Vene läbilibisevad difrilukud

[ahto42]

10hp kindlasti annab intercooler,

[kkaaleste]

10hp kindlasti annab intercooler,

No kui sinna veel cooler ka lisada siis läheb vapse põrgu lahti, hakkab kiirendamisel juba värvi ka kooruma

[ahto42]

Jaa, kapoti kinnitused poldid tuleb üle pingutada

[AsTroSS]

Kui suuri hobujõu numbreid su mootor toodab?

Külma ilmaga meelitab äkki sada välja

Siis on need VOT TAK'id päris kehvakesed

[ivan]

Siis on need VOT TAK'id päris kehvakesed

Huvitav-huvitav, mul sööb see VOT DAK Uaziku pooltelgi. Peab mainima, et tegemist on eriterasest valmistatud pooltelgedega ja nende otsas 40" rattad aga VOT DAK töötab rahulikult edasi! Murdunud poolteljega rohkem tagasi, sest tagasi blokeerib 100%.

Saatke tehasesse tagasi! Selgelt näha, et materjali või konstruktsiooni viga.

[rato]

Natuke inffi juurde. Jimny, automaat, man hubid ees. Auto igapäevases kasutuses, originaalrattad all. Talve jooksul kõvasti vuranud ringi niiviisi, et DAK7 100/90 esisillas ja DAK7 90/100 tagasillas. Reeglina sõitsin seni tagaveoga kui libe hakkas, peale mida tõmbasin hoo pealt esisilla sisse ja sai ilusti sõita. Esimene lukk libedaga maanteesõitu ei sega.
Garantii asi. Sügisel, kui sõitsin vahepeal 235/75 ratastega, hakkas tagumine lukk liiga praksuma ja kolksu tegema. Sai pandud tagavaraks olnud teine DAK7 90/100 selle vigase asemele, et vaadata kas sellega sama jama või mitte. Vigasest lukust tegin pildid ja kirjutasin tootjale, et lukk pekkis. Lisasin vajaliku info, et küsimusi ennetada- kus paigaldus, mis õlid sildades, läbisõit. Küsisin, mis on lahendus. Nädalaga saadeti uus DAK5 90/100 kohale ilma lisaküsimusi esitamata.
Tänaseks on sügisel tagasilda pandud DAK7 osas tunne, et peaks vaatama korra silla sisse , õli vahetama ja mõtlema, millal panna garantiikorras saadud DAK5 tagasilda sisse ja mida see siis teeb ning kuidas käitub. Eks siis miski aja pärast räägin, mis selle DAK5-ga on.
Sõidu osa. Maastikul tahab DAK natuke harjumist ja kohanemist nagu iga lukuga sõit. Igatahes hetkel tundub küll, et seene, jahi ja kalaautole võiks sobida DAK5 suurepäraselt sest läbivust tuleb ikka kõvasti juurde. Laamendama ei pea , et kuskil sitas kohas sõita ja vintsi pole ka veel vaja läinud. Uusaasta safaril sõitsin suuremate rekvidega masinate taga küll rööpaid mööda, küll rööpaharjadel ja väga meeldiv oli mitte kinni jääda oma tillukeste linnaratastega. Hetkel tundub, et kui kõvasti ei tapa, siis softroadi jaoks see ikkagi on mõistlik lahendus. Klopsisin miski filmijupi ka kokku, vabandan ette jupis oleva reklaami pärast. Kest tahab otsib samalt lehelt reklaamita pikemad klipid. https://www.youtube.com/watch?v=ezuEif3Ttoc

[puhvel]

Herr Rato väike vihje.
Kui kribad nii pika jutu ....
Alusta miski näiteks neljanda rea pealt uuesti.
Näide siin ja palju lihtsam inimestel lugeda.
Kõike head soovides kasutaja puhvel.

[enx]

