Lc 120 aku läks keema

[Kivit2kk]

Hei hei

Lugu siis selline, et lc 120-l läks aku keema.

Sai päeval õues tööd tehtud ja aeg ajalt oli vaja ikka autost asju võtta jne.
Õhtul auto enam käima ei läinud, pikalt ei süvenenud arvasin, et vast jäi uks lahti või voolud taha tõmbas akud tühjaks. Pole enam esimeses nooruses need akumulatorid.

Järgmine päev tõmbasin traktoriga käima, sai siis mõned kümned kilomeetrid sõidetud, maja ees naine ütles, et kuskilt tuleb kahtlast haisu. Esimese raksuga toppisin nina ikka summuti poole oli nagu tipp-topp.
Kahtlusest tegin ikka kapoti ka lahti ja üks aku seal mulises ja tossas.

Üks on originaal aku ja see mis keema läks oli mingi suht väike junn.

Küsimus siis, et mis tolle keema ajas ja mida peaks kontrollima.

Sain asendusaku, hetkel kõik töötab, muidugi laadimist mõõtnud ei ole.

Tänades,
Kivi

[TiitR]

Üks on originaal aku ja see mis keema läks oli mingi suht väike junn.

2-he aku süsteemiga peaksid mõlemad akud ikka samade näitajatega olema. Soovituslik, et ka sama vanad ja ühe tootja omad.

[olli]

Üks on originaal aku ja see mis keema läks oli mingi suht väike junn.

2-he aku süsteemiga peaksid mõlemad akud ikka samade näitajatega olema. Soovituslik, et ka sama vanad ja ühe tootja omad.

24V süsteemis jah. Aga 12V süsteemis, kus akud paralleelselt ühendatud, pole see oluline. Saab ka ühe aku lihtsalt ära jätta kui ei taha mõlema riknemisega riskida seni kuni probleemile jälile jõutud.

[Jeepu]

Aku keeb kui mingis akupurgis lühis. Selle akuga pole enam midagi teha..

[Kivit2kk]

Nii, täna sai siis laadimine üle mõõdetud, nii tühikäigul kui ka 2000 rpm-iga. Kõik on korras.

Süüdi oli siis ikkagi see aku ise, vast tõesti oli üks pott tühjaks jäänud vms, ootab nüüd oma uut elu vanaraua hunnikus.

Algne plaan oli sügisel akud välja vahetada aga see nädal tahaks siiski uued osta, hetkel on üks nkn laenatud.

Äkki keegi teab mõnda head poodi Tartus, Valgas või Võrus?

Lugupidamisega,
Kivi

[Tegija]

Üks on originaal aku ja see mis keema läks oli mingi suht väike junn.

2-he aku süsteemiga peaksid mõlemad akud ikka samade näitajatega olema. Soovituslik, et ka sama vanad ja ühe tootja omad.

24V süsteemis jah. Aga 12V süsteemis, kus akud paralleelselt ühendatud, pole see oluline. Saab ka ühe aku lihtsalt ära jätta kui ei taha mõlema riknemisega riskida seni kuni probleemile jälile jõutud.

Kahe paralleelse aku puhul ütleksin ,et kohustuslik järgida akude mahtuvust. Et laadimine toimuks võrdselt. Sama kehtib järjestikühenduse puhul.

[Kivit2kk]

See akude suuruse erinevus häiris mind ka aga mõtlesin, et töötavat asjas pole mõtet näppida.

Pole seda autot veel niikaua omanud, et oleks jõudnud kõikide eelnevate lämmkäppade crappi ära koristada, aga nüüd peaks ringi peale saama.

Nüüd selgus veel, et ma ei leia manualist ega ka aku pealt ühtegi parameetrit, mille järgi uut akut osta.
Äkki keegi teab?

Kivi

[olli]

Kahe paralleelse aku puhul ütleksin ,et kohustuslik järgida akude mahtuvust. Et laadimine toimuks võrdselt. Sama kehtib järjestikühenduse puhul.

