Džiibid versus maasturid
Moderaator: Moderators
- Stupiduser
- Vintsmännide AÜ
- Postitusi: 1280
- Liitunud: K Veebr 19, 2003 6:25 pm
Džiibid versus maasturid
Mul on küll pikad juhtmed aga vat sulle sähh, mida autoleht kirjutab...
http://www.autoleht.ee/node/1096
Džiibid versus maasturid
Lisas Anu Vane 20. märts 2008 - 14:53. ::
Leidsin siitsamast Autolehe foorumist teema, kus kodanik kurdab, et Autoleht räägib järjekindlalt džiipidest, aga ei peaks seda tegema, sest see sõna tähistavat kindlat automarki Jeep. Saan loogikast aru, aga keeleinimesena mõtlesin, et teemat oleks vaja natuke pikemalt seletada.
Nimelt peaksime korrektset eesti keelt kõnelda soovides lähtuma ÕSist, mis soovitab – just soovitab, aga ei kohusta – kasutada maastikuautost rääkimisel sõnu “maastikuauto” ja “džiip”. Ebasoovitatavaks sõnaks peetakse ÕSis “maasturit”, mida ometi nii sageli tarvitatakse. Põhjused, miks keeleinimesed sellise seisukoha on võtnud, on lihtsad. Sõna “maastur” on meie keelde laenatud otse soome keelest. Olgugi need keeled lähedased sugulased, eesti keelde see sõna siiski ei sobi. Nimelt on meie keeles traditsioon, et ur-liitega (või sarnasega) tähistatakse “tegijaid”: näiteks kala – kalur, juuksed – juuksur, disko – diskor jne. Sama loogika järgi (maastik – maastur) peaks “maastur” tähistama maastikuloojat vms. Teiseks on seesama ur-liige väga ületarvitatud ja kui just hädasti vaja pole, sellise liitega sõnu enam juurde ei tekitata.
Kui “maastikuauto” jääb pikaks, soovitab ÕS kasutada just vormi “džiip”. Kartus, et seda konkreetse automargiga segi aetakse, on aga üsna alusetu. Esiteks kirjutame automarki ju teisel kujul ja suure tähega (Jeep, mitte džiip). Teiseks aga on eesti keeles palju teisigi üldsõnu, mis on mingist nimest tuletatud. Näiteks 1980ndate lõpus juurdus tugevalt sõna “botased”, mis tuleneb ju tegelikult konkreetse jooksujalatsitootja nimest. Samamoodi on üldsõnaks muutunud “makaronid” (ühe pastasordi nimest), kõnekeelsed “pampersid” (mähkmefirma nimest), kauboikaabu ehk “stetson” (mütsi väljamõtleja nimi oli Stetson), “gobelään” ehk teatud kangas (leiutaja nime järgi) jms. Neid näiteid on veel ja veel.
Seega on minu meelest alusetu karta, et kui ühe maastikuautode teerajaja nime üldnimetuseks muudame, sellest ettevõtte maine vms kuidagi kahjustub. Pigem peaksime pidama seda omamoodi austusavalduseks – Jeep on džiipide arengus nii olulist rolli mänginud, et pärandas oma nime tervele autoklassile;)
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja
http://www.autoleht.ee/node/1096
Džiibid versus maasturid
Lisas Anu Vane 20. märts 2008 - 14:53. ::
