Y60 paugub tagaosas

[sullipentli]

Tere!
Oman Nissan Patrol Y60 2,8TDi 92a long.
Tagumised vedrud(mis on ilmselt sellele isendile ise juurde pandud?) on jube lodevad justkui. Pöörates pauguvad ja kui minna kruusateele, siis on ikka hirmus kolin, mis autos pihta hakkab, kuigi olen ise korra ka autoall käinud ja kontrollinud kas ikka kõik asjad kinni on Esisilla olen korda saanud - ei värise enam 70 km/h, aga müstikat tekitab tagaosa.
Kas aitaks, kui vahetaks ned vedrud ära, või võiks muust kohast alustada?

[isakene]

Vedrud nüüd küll iseenesest paukuda ei saa.

Vaata lääbade, tjaagade ja amortide puksid üle, tõenäoliselt on mõni kummipuks õhtal ja raud käib vastu rauda.

[sullipentli]

Vedrud nüüd küll iseenesest paukuda ei saa.

Vaata lääbade, tjaagade ja amortide puksid üle, tõenäoliselt on mõni kummipuks õhtal ja raud käib vastu rauda.

Käisin spetsiaalselt õues, et veenduda kas sellel autol on ikka amordid ja ongi ! Homme tõstan ta korra ülesse ja lasen üle vaadata ned puksid.
Kuigi miks on nii: lehtvedrud, keerdvedrud ja veel amordid, aga ikkagi on vedrustus väga puine?

Vabandan, aga misasi see tjaaga on?

[sambla-aadu]

See on 260 seeria patrol, mitte y60 patrol.

[tuningman]

Mul isuzu paukus tagant magusasti. Isegi kruusa teepeal 20km/h sõites
Arvasin kah et vedrud, aga tegelt olid kere padjad pehmed ja vedelad,
seega kere tagaosa hüppas ja paukus raami peal, äkki sama jant...

[sullipentli]

See on 260 seeria patrol, mitte y60 patrol.

Sul on õigus! Kas Y60 ei ole sellist vedrustus kaadervärki siis ?

[uno]

See on 260 seeria patrol, mitte y60 patrol.

Sul on õigus! Kas Y60 ei ole sellist vedrustus kaadervärki siis ?

260 on lehtvedrudega, y60 on spiraalvedrudega. kandilised on mõlemad

ega ainuke asi, mis seal tõesti paukuda saab on kere raami peal.
Tavaliselt silla puksid nii läbi ei kulu. Ennem lendad teepealt välja.

[puhvel]

Vedrud nüüd küll iseenesest paukuda ei saa.

Vaata lääbade, tjaagade ja amortide puksid üle, tõenäoliselt on mõni kummipuks õhtal ja raud käib vastu rauda.

Käisin spetsiaalselt õues, et veenduda kas sellel autol on ikka amordid ja ongi ! Homme tõstan ta korra ülesse ja lasen üle vaadata ned puksid.
Kuigi miks on nii: lehtvedrud, keerdvedrud ja veel amordid, aga ikkagi on vedrustus väga puine?

Vabandan, aga misasi see tjaaga on?

Ei tunne küll seda massinat aga kui on lehtvedrud JA keerdvedrud ei saagi väga pehme olla. Mida rohkem vedrusid toppida, seda puisemaks läheb ju tühjalt.
Ilge koorem taha peale ajada, siis läheb pehmeks.

[isakene]

Käisin spetsiaalselt õues, et veenduda kas sellel autol on ikka amordid ja ongi ! Homme tõstan ta korra ülesse ja lasen üle vaadata ned puksid.
Kuigi miks on nii: lehtvedrud, keerdvedrud ja veel amordid, aga ikkagi on vedrustus väga puine?

Vabandan, aga misasi see tjaaga on?

Kui on lehtvedrud ja spiraalid, siis tähendab, et autole on tehtud spiraalitõste, ehk teisisõnu, väsinud põhivedrustusele/lehtvedrudele lisaks on paigaldatud spiraalvedrud. Tühja auto korral üsna jäik kombinatsioon. Eriti, kui tõste on teinud tegelane, kes asjast eriti ei jaga ning suvalised jäigad vedru auto alla on pistnud. Paukuda võivad lisaks kerepatjadele ka amordipuksid ja lehtvedru tagumised kiige puksid. Lehtvedru eespoolsed puksid saavad otsa väga harva, aga igaks juhuks võid need ka üle kaeda.

Kui kerepadjad väsinud on ja kolisevad, kontrolli erilise hoolega kere esiosa kinnitused ja sisemised plekid üle. Pikemalt raamil lahti olnud kere kipub kere mootoriruumi plekke ja esimeste raamikinnituste ümbrust praguliseks väntsutama. Seda põhjusel, et enamasti väsivad esimesena ära juhi jalgade alused kinnitused ja edasi hakkab keret otsmiste kinnituste peal keskelt "läbi painutama".

Tjaaga on väga üldistatult silla diagonaalvarras. Lehtvedrudega patrolil seda ei ole.