Vahepeal veel seda, et olen just Pariisis ja üritasin Beretta käsirelvi poodides ja tootja oma esinduspoes uudistamas käia, aga miskisel põhjusel siin lihtsalt pole käsirelvi müügis. Üks müüja, kes vähe rohkem ingliskeelt puterdas, rääkis et käsirelvi ostetakse vähe ja soetamine pidi väga keeruline protsess olema. Põhjuseks liigne ohtlikkus ja väärkasutus. Selle üle eriti ei imesta, kui siin ringi liigud. Parajad tohmanid tunduvad kohalikud olema (vähemalt need, kellega objektil koos tööd sai tehtud) ja seltskond on kirju ka veel. Türgi, kreeka ja neegrigängid pidevalt jalus. Õnneks olen vähe pikemat kasvu ja 110kg raske, seega kohalikest igati pea jagu üle. Antakse teed vähemalt ja otsa vaadates lüüakse pilk maha metroos. Neegrigängid ikka üritavad tõukama hakata ja trügima, aga ei lähe läbi
4x4.ee ja relvajutud
Moderaator: Moderators
Olles ise Makarovist kõmmutanud tiirus proovi mõttes, siis ei saa just öelda et ta ebatäpne oleks. 25m pealt sai kõik kuulid sinna kuhu vaja ja seda 15cm kogumiku sisse. Eks ikka laskjas ole asi.
Vahepeal veel seda, et olen just Pariisis ja üritasin Beretta käsirelvi poodides ja tootja oma esinduspoes uudistamas käia, aga miskisel põhjusel siin lihtsalt pole käsirelvi müügis. Üks müüja, kes vähe rohkem ingliskeelt puterdas, rääkis et käsirelvi ostetakse vähe ja soetamine pidi väga keeruline protsess olema. Põhjuseks liigne ohtlikkus ja väärkasutus. Selle üle eriti ei imesta, kui siin ringi liigud. Parajad tohmanid tunduvad kohalikud olema (vähemalt need, kellega objektil koos tööd sai tehtud) ja seltskond on kirju ka veel. Türgi, kreeka ja neegrigängid pidevalt jalus. Õnneks olen vähe pikemat kasvu ja 110kg raske, seega kohalikest igati pea jagu üle. Antakse teed vähemalt ja otsa vaadates lüüakse pilk maha metroos. Neegrigängid ikka üritavad tõukama hakata ja trügima, aga ei lähe läbi
Raisad on küll pikad, aga õblukesed õnneks.
Vahepeal veel seda, et olen just Pariisis ja üritasin Beretta käsirelvi poodides ja tootja oma esinduspoes uudistamas käia, aga miskisel põhjusel siin lihtsalt pole käsirelvi müügis. Üks müüja, kes vähe rohkem ingliskeelt puterdas, rääkis et käsirelvi ostetakse vähe ja soetamine pidi väga keeruline protsess olema. Põhjuseks liigne ohtlikkus ja väärkasutus. Selle üle eriti ei imesta, kui siin ringi liigud. Parajad tohmanid tunduvad kohalikud olema (vähemalt need, kellega objektil koos tööd sai tehtud) ja seltskond on kirju ka veel. Türgi, kreeka ja neegrigängid pidevalt jalus. Õnneks olen vähe pikemat kasvu ja 110kg raske, seega kohalikest igati pea jagu üle. Antakse teed vähemalt ja otsa vaadates lüüakse pilk maha metroos. Neegrigängid ikka üritavad tõukama hakata ja trügima, aga ei lähe läbi
+372 5028488
mõtlesin ka et olen vait aga....