Natuke inffi juurde. Jimny, automaat, man hubid ees. Auto igapäevases kasutuses, originaalrattad all. Talve jooksul kõvasti vuranud ringi niiviisi, et DAK7 100/90 esisillas ja DAK7 90/100 tagasillas. Reeglina sõitsin seni tagaveoga kui libe hakkas, peale mida tõmbasin hoo pealt esisilla sisse ja sai ilusti sõita. Esimene lukk libedaga maanteesõitu ei sega.
Garantii asi. Sügisel, kui sõitsin vahepeal 235/75 ratastega, hakkas tagumine lukk liiga praksuma ja kolksu tegema. Sai pandud tagavaraks olnud teine DAK7 90/100 selle vigase asemele, et vaadata kas sellega sama jama või mitte. Vigasest lukust tegin pildid ja kirjutasin tootjale, et lukk pekkis. Lisasin vajaliku info, et küsimusi ennetada- kus paigaldus, mis õlid sildades, läbisõit. Küsisin, mis on lahendus. Nädalaga saadeti uus DAK5 90/100 kohale ilma lisaküsimusi esitamata.
Tänaseks on sügisel tagasilda pandud DAK7 osas tunne, et peaks vaatama korra silla sisse , õli vahetama ja mõtlema, millal panna garantiikorras saadud DAK5 tagasilda sisse ja mida see siis teeb ning kuidas käitub. Eks siis miski aja pärast räägin, mis selle DAK5-ga on.
Sõidu osa. Maastikul tahab DAK natuke harjumist ja kohanemist nagu iga lukuga sõit. Igatahes hetkel tundub küll, et seene, jahi ja kalaautole võiks sobida DAK5 suurepäraselt sest läbivust tuleb ikka kõvasti juurde. Laamendama ei pea , et kuskil sitas kohas sõita ja vintsi pole ka veel vaja läinud. Uusaasta safaril sõitsin suuremate rekvidega masinate taga küll rööpaid mööda, küll rööpaharjadel ja väga meeldiv oli mitte kinni jääda oma tillukeste linnaratastega. Hetkel tundub, et kui kõvasti ei tapa, siis softroadi jaoks see ikkagi on mõistlik lahendus. Klopsisin miski filmijupi ka kokku, vabandan ette jupis oleva reklaami pärast. Kest tahab otsib samalt lehelt reklaamita pikemad klipid. https://www.youtube.com/watch?v=ezuEif3Ttoc

Väga ahvatlev kaup ei tundu olevat kui originaal rehvist suuremat alla väga panna ei tohi.
Landyl ka ju lagus laiali see lukk, et see teeb siis juba 2 juhtumit. Palju meil Eestis üldse neid lukke kasutatakse?
235/75 R15 rehv ilma lukkudeta annab Jimnyle kindlasti parema läbivuse kui originaal rehv+lukud.
Aga eks hoia ikka kursis kuidas edaspidi need lukud töötavad-kestavad.

[rato]

Väga ahvatlev kaup ei tundu olevat kui originaal rehvist suuremat alla väga panna ei tohi.
Landyl ka ju lagus laiali see lukk, et see teeb siis juba 2 juhtumit. Palju meil Eestis üldse neid lukke kasutatakse?
235/75 R15 rehv ilma lukkudeta annab Jimnyle kindlasti parema läbivuse kui originaal rehv+lukud.
Aga eks hoia ikka kursis kuidas edaspidi need lukud töötavad-kestavad.

Ma ise vaatan asja oluliselt suuremas mastaabis kui käputäis võistlejaid või entusiaste. Ma pole isegi kindel kas üldse "tüüpiline offroader" on see, kellele need peaks ahvatlema. Kui DAK5 peaks kestma jääma siis sihtgrupp, kellele sellised asjad head on, oleks just softroadimehed, kellele maastur on tarbesõiduk mitte meelelahutusvahend. Eelkõige.
Näha on ka seda saanud ju, kuidas ARB-sid, lockrighte jne võistlustel lõhutakse. Lõppudelõpuks..... loll lõhub raua ka ära. (vanasõna).

Jimny osas .. 235 ratta suhtes peaks vaatama ka suuremat pilti, mille tekitab seda mõõtu ratta alla panek. Tõstekitid on kallid ja samkompunn komplektide tegemise osas pole siiani ühest infot vastavas teemas. Ikka veel on mingi sitast saia tegemise juhend, kus otsi vanu vedrusid ja sae neid ja katseta vanu amorte ja lõpuks keegi kurat ei saa aru mida keegi tegi, kuidas kestis ja kas on seda mõtet kopeerida. Algaja siis ammugi mitte ei saa aru. Vedrudele lisaks vaja esisillale ekstsentrikpukside kpl, sest muidu kaob juhitavus ja silla tagasi keeramine on veel kallim. + Lisa tagasilla piirajad +40mm bumpstopid sest muidu jookseb ratas koopasse kinni ja esimesel künkal saad vahekasti kinnitusest lahti. + pikemad voolikud,+ piduriregulaator,+ varraste pikendus. Palju see juba rahaliselt koku tuleb? Sealt jõuame minu meelest põhiprobleemini.
Järgmine asi on see, et kui kõik rattad ei vea, kui sõita ka ei mõista veel inimene, pöörderaadiusi , kaldeid, inertsi, muid asju veel ei mõista. Siis näemegi seda, mida turistide sõitudel saab videodest näha- suure special trackiga songitakse kohad üles, diagonaalis rattad paiskavad õhku mudapilvi, siis selle tõttu lastakse vintse laiali. Õrnemad tükid irduvad. Mõned on metsas nagu poolearulised- ilmselge on, et ammu auto kinni, ikka rammib, kaevab ja songib. Siis saavad korraldajad rikutud asjade eest soolikasse, erametsa/maaomanikud on vihased ja ongi maasturimehed m..nnid ja mongolid. Need kes uputada tahavad, uputavad niikuinii ära. Seal pole vahet mis ratas või lukk on. Läheb ju niikaua kui vintsida on vaja. Fakt. Ehk et ma ei saa selle prioriteetsuse järjekorraga nõustuda kuna lähtun sellest, et leida hea lahendus tarbemaasturi kasutajatele.
Tarbesõidukitega käiakse ka palju looduses ilma autosid eriti modifitseerimata. Soodne lukk säästaks kõigile raha, aega ja loodust. Vot selle pärast pole jonni jätnud. Veel.