Leidsin siitsamast Autolehe foorumist teema, kus kodanik kurdab, et Autoleht räägib järjekindlalt džiipidest, aga ei peaks seda tegema, sest see sõna tähistavat kindlat automarki Jeep. Saan loogikast aru, aga keeleinimesena mõtlesin, et teemat oleks vaja natuke pikemalt seletada.
Nimelt peaksime korrektset eesti keelt kõnelda soovides lähtuma ÕSist, mis soovitab – just soovitab, aga ei kohusta – kasutada maastikuautost rääkimisel sõnu “maastikuauto” ja “džiip”. Ebasoovitatavaks sõnaks peetakse ÕSis “maasturit”, mida ometi nii sageli tarvitatakse. Põhjused, miks keeleinimesed sellise seisukoha on võtnud, on lihtsad. Sõna “maastur” on meie keelde laenatud otse soome keelest. Olgugi need keeled lähedased sugulased, eesti keelde see sõna siiski ei sobi. Nimelt on meie keeles traditsioon, et ur-liitega (või sarnasega) tähistatakse “tegijaid”: näiteks kala – kalur, juuksed – juuksur, disko – diskor jne. Sama loogika järgi (maastik – maastur) peaks “maastur” tähistama maastikuloojat vms. Teiseks on seesama ur-liige väga ületarvitatud ja kui just hädasti vaja pole, sellise liitega sõnu enam juurde ei tekitata.
Kui “maastikuauto” jääb pikaks, soovitab ÕS kasutada just vormi “džiip”. Kartus, et seda konkreetse automargiga segi aetakse, on aga üsna alusetu. Esiteks kirjutame automarki ju teisel kujul ja suure tähega (Jeep, mitte džiip). Teiseks aga on eesti keeles palju teisigi üldsõnu, mis on mingist nimest tuletatud. Näiteks 1980ndate lõpus juurdus tugevalt sõna “botased”, mis tuleneb ju tegelikult konkreetse jooksujalatsitootja nimest. Samamoodi on üldsõnaks muutunud “makaronid” (ühe pastasordi nimest), kõnekeelsed “pampersid” (mähkmefirma nimest), kauboikaabu ehk “stetson” (mütsi väljamõtleja nimi oli Stetson), “gobelään” ehk teatud kangas (leiutaja nime järgi) jms. Neid näiteid on veel ja veel.
Seega on minu meelest alusetu karta, et kui ühe maastikuautode teerajaja nime üldnimetuseks muudame, sellest ettevõtte maine vms kuidagi kahjustub. Pigem peaksime pidama seda omamoodi austusavalduseks – Jeep on džiipide arengus nii olulist rolli mänginud, et pärandas oma nime tervele autoklassile;)
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja
Elu on lill! Võilill...
Ermo "Pikk" Soobik, Märjad Härjad tüürimees/vintsimees, 2008 TR1 5. koht, offroader since 2002
Ermo "Pikk" Soobik, Märjad Härjad tüürimees/vintsimees, 2008 TR1 5. koht, offroader since 2002
Re: Diibid versus maasturid
Mis loogika järgi tekib sõna "kallur"Stupiduser kirjutas: ...
Nimelt peaksime korrektset eesti keelt kõnelda soovides lähtuma ÕSist, mis soovitab just soovitab, aga ei kohusta kasutada maastikuautost rääkimisel sõnu maastikuauto ja diip. Ebasoovitatavaks sõnaks peetakse ÕSis maasturit, mida ometi nii sageli tarvitatakse.
...
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja
ja mis sõna tegelikult kalluri asemel tuleks kasutada?
"Kallamisauto"?

