vintsi freespooli ja engaged lülitus hüdroga?

[Rax888]

Kui sa silindreid valmistad, siis saad sa mind äkki aidata. Kas sa teed vastavalt mõõtudele ka? Mul oleks vaja meh. vintsi sisse-välja lülitamiseks, ühte väiksemat sorti silindrit. Ei oska arvata kui jäme see silinder olema peab, kuid käigu pikkus peaks olema max. 5cm.

[tarmo]

Kui sa silindreid valmistad, siis saad sa mind äkki aidata. Kas sa teed vastavalt mõõtudele ka? Mul oleks vaja meh. vintsi sisse-välja lülitamiseks, ühte väiksemat sorti silindrit. Ei oska arvata kui jäme see silinder olema peab, kuid käigu pikkus peaks olema max. 5cm.

Lihtsam ja odavam on ilmselt kasutada pneumosilindrit koos pneumolüliti ja õhukompressoriga. Hydroscandia müüb sinule mõõtudelt sobivaid silindreid vabalt, hind ca 1000 kr + muud pudinad. On nii ühe- kui kahepoolseid, erinevates mõõtudes. Mina kasutasin kahepoolseid - difrilukkude lülitamiseks.

[Madis]

Tarmo jutt õige! Sellises kohas on HS kasutamine liigne luksus, kulukas ja mõttetu.

[totu]

Kas ikka on kulukas? Ei tea küll konkreetset rakendust kuid lisapneumosüsteem kindlalt kulukam kui väike hüdrosilinder (ülejäänud süsteemi olemasolul). Valmis tarviksilindreid leiab enamus hüdraulikafirmadest, kui ühepoolset (nt. vedruga tagastus) vaja, kannatab kasutada siduri töösilindrit (manzetid tuleb küll asendada õlikindlatega). Kõik sõltub olemasolevast rõhust ja vajalikust jõust (jõud on ligikaudselt kolvi pii r ruut sentimeetrites korda rõhk bar des).

[isakene]

Kui asi veel aktuaalne, võta minuga kontakti - hüdraulika-pneumaatika on see amet, millega igapäevast leiba teenin. Hüdrosilinder ei ole suur probleem, aga enne silindri valmistamist on vaja hulk andmeid teada saada, sest hüdraulika on karm värk, kui jõudusid enne välja ei arvuta. Valesti koostatud või vale läbimõõduga silinder võib kogu mehhaanika kergesti segi lükata. Eelküsijatele vastuseks, et hüdrosüsteemi olemasolul on kindlasti lihtsam ja kergem jagajale lisasektsioon ja väike hüdrosilinder aretada, kui lisapneumosüsteemiga jännata.

56 486769
isakene@gmail.com

[Rax888]

Oli mõte kasutada nivoo pumpa, mis on juba Mersu3.0td-i mootoril olemas. Tal ei ole küll ei tea mis tootlikust, kuid väiksemat sorti silindri tööks peaks piisama. Surve peaks sellel pumbal olema kuni 110bar.

[isakene]

Oli mõte kasutada nivoo pumpa, mis on juba Mersu3.0td-i mootoril olemas. Tal ei ole küll ei tea mis tootlikust, kuid väiksemat sorti silindri tööks peaks piisama. Surve peaks sellel pumbal olema kuni 110bar.

Nivoo pump? palun valgusta... mis otstarve tal seal praegu on, mis skeemiga ühendatud, kuidas lülituse kavatsed lahendada?

...ja 110 bar on täiesti piisav juba väga väikese silindriga piisava surve saavutamiseks, sel juhul tootlikkusega vaevalt mingit probleemi esineb. Küsimus veel selline - kas 110 bar on pumba maksimumsurve või süsteemi praegune töösurve? (kui see pump ikka praegu üldse mingit tööd teeb)?

[Rax888]

Tähendab, sellel mootoril, mis mul praegu G peal on(3.0d)- seda pumpa ei ole. Kuid plaanis on panna peale 3.0td, mis pärineb aga sõiduautolt, millel on taga nivoo amordid. Teadjamad mehed rääkisid, et max surve on 110 bar, kuid ei oska praegu ütelda, kas ka süsteemis on kogu aeg 110bar sees. Arvan, et see ikka oleneb sellest kui palju raskust autole peale laotakse. Et siis kui suurt survet vaja läheb, et auto konkreetse raskuse all, teatud tasapinda tõsta. See on puhtalt minu arvamus, eks targemad kommenteerivad ka. Lülituse mõtlesin teha kas el. klapiga või otsida mingisugune väiksemat sorti kangiga jagaja. Torud ja õlipaagi saan ka sellet sõidautolt.

[isakene]

Kuna ise antud süsteemi näinud ei ole, siis midagi kindlat ütlema ei hakka. Aga otsustades asja otstarbe järgi ja eeldades, et toodud andmed tõele vastavad, peaks olema täiesti võimalik sinna väike lisaseade külge pookida. Enne aga, kui asja oma silmaga näinud ja käega katsunud ei ole, ei hakka midagi kindlat ütlema, kui konkreetseks tööks läheb, siis tuleb üle kaeda ja vaadata, kuidas parim lahendus välja näeks. Kõige etem oleks muidugi, kui suudaksid kusagilt olemasoleva süsteemi põhimõtteskeemi ja tehnilised andmed muretseda, siis oleks imelihtne.