[enx]

Väga ahvatlev kaup ei tundu olevat kui originaal rehvist suuremat alla väga panna ei tohi.
Landyl ka ju lagus laiali see lukk, et see teeb siis juba 2 juhtumit. Palju meil Eestis üldse neid lukke kasutatakse?
235/75 R15 rehv ilma lukkudeta annab Jimnyle kindlasti parema läbivuse kui originaal rehv+lukud.
Aga eks hoia ikka kursis kuidas edaspidi need lukud töötavad-kestavad.

Ma ise vaatan asja oluliselt suuremas mastaabis kui käputäis võistlejaid või entusiaste. Ma pole isegi kindel kas üldse "tüüpiline offroader" on see, kellele need peaks ahvatlema. Kui DAK5 peaks kestma jääma siis sihtgrupp, kellele sellised asjad head on, oleks just softroadimehed, kellele maastur on tarbesõiduk mitte meelelahutusvahend. Eelkõige.
Näha on ka seda saanud ju, kuidas ARB-sid, lockrighte jne võistlustel lõhutakse. Lõppudelõpuks..... loll lõhub raua ka ära. (vanasõna).

Jimny osas .. 235 ratta suhtes peaks vaatama ka suuremat pilti, mille tekitab seda mõõtu ratta alla panek. Tõstekitid on kallid ja samkompunn komplektide tegemise osas pole siiani ühest infot vastavas teemas. Ikka veel on mingi sitast saia tegemise juhend, kus otsi vanu vedrusid ja sae neid ja katseta vanu amorte ja lõpuks keegi kurat ei saa aru mida keegi tegi, kuidas kestis ja kas on seda mõtet kopeerida. Algaja siis ammugi mitte ei saa aru. Vedrudele lisaks vaja esisillale ekstsentrikpukside kpl, sest muidu kaob juhitavus ja silla tagasi keeramine on veel kallim. + Lisa tagasilla piirajad +40mm bumpstopid sest muidu jookseb ratas koopasse kinni ja esimesel künkal saad vahekasti kinnitusest lahti. + pikemad voolikud,+ piduriregulaator,+ varraste pikendus. Palju see juba rahaliselt koku tuleb? Sealt jõuame minu meelest põhiprobleemini.
Järgmine asi on see, et kui kõik rattad ei vea, kui sõita ka ei mõista veel inimene, pöörderaadiusi , kaldeid, inertsi, muid asju veel ei mõista. Siis näemegi seda, mida turistide sõitudel saab videodest näha- suure special trackiga songitakse kohad üles, diagonaalis rattad paiskavad õhku mudapilvi, siis selle tõttu lastakse vintse laiali. Õrnemad tükid irduvad. Mõned on metsas nagu poolearulised- ilmselge on, et ammu auto kinni, ikka rammib, kaevab ja songib. Siis saavad korraldajad rikutud asjade eest soolikasse, erametsa/maaomanikud on vihased ja ongi maasturimehed m..nnid ja mongolid. Need kes uputada tahavad, uputavad niikuinii ära. Seal pole vahet mis ratas või lukk on. Läheb ju niikaua kui vintsida on vaja. Fakt. Ehk et ma ei saa selle prioriteetsuse järjekorraga nõustuda kuna lähtun sellest, et leida hea lahendus tarbemaasturi kasutajatele.

Tarbesõidukitega käiakse ka palju looduses ilma autosid eriti modifitseerimata. Soodne lukk säästaks kõigile raha, aega ja loodust. Vot selle pärast pole jonni jätnud.

Veel.