Tagasi füüsikatundi, palun. Järjestikühenduses (24V) olevatel akudel on alati neid läbiv voolutugevus võrdne. See tähendab, et mõlemast akust võetav ja tagasi pandav voolu hulk on igal hetkel võrdne. Seega tõepoolest vaja kasutada samasuguste näitajatega akusid. Muidu juhtub olukord, kus suurema aku täislaadimine hakkab toimuma väiksema aku ülelaadimise hinnaga.
Paralleelselt ühendatud akude puhul (12V) on alati nende pinge võrdne, voolutugevus oleneb aga kummagi aku sisetakistusest, juhtmete takistuste erinevusest jms. Ehk siis kui üks aku on viletsam, väiksem vms, saab parem aku lihtsalt suurema koormuse nii käivitamisel kui laadimisel, aga ülelaadimise (ja seega aku ära rikkumise) ohtu ei ole - pinged on alati paralleelühenduses võrdsed. Sama hästi võib ühe aku lihtsalt ära võtta, pinge jääb ikka samaks, lihtsalt kogu koormus langeb ainult ühele akule. Maasturitel on päris tavaline lisada eraldi suur aku paralleelselt juurde, et vintsile rohkem voolu võtta oleks...

[Jeepu]

Minu loogika oleks jälle teistsugune.
Jah, paralleelselt ühendades on mõlemal akul sama pinge. Aga mõtleme nüüd nii, et kui on olemuselt erinevad akud. Nad saavad laetuks eri aja jooksul. Üks aku on väiksema sisetakistusega ja saab laetuks kiiremini, teine laeb ennast kauem. Kauem laev aku nn. hoiab laadimispinget madalamal. Teine, väiksema sisetakistusega aku on selle ajaga (mis siis, et madalamal pingel) ennast juba täis ahminud ja teda lihtsalt "keedetakse" nii kaua kui ka teine aku laseb laadimispinge lõpuks ülespoole kerkida ja regulaator lõpetaks akude laadimise. Ka paralleel-ühenduses on tähtis, et akud oleks võrdsed, muidu suurema sisetakistusega aku tapab ära väiksema (ka mõõdult) sisetakistusega aku . Tühjenemisel koormatakse ka rohkem väiksema sisetakistusega akut, ehk väiksemat akut, sest ta annab tänu väiksemale sisetakistusele kergemini voolu välja.

[olli]

Kuidas oleks võimalik, et akud saavad laetuks eri aja jooksul kui nende pinged on võrdsed? Sinu loogika järgi ei tohiks ka erineva võimsusega pirne paralleelselt panna, kuna väiksem põleks läbi. Mingit ülelaadimist ei toimu, väiksema mahtuvusega aku laadimine toimub lihtsalt väiksema vooluga ja mõlemad akud saavad samal hetkel täis. Viimati kui ma kontrollisin, siis oomi seadus veel kehtis.
Piltlikult võib seda olukord kujutada ette kahe omavahel ühendatud tünniga, mis on sama kõrged, aga erineva läbimõõduga. Vahet pole, kumba tünni vett juurde kallata või ära võtta, vee tase on ikka mõlemas sama kõrge. Ehk nii täis kui tühjaks saavad korraga. Vee tase siis on siin olukorras pinge ja vee hulk on mahtuvus.

[TiitR]

Nüüd selgus veel, et ma ei leia manualist ega ka aku pealt ühtegi parameetrit, mille järgi uut akut osta.
Äkki keegi teab?

http://www.allbatteries.co.uk/car-batte ... -2004.html

[Tegija]

Kuidas oleks võimalik, et akud saavad laetuks eri aja jooksul kui nende pinged on võrdsed? Sinu loogika järgi ei tohiks ka erineva võimsusega pirne paralleelselt panna, kuna väiksem põleks läbi. Mingit ülelaadimist ei toimu, väiksema mahtuvusega aku laadimine toimub lihtsalt väiksema vooluga ja mõlemad akud saavad samal hetkel täis. Viimati kui ma kontrollisin, siis oomi seadus veel kehtis.
Piltlikult võib seda olukord kujutada ette kahe omavahel ühendatud tünniga, mis on sama kõrged, aga erineva läbimõõduga. Vahet pole, kumba tünni vett juurde kallata või ära võtta, vee tase on ikka mõlemas sama kõrge. Ehk nii täis kui tühjaks saavad korraga. Vee tase siis on siin olukorras pinge ja vee hulk on mahtuvus.

