vtl kirjutas:Diginäidik on vahva asi küll, aga kiirelt muutuva või pulseeruva näidu jälgimiseks kõlbmatu (loe: näitab komakoha täpsusega aiateibaid).
Teine asi, analoognäidiku suurusjärku on võimalik silmanurgast hinnata, diginäidikuga mitte. Näida, kas kell näitas nüüd ..2:35 või 23:5...
Ega asjata ka lennukites paljud kellad analoogväärtusi ei näita, hoolimata sellest, et peamised näidikud kuvatakse tänapäeval digikujul klaasile.
Kokkuvõtteks, diginäidik võib (lisaks) olla, analoognäidik peab olema.
Siin kohal võin veidi rahustada. Auto jaoks mõeldud digivoltmeetris on mõõdetav pinge enne näidiku AD muundit üsna uimase filtriga ära silutud ja ei pillu aiateibaid. Ütleme nii, et konkreetsel eksemplaril "ujub" näit paika ca 5 sekundiga. Tõepärase tulemuse saamiseks tuleb mõõtepunkt võtta nagunii võimalikult aku lähedalt ja mitte suvalisest parda punktist ning sealt saab juba isegi üsna sileda pinge. Samuti on autos aku pinge suurusjärk tagumikuga tunda, et kas on 11 või 1,1 volti...
Sarnase termoanduriga, nagu Olle pildil, on mul halvad kogemused. Tundub, et ei kannata vett. Kas just sama tootja omi katsetasin, ei tea. Üks oli elektrivendi komplektis kaasas. Kui see saba andis ostsin ELFAst järgmise. Kui ka see suht ruttu ära lõppes ja oleksin peaaegu plokikaane kõveraks lasknud, panin vilkuva hoiatusLEDi ja hakkasin autovaldkonnale mõeldud andureid kasutama. (Elektrivent lülitub läbi relee nii et anduri lülitas ainult releed ja koormusvool oli lubatava piires.)