Päris igale Grigorile tukki pihku anda pole hea mõte. Aga teatud kriteeriumid täitval kodanikul võiks olla relvakandmisõigus a priori, ilma üleliigsete sekelduste ja piiranguteta. Kriteeriumid võiksid olla ntx:
Eesti kodanik, täiskasvanud, ajateenistuse läbinud ja vaimselt terve, krim korras karistamata ja ehk üht-teist veel. Aga sundida inimesi maksma riigilõivu, sooritama eksameid ja käima kodus kapisahtleid lugemas??? Pätid ei soorita eksameid ja kodus kappi ka ei oma. Mille poolest tulirelv erineb kirvest? Et tapab kiiremini ja kaugemalt? Inimene tapab, mitte relv. Ms kunagi sattus pihku miski kohtustatistika, mille järgi üle 50 % tapariistadest on..... leivanuga. Keelame ära ja hakkame eksameid-riigilõive nõudma ja lubasid väljastama? Ehk siis pooldan veidi "metsiku lääne" stiilis relvakultuuri. Ka potensiaalset pätti ohjeldaks ehk teadmine, et võõrast property't kahjustades võib iga mehe käest tere asemel tina saada.
Eelmises Eesti Vabariigis oli relv majapidamise osa, nagu hobune või koer.
Imho.
Päris igale Grigorile tukki pihku anda pole hea mõte. Aga teatud kriteeriumid täitval kodanikul võiks olla relvakandmisõigus a priori, ilma üleliigsete sekelduste ja piiranguteta. Kriteeriumid võiksid olla ntx:
Eesti kodanik, täiskasvanud, ajateenistuse läbinud ja vaimselt terve, krim korras karistamata ja ehk üht-teist veel. Aga sundida inimesi maksma riigilõivu, sooritama eksameid ja käima kodus kapisahtleid lugemas??? Pätid ei soorita eksameid ja kodus kappi ka ei oma. Mille poolest tulirelv erineb kirvest? Et tapab kiiremini ja kaugemalt? Inimene tapab, mitte relv. Ms kunagi sattus pihku miski kohtustatistika, mille järgi üle 50 % tapariistadest on..... leivanuga. Keelame ära ja hakkame eksameid-riigilõive nõudma ja lubasid väljastama? Ehk siis pooldan veidi "metsiku lääne" stiilis relvakultuuri. Ka potensiaalset pätti ohjeldaks ehk teadmine, et võõrast property't kahjustades võib iga mehe käest tere asemel tina saada.
Ei ole. Meil on lihtsalt 70 a õitsva sotsialismi ajupesu tagajärjed. Relv on üks vahend oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Aga meie riiigiisad kardavad oma rahvast ( ja õigusega, arvestades sigadusi, mida nad teevad) ja seepärast on relvaloa saamise protseduur pikk, kallis ja keeruline. Et oleks teada, kes ja milleks jne. Hirm ju ikkagi.Relvakandmine on täiesti teine mõtteviis, elustiil ja filosoofia.
Eelmises Eesti Vabariigis oli relv majapidamise osa, nagu hobune või koer.
Imho.
- keelutsoon
- SUURED asjad
- Postitusi: 447
- Liitunud: N Mai 26, 2005 9:28 pm
- Asukoht: Tln-Tartu vahel
- Kontakt:
natuke veel selle makarovi jms teemal...
oma kogemus ütleb, et relv on korralikult käes pärast umbes tsingi (1280) äralaskmist. selliseid treenimise võimalusi aga enamikul jõustruktuuride meestel pole olnud, või siis on huvist-tahtmisest puudu olnud.
---
selle moona pealt on aga ainus tõeliselt korralik asi APS ehk stetshkin või veel PBA ehk siis stetshkin summutiga.
---
makarovit ja tt-d pole eriti hea kõrvutada.
üks enamjaolt kaitserelv, teine ründerelv.
esimene sobib tegelikult turvafirmadele või isikukaitseks hästi, sest kuul on rohkme paralüseeriv kui läbiv ja hävitav.
---
tt on oma olemuselt ikkagi 1909 belgia fn, mida hakati venemaal tootma peaaegu kaks aastakümment hiljem. seega midagi ülistamisväärset pole. käesistumine ja päästikumehhanism ei tundu enam kuigi head sellele, kes paremat proovinud.