Väga huvitav teooria, mis veetünnide puhul tõesti toimib. Aga akude puhul kahjuks mitte. Ma ei ole teoreetik vaid praktik, seepärast ei hakka keerulisi teooriaid esitama.
Generaator kütab mõlemaid akusid ühtmoodi, väiksem saavutab oma laetuse ennem kui suur, asi toimib pingete põhjal, kui pinge saavutanud gene regulaatori max pinge lõpetatakse põhimõtteliselt protsess. Aga mis on juhtunud, väike ülelaetud ja suur alalaetud. ja see toimub korduvalt ja korduvalt. ei toimi tünnide täitmine võrdsetel alustel olgugi ,et omavahel ühendatud.
Kui rääkida järjestikühendusest ,siis toimib sama protsess. Halvim ,mida tehakse on see ,et võetakse 12v ühe aku pealt. Juhtub sama asi põhimõtteliselt nagu eelpoolkirjeldasin. Sellisel juhul lahendus, kas tõsta akusid ringi või alaldi.

[olli]

Ma ei ole teoreetik vaid praktik, seepärast ei hakka keerulisi teooriaid esitama.
Generaator kütab mõlemaid akusid ühtmoodi, väiksem saavutab oma laetuse ennem kui suur, asi toimib pingete põhjal, kui pinge saavutanud gene regulaatori max pinge lõpetatakse põhimõtteliselt protsess.

Ja kas praktikas siis oomi seadus koos ülejäänud koolifüüsikaga ei kehtigi? Palun selgitust, kuidas on võimalik et kaks paralleelselt ühendatud akut on erineva laetusega (=erineva pingega), st üks aku on saavutanud max laetuse sel hetkel kui teine veel pooltäis. Teatavasti potentsiaalide erinevus tähendab pinget ja vastavalt oomi seadusele pinge toob kaasa voolu. Seega akud püsivad igal hetkel omavahel balansis just nagu tünnide näidegi. Kui ühe aku pinge olekski kõrgem kui teisel, siis potentsiaalide erinevus generaatori väljundpingega on koheselt väiksem, mis tähendab omakorda tolle aku laadimisvoolu langust (jällegi oomi seadus). Kui üks aku saaksi varem täis (saavutab generaatoriga ligilähedase pinge), siis tolle aku laadimine lihtsalt lõppeks ära. Ülelaadimine pliiaku puhul tähenab pinge tõusu üle ettenähtud normi. Olgu neid akusid sinna ühendatud palju tahes, geneka väljund pingest ükski neist üle minna ei saa (Su jutu järgi justkui saaks??). Seega ülelaadimine pole võimalik.

[Jeepu]

Seletaks niipidi - väiksem aku saab enne täis ja suurem hiljem. Genekas orienteerub selle aku järgi, mis kõige kauem voolu tahab. Seega aku, mis enne täis saab, saab niikaua liigset laadimist (ja rikneb kiiremini) kuni ka laisem aku lõpuks täis on.

[Tegija]

Ok ,väljendasin valesti, ülelaadimist tõesti ei ole. Väiksem saab täis ,suurem veerand või pooltühi sõltuvalt mahtuvusest.
Tegelikult tünnide näide hea, tünnid erineva suurusega,mis ülevalt ühendatud, mälemal lõpplülitid. Laseme mõlemasse võrdse survega võrdse koguse vett. Väiksem saab enne täis ja lüliti paneb mõlemale jooksva vee, voolu jne, kinni. Üks täis teine sõltuvalt suurusest ?kui täis.