[heeringas]

Kas roolivõimendi süsteemi ei kannataks seda vidinat vahele pookida?

[totu]

Mida konkreetselt aretatav silinder tegema peab? Nii hüdraulika- kui pneumaatika jupid suht kallid ja instaleerima peab neid igatahes mitu (rõhuallikas, rõhuregulaator või -piiraja, jagaja, silinder, torustik, reservuaar). Väikest jõudu vajavatele lülitustele on ilmselt otstarbekam kasutada elektrilist- (keskluku või klaasitõstuki ajam koos reverslülitiga nt.) või vaakumajamit (membraan ja solenoid, vaakum ise pidurivõimendis olemas).
Antud nivoopumba taha käib nivooregulaator (lahtise möödavooluga, elementaarne jagaja), hüdroakud ja vedeliku reservuaar, hüdrosilindrina töötavad auto enda amordid (stoki ristlõike arvelt tõstavad). Reduktsiooniklapi (tingimata vajalik) asukohta skeemis ei tea, roolivõimu pumpadel tavaliselt sisse ehitatud.

[Rax888]

Mis asjad need hüdroakud veel on?

[R969]

Kas roolivõimendi süsteemi ei kannataks seda vidinat vahele pookida?

Roolivõimendi süsteemist on lihtne saada kuni 4bar survet,mis peaks olema
piisav vintsi lülitamiseks.Selleks läheb võimendist tulevale torule vahele
surveklapiga kraan,mis tõstab rõhu üles ja kolmikuga võtab sealt surve
ühepoolsesse silindrisse.Kui surve maha lased tõmbab vedru asja tagasi.
Valmis asi on Mtz 82.1 difriluku kraan.Niimoodi sai tehtud tõstukile kärukonks
ja toimib ideaalselt.

[isakene]

Mida konkreetselt aretatav silinder tegema peab? Nii hüdraulika- kui pneumaatika jupid suht kallid ja instaleerima peab neid igatahes mitu (rõhuallikas, rõhuregulaator või -piiraja, jagaja, silinder, torustik, reservuaar). Väikest jõudu vajavatele lülitustele on ilmselt otstarbekam kasutada elektrilist- (keskluku või klaasitõstuki ajam koos reverslülitiga nt.) või vaakumajamit (membraan ja solenoid, vaakum ise pidurivõimendis olemas).
Antud nivoopumba taha käib nivooregulaator (lahtise möödavooluga, elementaarne jagaja), hüdroakud ja vedeliku reservuaar, hüdrosilindrina töötavad auto enda amordid (stoki ristlõike arvelt tõstavad). Reduktsiooniklapi (tingimata vajalik) asukohta skeemis ei tea, roolivõimu pumpadel tavaliselt sisse ehitatud.

Selle kirjelduse järgi pole enam muud vaja, kui jagaja, silinder ja voolikud, kuna muud vajalikud komponendid süsteemis juba olemas. Lahtise läbivooluga ja neutraalis suletud portidega minijagaja või topeltpadrunklapp järjestikku surveahelasse ning ongi kõik. Kui süsteemis mingit lisakavalust ei ole, peaks ehituse eelarve 3-4 tuhande eegu piiresse jääma, seda uute asjade puhul.

Hüdroaku - asjandus, mis võimaldab suletud süsteemis süsteemi mahu muutumise või siselekete korral rõhu stabiilsena hoida. Sisuliselt õli survemahuti, milles sees vajaliku surve all lämmastikku täis pumbatud kummikott.

[isakene]

Roolivõimendi süsteemist on lihtne saada kuni 4bar survet,mis peaks olema
piisav vintsi lülitamiseks.Selleks läheb võimendist tulevale torule vahele
surveklapiga kraan,mis tõstab rõhu üles ja kolmikuga võtab sealt surve
ühepoolsesse silindrisse.Kui surve maha lased tõmbab vedru asja tagasi.
Valmis asi on Mtz 82.1 difriluku kraan.Niimoodi sai tehtud tõstukile kärukonks
ja toimib ideaalselt.

Auto roolivõim peaks tunduvalt rohkem andma kui 4 bar, reaalsed max töösurved peaksid jääma mudelist sõltuvalt 50 - 100 bar, vahel rohkemgi. Üldiselt peaks nii väikese mahuga ja vähese kasutussagedusega asja ilma probleemideta ka roolivõimu taha pookida ja mitte eriti suure ümberehitusega. Ainult jagaja peab suurem olema. Roolivõimul nimelt võivad lühiajalised vooluhulgad suht suured olla ja jagaja peab selle kõik probleemideta läbi laskma. Minijagajast siin enam ei piisa, aga näiteks 3/8" jagaja või kahepoolne padrunklapp peaksid juba piisavad olema. MTZ juppe võib ka kasutada, aga ausalt öelda olen siiani vähe vene kola näinud, mis korralikult õli kinni peaksid...