(ainsa erandi vanade asjade suhtes teeks mina parabellumile, kes on oma disainis ajatu klassika.)
tt moona pealt siis juba pigem tsehhide 52 mudel.
kokkuvõtteks võiks arvata, et umbes kolmekümendate teiseks pooleks jõudis käsirelvade tööstus tasemele, mida oli ja on pikalt raske ületada: para oma kujuga, suur browning (!), walteri pp ja ppk.
makarov oli vaid viimaste järelkäija, oma ameerikast varastatud moonaga.
kiidetagu vene relvameistreid palju tahes, ise nad oma peaga suurt midagi välja mõelnud pole, ikka jõlkunud teiste sabas.
summa summarum, kes lasta oskab, see oskab, mõni meetrit täpsemat distantsi siia või sinna pole tegelikult eriline vahe. nagunii peetakse normaalsetes oludes 25 m juba karabiini ja 50 snaipri distantsiks, kui eesmärgiks on ikka tõeliselt täpne ja VASTUTUSTUNDLIK laskmine-tabamine.
oma kogemus ütleb, et relv on korralikult käes pärast umbes tsingi (1280) äralaskmist. selliseid treenimise võimalusi aga enamikul jõustruktuuride meestel pole olnud, või siis on huvist-tahtmisest puudu olnud.
---
selle moona pealt on aga ainus tõeliselt korralik asi APS ehk stetshkin või veel PBA ehk siis stetshkin summutiga.
---
makarovit ja tt-d pole eriti hea kõrvutada.
üks enamjaolt kaitserelv, teine ründerelv.
esimene sobib tegelikult turvafirmadele või isikukaitseks hästi, sest kuul on rohkme paralüseeriv kui läbiv ja hävitav.
---
tt on oma olemuselt ikkagi 1909 belgia fn, mida hakati venemaal tootma peaaegu kaks aastakümment hiljem. seega midagi ülistamisväärset pole. käesistumine ja päästikumehhanism ei tundu enam kuigi head sellele, kes paremat proovinud.
(ainsa erandi vanade asjade suhtes teeks mina parabellumile, kes on oma disainis ajatu klassika.)
tt moona pealt siis juba pigem tsehhide 52 mudel.
kokkuvõtteks võiks arvata, et umbes kolmekümendate teiseks pooleks jõudis käsirelvade tööstus tasemele, mida oli ja on pikalt raske ületada: para oma kujuga, suur browning (!), walteri pp ja ppk.
makarov oli vaid viimaste järelkäija, oma ameerikast varastatud moonaga.
kiidetagu vene relvameistreid palju tahes, ise nad oma peaga suurt midagi välja mõelnud pole, ikka jõlkunud teiste sabas.
summa summarum, kes lasta oskab, see oskab, mõni meetrit täpsemat distantsi siia või sinna pole tegelikult eriline vahe. nagunii peetakse normaalsetes oludes 25 m juba karabiini ja 50 snaipri distantsiks, kui eesmärgiks on ikka tõeliselt täpne ja VASTUTUSTUNDLIK laskmine-tabamine.
raske lapsepõlv, rauast mänguasjad...
www.keelutsoon.ee
www.keelutsoon.ee
Tulirelv on kaitse- ja ründevahendina efektiivsem kui nuga. Efektiivsus ja lollikindlus on alati pöördvõrdelises seoses.Paheero kirjutas:Mille poolest tulirelv erineb kirvest? Et tapab kiiremini ja kaugemalt? Inimene tapab, mitte relv. Ms kunagi sattus pihku miski kohtustatistika, mille järgi üle 50 % tapariistadest on..... leivanuga.
Maaparandustöödega on samamoodi - labidas õlal võib iga fedja ringi tuiata, trakatsiga veeremiseks on aga juba pabereid vaja.
Auku kaevata (ja inimesi kahjustada) annab samuti mõlemaga.
Jalgratas vs. mootorratas transpordivahendina jne, neid paralleele annab tuua lõputult...
Mõtle näiteks relvakandmise valguses läbi situatsioon "reedeõhtune kõrtsis käik"... Kas muudab elustiili või ei, kas tarvitad veel alkoholi või piirdud teejoomisega? Kas muutub mõtteviis, kas liigud ringi rünnet oodates..? Vastutus relva eest - randa lina alla ei jäta ju, kui ujuma lähed suvel ja seda mitte makstud hinna tõttu...Paheero kirjutas:Ei ole. Meil on lihtsalt 70 a õitsva sotsialismi ajupesu tagajärjed. Relv on üks vahend oma õiguste ja vabaduste kaitseks.Relvakandmine on täiesti teine mõtteviis, elustiil ja filosoofia.
