Džiibid versus maasturid

[Stupiduser]

Mul on küll pikad juhtmed aga vat sulle sähh, mida autoleht kirjutab...


http://www.autoleht.ee/node/1096

Džiibid versus maasturid
Lisas Anu Vane 20. märts 2008 - 14:53. ::
Leidsin siitsamast Autolehe foorumist teema, kus kodanik kurdab, et Autoleht räägib järjekindlalt džiipidest, aga ei peaks seda tegema, sest see sõna tähistavat kindlat automarki Jeep. Saan loogikast aru, aga keeleinimesena mõtlesin, et teemat oleks vaja natuke pikemalt seletada.



Nimelt peaksime korrektset eesti keelt kõnelda soovides lähtuma ÕSist, mis soovitab – just soovitab, aga ei kohusta – kasutada maastikuautost rääkimisel sõnu “maastikuauto” ja “džiip”. Ebasoovitatavaks sõnaks peetakse ÕSis “maasturit”, mida ometi nii sageli tarvitatakse. Põhjused, miks keeleinimesed sellise seisukoha on võtnud, on lihtsad. Sõna “maastur” on meie keelde laenatud otse soome keelest. Olgugi need keeled lähedased sugulased, eesti keelde see sõna siiski ei sobi. Nimelt on meie keeles traditsioon, et ur-liitega (või sarnasega) tähistatakse “tegijaid”: näiteks kala – kalur, juuksed – juuksur, disko – diskor jne. Sama loogika järgi (maastik – maastur) peaks “maastur” tähistama maastikuloojat vms. Teiseks on seesama ur-liige väga ületarvitatud ja kui just hädasti vaja pole, sellise liitega sõnu enam juurde ei tekitata.



Kui “maastikuauto” jääb pikaks, soovitab ÕS kasutada just vormi “džiip”. Kartus, et seda konkreetse automargiga segi aetakse, on aga üsna alusetu. Esiteks kirjutame automarki ju teisel kujul ja suure tähega (Jeep, mitte džiip). Teiseks aga on eesti keeles palju teisigi üldsõnu, mis on mingist nimest tuletatud. Näiteks 1980ndate lõpus juurdus tugevalt sõna “botased”, mis tuleneb ju tegelikult konkreetse jooksujalatsitootja nimest. Samamoodi on üldsõnaks muutunud “makaronid” (ühe pastasordi nimest), kõnekeelsed “pampersid” (mähkmefirma nimest), kauboikaabu ehk “stetson” (mütsi väljamõtleja nimi oli Stetson), “gobelään” ehk teatud kangas (leiutaja nime järgi) jms. Neid näiteid on veel ja veel.



Seega on minu meelest alusetu karta, et kui ühe maastikuautode teerajaja nime üldnimetuseks muudame, sellest ettevõtte maine vms kuidagi kahjustub. Pigem peaksime pidama seda omamoodi austusavalduseks – Jeep on džiipide arengus nii olulist rolli mänginud, et pärandas oma nime tervele autoklassile;)



Anu V.
Autolehe keeletoimetaja

[Kilpkonn]

...
Nimelt peaksime korrektset eesti keelt kõnelda soovides lähtuma ÕSist, mis soovitab – just soovitab, aga ei kohusta – kasutada maastikuautost rääkimisel sõnu “maastikuauto” ja “džiip”. Ebasoovitatavaks sõnaks peetakse ÕSis “maasturit”, mida ometi nii sageli tarvitatakse.
...
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja

Mis loogika järgi tekib sõna "kallur"
ja mis sõna tegelikult kalluri asemel tuleks kasutada?
"Kallamisauto"?

[zum]

"Isekallutaja"

[Stupiduser]

Kusjuures vaatasin ÕSist: "maastur" = "maastikuauto"

[Kilpkonn]

...
Teiseks on seesama ur-liige väga ületarvitatud ja kui just hädasti vaja pole, sellise liitega sõnu enam juurde ei tekitata.
...
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja

Nojah, eks see maitseasi ole, kas eelistada eestikeelses sõnas ur-liite või ž-tähe kasutamist...

[zazou]

me kasutame lapsega sõna 'maastikas'
ei z ega -ur ega jeep

[vtl]

Ka kohalik Jeepide müüja nimetab ülejäänud kõrgendatud neliveolisi maastikuautosid "dziipideks":

Üks vana teema: http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=2294

[KimmoL]

Teisest küljest on maastur ÕS-is looksulgudes, mis tähendab, et "neid ei peaks kasutama - - Nende kõrval on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus".

