Kuna kolisin kohta, kus viimast kilomeetrit teed lükatakse talvel lahti siis, kui midagi muud enam lükata pole, siis ostsin enne talve tulekut Grand Cherokee '95 4.0 Limited (peaks olema ZJ), et ei peaks nii pikalt enam lumevangis istuma.
Paraku olen juba paar korda mitte väga paksu lume sisse kinni jäänud, seda küll mitte väga tõsiselt. Natuke labidat ja väljas.
Ma nüüd ei arvagi, et see auto peaks IGAST lumekogusest läbi sõitma, aga tahaks võtta maksimumi, samas seda autot mitte väga monstrumiks ehitamata.
Viimane kord kui rattad käisid ringi ja auto oli paigal lumesees, siis juhiuksest välja vaadates ei käinud ringi kumbki vasakpolsetest ratastest. Taga peaks küll olema LSD, aga ju siis on temaga nagu on.
Nüüd tahakski teie abi, et välja mõelda mida peaks tegema, et parandada lumes läbivust. Esimene neliveoline auto, niiet loll kui lammas. Võistlustele kunagi minna ei plaani, mudas mütata ei kavatse. Heal juhul suvel metsa seenele või männiku karjääri väiksele piknikuringile

Ise mõtlesin järgnevat:
- 2-3 tolli kõrgemaks
- olemasolev 249 vahekast -> 242 kastiga (kui õnnestub hankida).
- taha diffrisse kas Lockright või mingi manuaalselt lülitatav
Selle tulemusel saaks vähemalt 3 ratast neljast vedavaks. Või kas peaks esisilla lukustamisele ka mõtlema, kui palju mõjutab üldse lumes esisilla lukustamine?
Veel küsimus selle '95 aasta 249 kasti kohta. Ma saan aru, et selle viskosidurit LOW reziimis ei lukustatagi (lukustatakse alates '96 mudelitel). Ma olen küll otsinud, aga pole selle kasti tööpõhimõttest täpselt aru saanud, viskosidur lukustatakse sõidu ainult siis, kui esi- ja tagasilla vahel erinev kiirus? Kui nii, kas siis ikkagi on sillad ühendatud läbi keskdiffri? Kas sellisel juhul seda viskosidurit kuidagi jäädavalt kokku ühendada ei saaks, et olekski püsiv nelivedu?
Kui 242 kasti ei õnnestu saada, siis kas minu soove silmas pidades ajaks ka 231 kast ka asja ära?
Tänud ette.