Minu jaoks on praeguses ühiskonnas relva kandmisest saadav lisaturvalisus väiksema kaaluga kui lisanduv vastutus ja sellega kaotatud teatav vabadus. Minu jaoks, rõhutan, ei loe kellelegi moraali või tee ettekirjutusi.
Ma ei usu, et asi selles on. Pigem on tegu rahvusvaheliste "heade tavade" järgimisega nö. ja sooviga "valge maailma" reeglite järgi mängida.Paheero kirjutas: Aga meie riiigiisad kardavad oma rahvast ( ja õigusega, arvestades sigadusi, mida nad teevad) ja seepärast on relvaloa saamise protseduur pikk, kallis ja keeruline. Et oleks teada, kes ja milleks jne. Hirm ju ikkagi.
Iseotsustamine ja -tegutsemine on hea ja tore küll, aga kuskilt maalt kipub paariariigi silt külge kleepuma hakkama koos sellest tulenevate tagajärgedega. Arrogantsust saavad omale lubada suured ja tugevad.
Küsime nii, kas sinu jaoks kaaluks liberaalsem tukiseadus üles kallinenud laenuraha (krediidiriskid kõrgemad) ja kasvanud tööpuuduse (kahanenud välisinvest)? Schengeni viisaruumi vist kah ei kiputa võtma kui koos keskkooli lõputunnistusega kolt kätte antakse igaühele...
tegime pulli, aitab
Ei ole ju küsimus selles, et PEAB relva kandma. See oleks Õigus aga mitte kohustus. Valima minek on samuti õigus, mida pea 50 % ei realiseeri.Küsime nii, kas sinu jaoks kaaluks liberaalsem tukiseadus üles kallinenud laenuraha (krediidiriskid kõrgemad) ja kasvanud tööpuuduse (kahanenud välisinvest)? Schengeni viisaruumi vist kah ei kiputa võtma kui koos keskkooli lõputunnistusega kolt kätte antakse igaühele...
Ja igale Grigorile ei antaks, vaid eeldused täitvale kodanikule. Ja vaevalt see oluliselt mõjutaks laenuintressi ja tööhõivet. Aga mulle meeldiks küll enam "õhukese riigi" korral tegeleda ise oma turvamisega kui loota et "politsei tuleb pooleteise tunni pärast" (meenutagem eelmise aasta Muraste juhtumit, mis lõppes päti koolemisega, relva korral oleks ehk kuuli jalga saanud ja ilusti ukse kõrval sinivalget transporti oodanud)
Fakt on küll see, et schengen ja euro on meie jaoks riigina ellujäämise eeldus ja Vana Euroopa ei ole relvade suhtes just eriti positiivne. Aga nende taust on ka oluliselt teine. (Vana Euroopa ei usu vist siiani GuLAG-i olemasolusse)
edit
Mõtlen. Mõtlen ka sellele et kui tekib tahtmine suva jorsiga laiama hakata, siis jorsi vöö peal Glock 17 ja mituteistkümmend kiiret sõpra mind ootavad. Mõtlen veel korra ja kohe hoolegaMõtle näiteks relvakandmise valguses läbi situatsioon "reedeõhtune kõrtsis käik"... Kas muudab elustiili või ei, kas tarvitad veel alkoholi või piirdud teejoomisega? Kas muutub mõtteviis, kas liigud ringi rünnet oodates..?
TOZ12 98/100-st 50m. Nõukogude Liidu Noor Laskur 1 järk
Ise veel relva ei oma, kuid tulevikus kindlasti ka plaanis eksam sooritada ja relv hankida.