Aga kui maastur kui laenusõna ei ole soovitatav, mingil põhjusel on küll nt. fail heaks kiidetud, olgugi et ta on ka meie keelde "otse laenatud".

Aga igas keeles kippubki nii olema, et keelehooldajate ja keelekasutajate arvamused alati ei pruugi ühtida.

[Landy]

Samal teemal:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=963 ... F5naraamat

Land Rover Club strikes back!
http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247

[vtl]

Land Rover Club strikes back!
http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247
"...Land Rover'i omanikud pevad enda sõiduki jeebiks nimetamist solvavaks.
Ka Eesti land Rover'i kodukord keelab oma Land Roverit selle terminiga häbistamast..."

Tuleb lihtsalt KOHE osta õiget marki auto ja siis pole muret, et keegi Jeepi Dziibiks või Dziipi Jeebiks nimetab.

vtl@jeep

[K.Kotkas]

http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247

Mida perset ?? Mitte ühtegi kirjaviga ? Mis juhtus

[Arto]

http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247

Mida perset ?? Mitte ühtegi kirjaviga ? Mis juhtus

Ära ärritu mõned näpukad ikka olid sees kui hoolega lugeda!

[Olle]

Vana teema, kuid igapäevaselt aktuaalne...
Otsisin täna huvi pärast, et mis oli GAZ 66 eelkäia mudeli number, ehk siis 51 putkaga 66. Tema siis Gaz 63, kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mis iganes muud mudelid ka WIKI's ära toodud ei olnud, siis esines seal üsna palju väljendit jeep. Ühesõnaga jeep on siiski maastikusõiduk ja Jeep on automark. Seega võib Frontera mees oma kolakat dziibiks ikke kutsuda küll , kisagu need margi austajad niipalju kui tahavad
Ja pealegi kõlbab kasutada terminit jeep lisaks veel päris täpselt tuvastamata asjanduse kohta "referred to as "any small plane, helicopter, or gadget."

jeep=gadget=asjandus,riistapuu,seadeldis,vigur=hujoovina

Aga päris hea ülevaate annab vana hea Wikipedia selle kohta.

[personanongrata]

Soovitan kasutada tasuta keelevara: http://public.keelevara.ee/login/

Sealne lehekülg ütleb, et džiip=maastikuauto ja maastur=maastikuauto

Aga kui tegemist on omalaadse austusavaldusega konkreetse automargi suhtes, siis toetan igati sõna "džiip" kasutamist.

[Myrgel]

Keeleametnikud peavad keele reaalse arenguga kaasas käima. Kahjuks meil see nii ei ole. Selle tõttu on keeles pahatihti oma koha leidnud anglismid. Näiteks soomlase keeleinimesed on enamikele arvutiga seotud terminitele leidnud soomekeelse vaste. Meie omad jäid esiteks hiljaks ja teiseks tulid sealt sellised sõnad, et ükski normaalne inimene vähemalt vabatahtlikult neid omaks ei võta.

Minus tekitab täieliku hämmingut põhjendus, et kuna sõna maastur ei võeta kasutusele, kuna see on sarnane soomlaste sõnaga ja selle asemel soovitatakse kasutada inglise keelest laenatud sõna mis pealegi tuleb ameeriklaste tobedast kombest esemeid kaubamärkidega kirjeldada (postit, cleanex jne).

Juhul kui ametlik keel ja reaalne keel ei käi käsikäes või ei leia mingit omavahelist normaalset eksisteerimisvormi siis mõne aja pärast ei ole meie keelest midagi järgi. Selleks, et mingi sõna käibele tuua, peab ta peale keeleliste kriteerumitele olema ka mugav kasutada ja loogiline. Kui inimesed on mingi sõna omaks võtnud ja see pealegi põhineb juba ammu keeles kasutusel olevatel sõnadel nagu maastik ja auto siis miks jonnida ja mitte seda vastu võtta? Sõna dziip on ebard nii kirjapildis kui ka kõnes. Peale kõige muu on meie keelele mitteomaselt sõna ees nõrk sulghäälik ja üks ka mitte väga kasutuses olev z täht.

Urmas