Kuna ma olen juba kord selline "bemmisõber", siis üritan vastata, et miks siin nii väike vastukaja on.
Lühidalt- idee on toores.
Parema meelega käin ma gaasitrassil inimestega, kellele ei pea seletama vintsimise põhitõdesid ja ohutustehnikat, kelle igat liigutust ma ei pea jälgima ja kes oskab mulle ka trajektoorivalikul nõu anda.
Nagu viimasel ajal on märgata siis mitte kõik inimesed ei jaga ka meie arusaama loodushoiust- kõik, mis on metsa sõites autos, on autos ka metsast väljudes. Ehk siis prügi me maha ei jäta.
Nii, et meile oleks selline üritus sellisel kujul ainult üks paras peavalu

Kui aga teil oleks ideid, mis selle ürituse kõigile osavõtjatele ühtviisi huvitavaks teeks, võiks teemat edasi arendada.
Muuseas, offroadivõõrastele inimestele avaldavad sügavamat muljet pigem tõusud ja langused kui põlvini mudas vintsitrossi tassimine.
Ilmselt ajas Pahkla teil hamba verele

Ei takista vallid, ei takista kraav...
Kaarel Puk; Turist; võistkond Lendorav;

; Sõitis Uunoga Ümber Eesti 1999