Oletame, et relvaga inimesele tungitakse kallale, kallale tungija on lihtsalt suur ja tugev mees, kes peale enda keha muid relvi ei oma. Ohver tulistab ründajat jalga ja helistab politseisse. Kas sellises olukorras oli tegemist hädakaitse piiride ületamisega, kuidas võiks selline asi lõppeda.
Mis juhtuks sellisel juhul kui ründaja hoopis hukkub ohvi lasust?
Oletame, et relvaga inimesele tungitakse kallale, kallale tungija on lihtsalt suur ja tugev mees, kes peale enda keha muid relvi ei oma. Ohver tulistab ründajat jalga ja helistab politseisse. Kas sellises olukorras oli tegemist hädakaitse piiride ületamisega, kuidas võiks selline asi lõppeda.
Mis juhtuks sellisel juhul kui ründaja hoopis hukkub ohvi lasust?
lask
Ah, et mis juhtub !!
Kinni lähed. Naiivselt lihtne ja arusaadav vastus.
(s.t., et kinni muidugi siis, kui pole piisavalt rahakas, et endale vää-ääga väärikas advogaat palgata)
Kinni lähed. Naiivselt lihtne ja arusaadav vastus.
(s.t., et kinni muidugi siis, kui pole piisavalt rahakas, et endale vää-ääga väärikas advogaat palgata)
www.riigiteataja.ee kirjutab sest lähemalt aga seaduses selline loogika, et oma hädakaitset ei või kangema relvaga teha: tuleb pätt noaga sinu rahakotti himustama siis ei või sina mitte talle oma tukist tina anda aga pead teda oma küünekääridega vastu ähvardamaKriisa kirjutas:Ise veel relva ei oma, kuid tulevikus kindlasti ka plaanis eksam sooritada ja relv hankida.
Oletame, et relvaga inimesele tungitakse kallale, kallale tungija on lihtsalt suur ja tugev mees, kes peale enda keha muid relvi ei oma. Ohver tulistab ründajat jalga ja helistab politseisse. Kas sellises olukorras oli tegemist hädakaitse piiride ületamisega, kuidas võiks selline asi lõppeda.
Mis juhtuks sellisel juhul kui ründaja hoopis hukkub ohvi lasust?
http://66.102.9.104/search?q=cache:EkZj ... =firefox-a
Hoiatuseks võid lasu õhku teha (pärast tuleb politseid teavitada). Tulirelva kasutamiseks loetakse seda kui oled alles isiku suunas sooritanud lasu. Kunagi oli see nii, aga vahepeal on seadused muutunud, peaks järgi vaatama. Kui olukord laheneb on tore kui ei ja jõhkard jätkab sinu poole liikumist ja ähvardab sinult elu võtta, siis vastavalt põhiseadusele on meil kõigil õigus elule ja ohtliku ründe tõrjumiseks võib kasutada kõiki sobilikke vahendeid, sealhulgas seaduslikult omandatud tulirelva, kui nüüd teoretiseerida seadustel.
+372 5028488
- mrtn
- Got ARB and Nitrous?
- Postitusi: 186
- Liitunud: E Veebr 19, 2007 2:14 pm
- Asukoht: 59°28'57.44"N / 25°01'47.77"E
- Kontakt:
siin on üks video nuga vs tulirelv. see ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga suht lähedal sellele.tanel kirjutas:Tulirelv on kaitse- ja ründevahendina efektiivsem kui nuga.
http://video.google.com/videoplay?docid ... 1793821456
lisaks, tulirelva olemasolul tuleb seda sihtotstarbeliselt kasutada, ähvardamine ja õhkutulistamine lõppeb reeglina selle relvaga vastase käes.
mrtn
(järku pole, aga kooli ajal tiirus elasin küll)
Mennäänx mettään!
Ühe variandina oleks eemale liikumine ohu allikast, samal ajal relva kabuurist võttes. Otsida varjet ümbritsevast keskkonnast jne. Harjutamiseks tehke trenni, enne muidugi relv tühjaks laadida. Las sõber üritab rünnata sind "noaga" ja katsu ise relv kabuurist kätte saada ja lask teha. Vähe sellest et kabuurist kätte saada, tuleb püstoli puhul ka veel pide sisse saada ja laadimine sooritada ... vajab ohu korral omajagu meisterlikust ja külma närvi.