O|||||||O
- Stupiduser
- Vintsmännide AÜ
- Postitusi: 1280
- Liitunud: K Veebr 19, 2003 6:25 pm
Re: Diibid versus maasturid
Nojah, eks see maitseasi ole, kas eelistada eestikeelses sõnas ur-liite või ž-tähe kasutamist...Stupiduser kirjutas:...
Teiseks on seesama ur-liige väga ületarvitatud ja kui just hädasti vaja pole, sellise liitega sõnu enam juurde ei tekitata.
...
Anu V.
Autolehe keeletoimetaja

O|||||||O
-
- asjade olemus - see on imelihtne
- Postitusi: 636
- Liitunud: P Okt 09, 2005 1:55 am
- Asukoht: Tallinn
Ka kohalik Jeepide müüja nimetab ülejäänud kõrgendatud neliveolisi maastikuautosid "dziipideks":
Üks vana teema: http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=2294
Üks vana teema: http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=2294
Teisest küljest on maastur ÕS-is looksulgudes, mis tähendab, et "neid ei peaks kasutama - - Nende kõrval on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus".
Aga kui maastur kui laenusõna ei ole soovitatav, mingil põhjusel on küll nt. fail heaks kiidetud, olgugi et ta on ka meie keelde "otse laenatud".
Aga igas keeles kippubki nii olema, et keelehooldajate ja keelekasutajate arvamused alati ei pruugi ühtida.
Aga kui maastur kui laenusõna ei ole soovitatav, mingil põhjusel on küll nt. fail heaks kiidetud, olgugi et ta on ka meie keelde "otse laenatud".
Aga igas keeles kippubki nii olema, et keelehooldajate ja keelekasutajate arvamused alati ei pruugi ühtida.
- Landy
- Typo Master 2.1
- Postitusi: 17416
- Liitunud: L Veebr 22, 2003 4:07 pm
- Asukoht: Tallinn, 5 minuti kaugusel offroadist.
- Kontakt:
Samal teemal:
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=963 ... F5naraamat
Land Rover Club strikes back!
http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247
http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=963 ... F5naraamat
Land Rover Club strikes back!
http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247
-----------------------------------------------------------------
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Lets talk about LAND ROVER's
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud aastast 1996, off-road spordis aastast 2003!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-
- asjade olemus - see on imelihtne
- Postitusi: 636
- Liitunud: P Okt 09, 2005 1:55 am
- Asukoht: Tallinn
Tuleb lihtsalt KOHE osta õiget marki auto ja siis pole muret, et keegi Jeepi Dziibiks või Dziipi Jeebiks nimetab.Landy kirjutas:Land Rover Club strikes back!
http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247
"...Land Rover'i omanikud pevad enda sõiduki jeebiks nimetamist solvavaks.
Ka Eesti land Rover'i kodukord keelab oma Land Roverit selle terminiga häbistamast..."
vtl@jeep
Mida perset ??Landy kirjutas: http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247

Katsu inimene olla siis olen ka mina.
Ära ärritu mõned näpukad ikka olid sees kui hoolega lugeda!K.Kotkas kirjutas:Mida perset ??Landy kirjutas: http://www.autoleht.ee/node/1096#comment-247Mitte ühtegi kirjaviga ? Mis juhtus

Arto Künnapas, Ratturid meeskonna roolikeeraja , maasturisõltlane alates 2004.
MB230GE, Nissan Navara, Volvo TGB1314
offroad.ee
MB230GE, Nissan Navara, Volvo TGB1314
offroad.ee
Vana teema, kuid igapäevaselt aktuaalne...
Otsisin täna huvi pärast, et mis oli GAZ 66 eelkäia mudeli number, ehk siis 51 putkaga 66. Tema siis Gaz 63, kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mis iganes muud mudelid ka WIKI's ära toodud ei olnud, siis esines seal üsna palju väljendit jeep. Ühesõnaga jeep on siiski maastikusõiduk ja Jeep on automark. Seega võib Frontera mees oma kolakat dziibiks ikke kutsuda küll , kisagu need margi austajad niipalju kui tahavad
Ja pealegi kõlbab kasutada terminit jeep lisaks veel päris täpselt tuvastamata asjanduse kohta
"referred to as "any small plane, helicopter, or gadget."
jeep=gadget=asjandus,riistapuu,seadeldis,vigur=hujoovina
Aga päris hea ülevaate annab vana hea Wikipedia selle kohta.
Otsisin täna huvi pärast, et mis oli GAZ 66 eelkäia mudeli number, ehk siis 51 putkaga 66. Tema siis Gaz 63, kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mis iganes muud mudelid ka WIKI's ära toodud ei olnud, siis esines seal üsna palju väljendit jeep. Ühesõnaga jeep on siiski maastikusõiduk ja Jeep on automark. Seega võib Frontera mees oma kolakat dziibiks ikke kutsuda küll , kisagu need margi austajad niipalju kui tahavad