Saan aru su sihtgrupist ja mõttest, aga tarbesõidukile ja tavakasutajale ei ole kindlasti luku paigaldus lihtne modifikatsioon.
Differ alt ära, lahti, kokku, hambumine regullida, alla tagasi, selleks veits rohkem kogemust vaja kui lihtsalt tagavara ratta alla keeramine, pluss on see suht ajamahukas töö.
Vintsi paigaldus on oluliselt lihtsam modifikatsioon tavakasutaja jaoks, sest muidu on traktori järgi minek nagunii Aga see selleks.

[honkomees]

... Saan aru su sihtgrupist ja mõttest, aga tarbesõidukile ja tavakasutajale ei ole kindlasti luku paigaldus lihtne modifikatsioon. ...
Vintsi paigaldus on oluliselt lihtsam modifikatsioon tavakasutaja jaoks, sest muidu on traktori järgi minek nagunii Aga see selleks.

Mina olen tegelt see sihtgrupp - jahimees, Sihilikult mutta ei roni, kuid vaja ju saada mõnedesse kohtadesse, kuhu teed ei vii ja sinna vedada ühtekomateist manti või tuua sealt ära mõni suurem loom. Siiani hakkama saanud ilma luku ja vintsita, mõned korrad on tulnud kutsuda abi /traktor/ kui masin on kõhu peal kinni.
Vintsi (elektrilise) vastu räägib see, et seda tuleb regulaarselt hooldada, et see ära ei kõduneks nagu el asjadel kombeks on. Aga kui seda läheb vaja kord paari-kolme aasta jooksul, siis on enam kui kindel, et vajalikuks hetkeks on hooldus jäänud tegemata ja vints ei toimi. Lukk sellist hooldust ei vaja ja aitaks kindlasti rahulikumalt asja võtta.

[rato]

Enamus inimesi ikka ise ei hakkagi vahetama. Ja tegelt garantii mõttes ongi hea, kui on tehtud kuskil kus väljastatakse arve, kus on kirjas töö, vahetatud osad, kuupäev, odoka näit, mis õli silda läks ja kas ka AFK lisand silda läks. Luku seerianumber ka peale ja ongi garantii jaoks piisav info, kui peaks jama majas olema. Ja kui ise teed saab sõber kirjutada ja tembeldada sellise asja valmis. Igatahes. Eks vaatab mis saab. Aeg näitab. Praegu ma veel võimatuks ei pea, et tarbekatele kõlbab hästi.

[enx]

... Saan aru su sihtgrupist ja mõttest, aga tarbesõidukile ja tavakasutajale ei ole kindlasti luku paigaldus lihtne modifikatsioon. ...
Vintsi paigaldus on oluliselt lihtsam modifikatsioon tavakasutaja jaoks, sest muidu on traktori järgi minek nagunii Aga see selleks.

Mina olen tegelt see sihtgrupp - jahimees, Sihilikult mutta ei roni, kuid vaja ju saada mõnedesse kohtadesse, kuhu teed ei vii ja sinna vedada ühtekomateist manti või tuua sealt ära mõni suurem loom. Siiani hakkama saanud ilma luku ja vintsita, mõned korrad on tulnud kutsuda abi /traktor/ kui masin on kõhu peal kinni.
Vintsi (elektrilise) vastu räägib see, et seda tuleb regulaarselt hooldada, et see ära ei kõduneks nagu el asjadel kombeks on. Aga kui seda läheb vaja kord paari-kolme aasta jooksul, siis on enam kui kindel, et vajalikuks hetkeks on hooldus jäänud tegemata ja vints ei toimi. Lukk sellist hooldust ei vaja ja aitaks kindlasti rahulikumalt asja võtta.

Kõik õige! Aga ega seda lukku pole ka väga lõbus kasvõi korra aastas välja kiskuda, kui veidi suurem ratas talle liiga juba tegi.
Eks peab lootma, et garantii vahetus end õigustas.
Noja Jimny puhul veel et, 235/75 R15 pole veel mingi üüber suur rehv mis lõhuks midagi ja esimese asjana peaksid lendama esisillas püsikad mitte lukk.
Tagasild vähe tummisem ja mingit ohtu selle rehviga küll ei ole.

[honkomees]

... Kõik õige! Aga ega seda lukku pole ka väga lõbus kasvõi korra aastas välja kiskuda, kui veidi suurem ratas talle liiga juba tegi. ... .

Arvan, et minusuguste "sihtgrupi" puhul übersuuri rattaid alla ei panda. Ise olen kogu aeg standardratastega veerenud või siis max asendanud tehase 70% kõrgusega rehvi 75% vastu. A nt praegu on all isegi tsipa väiksemad (loe ka odavamad) mudarõngikud, see 1,2 cm kliirensi langust ei tee veel ilma.

[puhvel]

Honkomees, ma küll ei usu, et el vints nii väga ikaldub kui teda vee all just ei uputata.