+372 5028488
Seda arvasin isegi, olles natuke seaduseid uurinud.hillart kirjutas:Ah, et mis juhtub !!
Kinni lähed. Naiivselt lihtne ja arusaadav vastus.
(s.t., et kinni muidugi siis, kui pole piisavalt rahakas, et endale vää-ääga väärikas advogaat palgata)
Just sellepärast arvangi, et tulirelva omamine enesekaitse seisukohast pole meie riigis väga efektiivne. Tänaval ligi tulevad pätid üldjuhul siiski tulirelvasid ei kasuta ju, pigem tullakse kambaga või siis on lihtsalt nii suur vend kellest tavaline inimene jagu ei pruugi saada.
Nagu eelpoolgi keegi ütles, et relv võib sattuda hoopis ründaja kätte kui inimene kõhkleb ja aega viidab ja mis paneks inimese rohkem kõhklema kui see, et ta võib pärast relva kasutamist kinni minna.
Vot mina ei mõista seda hädakaitse piiride ületamist. Vene ajal oli üks keiss, kus õhtul kinust tulevale paarile tuli pätt kallale. Vend aga oli kirglik fotograaf ja Zenit kogu aeg kaasas. Nii ta siis lajataski sellega pätile silmade vahele ja nii õnnetult, et viimane kohapeal lusika nurka viskas. Ja pärast pandi vend aastateks kinni. Hädakaitse piiride ületamine, kuna pätt oli paljakäsi! See krdi hädakaitse on üks pättide paitamise ja hoidmise paragrahv, mõttetu ja normaalsete kodanike aktiivse kaitsealgatuse pärssimiseks mõeldud. Kui mul hoovi peal keegi laamendab ja vara lõhub, koera-kassi või peret ähvardab, siis prsse see hädakaitse. Pätile päti palk. Küll ma selle väärika advokaadi ka suudan palgata, aga üks kaabakas ilmas vähem ehk. Ja pole vaja rääkida ümberkasvamisest ja eneseparandusestwww.riigiteataja.ee kirjutab sest lähemalt aga seaduses selline loogika, et oma hädakaitset ei või kangema relvaga teha: tuleb pätt noaga sinu rahakotti himustama siis ei või sina mitte talle oma tukist tina anda aga pead teda oma küünekääridega vastu ähvardama
Sellepärast ma olengi revolvri poolt enesekaitserelvana. Ei mingit kelgu tirimist ega luku vabastamist. Jah, laske on ilma ümberlaadimata viis kuni seitse, olenevalt relvast, kuid kiirus ON primaarne. Samuti ei saa ma aru kabuuridest, kus relv on küljel rihmast tunduvalt kõrgemal ja kaldu toruga taha, sealt polegi võimalik relva hetkega kätte saada. Samuti ei saa ma kaabaka ründe korral aru sihtimisest, lasta tuleb puusalt!jr kirjutas:Ühe variandina oleks eemale liikumine ohu allikast, samal ajal relva kabuurist võttes. Otsida varjet ümbritsevast keskkonnast jne. Harjutamiseks tehke trenni, enne muidugi relv tühjaks laadida. Las sõber üritab rünnata sind "noaga" ja katsu ise relv kabuurist kätte saada ja lask teha. Vähe sellest et kabuurist kätte saada, tuleb püstoli puhul ka veel pide sisse saada ja laadimine sooritada ... vajab ohu korral omajagu meisterlikust ja külma närvi.
Uku Velbri +372 56 48 43 78
Isuzu D-Max 2,5 TwinTDi Double Cab LSX AT'16
Isuzu D-Max 3,0 TD Double Cab LSX AT '08. Ex
Isuzu D-Max 3,0 TD Space Cab LS AT'05. Ex
Isuzu D-Max 2,5 TwinTDi Double Cab LSX AT'16
Isuzu D-Max 3,0 TD Double Cab LSX AT '08. Ex
Isuzu D-Max 3,0 TD Space Cab LS AT'05. Ex