Ja pealegi kõlbab kasutada terminit jeep lisaks veel päris täpselt tuvastamata asjanduse kohta

jeep=gadget=asjandus,riistapuu,seadeldis,vigur=hujoovina

Aga päris hea ülevaate annab vana hea Wikipedia selle kohta.
"In MUD we lust" Ž
Ž By Valge Hiir
Uunorallitasin juba 99'dal aga vahepeal olin pikalt haige - 2 ratast ei vedanud....
Ž By Valge Hiir
Uunorallitasin juba 99'dal aga vahepeal olin pikalt haige - 2 ratast ei vedanud....
Soovitan kasutada tasuta keelevara: http://public.keelevara.ee/login/
Sealne lehekülg ütleb, et džiip=maastikuauto ja maastur=maastikuauto
Aga kui tegemist on omalaadse austusavaldusega konkreetse automargi suhtes, siis toetan igati sõna "džiip" kasutamist.
Sealne lehekülg ütleb, et džiip=maastikuauto ja maastur=maastikuauto
Aga kui tegemist on omalaadse austusavaldusega konkreetse automargi suhtes, siis toetan igati sõna "džiip" kasutamist.
Keeleametnikud peavad keele reaalse arenguga kaasas käima. Kahjuks meil see nii ei ole. Selle tõttu on keeles pahatihti oma koha leidnud anglismid. Näiteks soomlase keeleinimesed on enamikele arvutiga seotud terminitele leidnud soomekeelse vaste. Meie omad jäid esiteks hiljaks ja teiseks tulid sealt sellised sõnad, et ükski normaalne inimene vähemalt vabatahtlikult neid omaks ei võta.
Minus tekitab täieliku hämmingut põhjendus, et kuna sõna maastur ei võeta kasutusele, kuna see on sarnane soomlaste sõnaga ja selle asemel soovitatakse kasutada inglise keelest laenatud sõna mis pealegi tuleb ameeriklaste tobedast kombest esemeid kaubamärkidega kirjeldada (postit, cleanex jne).
Juhul kui ametlik keel ja reaalne keel ei käi käsikäes või ei leia mingit omavahelist normaalset eksisteerimisvormi siis mõne aja pärast ei ole meie keelest midagi järgi. Selleks, et mingi sõna käibele tuua, peab ta peale keeleliste kriteerumitele olema ka mugav kasutada ja loogiline. Kui inimesed on mingi sõna omaks võtnud ja see pealegi põhineb juba ammu keeles kasutusel olevatel sõnadel nagu maastik ja auto siis miks jonnida ja mitte seda vastu võtta? Sõna dziip on ebard nii kirjapildis kui ka kõnes. Peale kõige muu on meie keelele mitteomaselt sõna ees nõrk sulghäälik ja üks ka mitte väga kasutuses olev z täht.
Urmas
Minus tekitab täieliku hämmingut põhjendus, et kuna sõna maastur ei võeta kasutusele, kuna see on sarnane soomlaste sõnaga ja selle asemel soovitatakse kasutada inglise keelest laenatud sõna mis pealegi tuleb ameeriklaste tobedast kombest esemeid kaubamärkidega kirjeldada (postit, cleanex jne).
Juhul kui ametlik keel ja reaalne keel ei käi käsikäes või ei leia mingit omavahelist normaalset eksisteerimisvormi siis mõne aja pärast ei ole meie keelest midagi järgi. Selleks, et mingi sõna käibele tuua, peab ta peale keeleliste kriteerumitele olema ka mugav kasutada ja loogiline. Kui inimesed on mingi sõna omaks võtnud ja see pealegi põhineb juba ammu keeles kasutusel olevatel sõnadel nagu maastik ja auto siis miks jonnida ja mitte seda vastu võtta? Sõna dziip on ebard nii kirjapildis kui ka kõnes. Peale kõige muu on meie keelele mitteomaselt sõna ees nõrk sulghäälik ja üks ka mitte väga kasutuses olev z täht.
Urmas
Toyota Land Cruiser LJ70 TR2
www.myrgel.com
www.myrgel.com