Esimene ost oli peale rahareformi maal Viinistus toidupoes piim, leib ja sai.
Mäletan, et kui tavapäraselt ootas rahvas tunde, millal kaubaauto tuleb, siis nüüd oli kaup ammu kohal, kuid raha tuli kahe eraldi masinaga. Esmalt paberraha ja siis tund hiljem sendid. Alles sii sai poe lahti teha.
Naljaks oli toona vaadata valuutaleti kupu, mis olid ühest küljest kohe vabalt saadaval, kuid toona 10EEK maksnud Sprite purk oli üsna utoopilise hinnga. (Vahetada sai kuni 150 EEK)
Mäletan järgmisel päeval külas kuulujutte, et keegi olla Loksal meremeeste käes näinud 500 krooniseid rahatähti. Oma esimest 500 kroonist sain käes hoida üle aasta aja hiljem.
Viimaseks sularaha krooni ostuks oli eile juhuse tahtel burks Räägupesast

Nüüd sularaha enamuses otsas ja peenraha rändab juba varem kogutu juurde hoiupõrdsasse tulevastele lastele ja lastelastele mängimiseks.