Uazile difluku paigaldus????

[uputaja]

Selline teema ,et kui tagumisse silda lukk sobitada , kas siis tuleb ka sild alt ära kiskuda ?
Ja kas UAZ 469 mootor sobib UAZ 3151-01 le peale ?

[Ain]

Tagumine sild tuleb pooleks võtta ja siis nii vana kui uus differ üle mõõta ja uus seibidega paika saada. Jändamist on piisavalt ja laagreid vana diffri pealt maha kiskudes lõhud vanad seibid kohe kindlasti ära. Need seibid tuleb ette varuda 0,1 ja 0,5 mm peamiselt saadaval. Otsi UAZ lehelt venekeelne hooldusjuhend, seal on kõik kirjas. Paned seibidega mööda, siis saad ka tiguratastest lahti.
Soovin jõudu, mul kulus selleks kaks päeva ja tõmmitsast sain ka jagu.

Mootorite sobivust ei saa läbi neti lubada, sest valik liiga suur.

[G-69]

Mina sain need seibid küll säilitatud - väikesed mõlgid andis ära siluda. Aga juurde pidin küll panema, kuna vanade paksus ei andnud vajalikku mõõtu välja. Väike korralik kahe haruga tõmmits aitab siin seibe säästa!
Küll aga õnnestus mul ühele difrilaagrile haiget teha.
Paras jändamine on see difrivahetus küll!
Kuidas reguleeringud õnnestusid, eks saan siis teada, kui sõitma hakkan...

[G-69]

Ja kas UAZ 469 mootor sobib UAZ 3151-01 le peale ?

3151 peaks ju olema see tavaline vana 2,4 liitrine mootor. 469 puhul võib äkki juhtuda mingile sõjaväevarjandile, kus tuleb elektriga pusimist...

[Ain]

Mis sillad ja mis difluk?
Venkud teevad nüüd libisevat mõlemale tüübile, lukustab 80%.
Ma säästsin laagri ja muljusin seibid, ropp venekeelne sõim aitas laagri liikuma.
Kui silla alt võtad, siis lihtsam ka uued kammitsad panna, ei ole kallid, aga saad kergemini, vanad kammitsad lihtsam läbi lõigata kui mutreid sulatada.

[G-69]

Mis sillad ja mis difluk?

Mul olid põllumehed. Aga vene asi: ühelt poolt kukkus ise tolksti ära, teist poolt andis sikutada terve õhtu otsa!

[mudac]

Ma olen väga värske UAZ-i omanik, ja tahaks suvel śelle sõidriista metsakõlbuliseks teha, nii et paar lolli küsimust. Kui esisild sisse lülitada, kas siis veavad mõlemad esirattad korraga?
Kas kolhoosisildadele saab panna sõjaväe iseblokeeruva diffri, kas esi ja tagadiffer on ühesugune ja kas 451 ja 469 raamil on mingi vahe. Kui kalliks läheb diislile ümberegistreerimine.
Ärge väga kõvasti lööge.
Tänan.

[jr]

Kolhoosikatele tehakse jah iseblokeeruvaid lukke.
Esi ja tagasild on 100% difri osas sarnased.

Ja üldse on ju lihtsam uued laagrid kohe ligi võtta kui lukku installite. Pole vanadega jändamist. Laager odav ju.

[G-69]

K: Kui esisild sisse lülitada, kas siis veavad mõlemad esirattad korraga?
V: Põhimõtteliselt küll, kuid ainult seni, kuni üks ratas sattub libedale (ja hakkab ringi käima) või jääb maastikku kinni (siis hakkab teine ringi käima).
Kõik see asi toimib, nagu tavalisel sõiduautolgi, vahe lihtsalt selles, et ei vea ainult üks sild, vaid mõlemad sillad - abiks seegi!
Selleks, et mõlemad rattad sillal veaksid, peab tavalise diferentsiaali välja vahetama lukustuva diferentsiaali vastu.

K: Kas kolhoosisildadele saab panna sõjaväe iseblokeeruva diffri, kas esi ja tagadiffer on ühesugune...
V: Kolhoosile läheb kolhoosi oma ja sõjasillale (reduktorsild) reduktorsilla oma - need on erinevad agregaadid oma mõõtmete ja ülekannete poolest.
Esi- ja tagasillas on diferentsiaalid ühesugused (muidugi, kui mingi tüüp pole pannud näiteks ette põllumeest ja taha reduktorsilda).
Tuleb veel märkida, et põllumehe sillas käivale diferentsiaalile valmistatakse erineva ülekandega tigu ja taldrikut, seega põllumehe sildu vahetades tuleb veenduda, et ülekandearv klapiks.

K: ...kas 451 ja 469 raamil on mingi vahe...
V: On küll.

K: Kui kalliks läheb diislile ümberegistreerimine. Ärge väga kõvasti lööge.
V: Seda uuri ARK'ist. Kui kõvasti seal löövad, ei tea!

[mudac]

Sidusin trossi puu külge ja kui esisild sees, siis kruusatee peal kraabivad mõlemad esirattad, taga ainult üks. Ilmselt on eelmine omanik midagi juba modinud. Kas reduktorsild on selline diffri kohast natuke saledam ja ratta keskkoht on madalamal, kui silla keskjoon. Nüüd saan aru, kust tulevad lollid küsimused.

[G-69]

Sidusin trossi puu külge ja kui esisild sees, siis kruusatee peal kraabivad mõlemad esirattad, taga ainult üks. Ilmselt on eelmine omanik midagi juba modinud. Kas reduktorsild on selline diffri kohast natuke saledam ja ratta keskkoht on madalamal, kui silla keskjoon. Nüüd saan aru, kust tulevad lollid küsimused.

Tead, võiksid eelmiselt omanikult seda "modimist" ju küsida.
Siiski arvan, et ehk haakus maapinnaga taga üks ratas paremini, kui teine. Ja ees haakumine lihtsalt ühesugune - nii ju differ tööle ei hakka!
Sa proovi mingi heinamaise künka peal näiteks tagurpidi mäkke poole pealt.
Aga kui ongi lukk sees - siis on Sul tõesti vedanud.
Ära suures agaruses midagi seal ära lõhu - kaua seisnud ja poolkuivad sillad ju!!!

...Kas reduktorsild on selline diffri kohast natuke saledam ja ratta keskkoht on madalamal, kui silla keskjoon...
Jah! Reduktorsild (rahvasuus sõjaväesild) on väiksema difrikorpusega, mis ulatub vähem maapinna poole. Diffrikorpus on väiksem ja kandilisem.
Reduktorülekanded silla mõlemas otsas toovad jah ratta tsentri sillasuka tsentrist mõne sendi madalamale.

[seff]

lihtsam , sõida m6ne järsule kynkale poolviltu peale ...niiet 1 esiratas hakkab t6usma , tasakesi lase niikaua edasi kuni teine esimene ratas hakkab maapinnaga kokkupuuded kaotama ja kraapima... kui ikka veel edasi saad liikuda juba nii et esiratas 6hus on ju siis on ikka miskit selle silla sisse aretatud ka ,arvan ma

[Landy]

Uuri veidi siin toodud linke:
http://www.4x4.ee/forum/viewtopic.php?t=1846
Kuika vene keelt ei mõista, siis piltidest saad ikka aru.
Saad päris paljudele küsimustele vastused

[Ain]

Reduktorsillaga peab rattad ikka väga erineva pinnase peale saama, et üks ratastest kaapima panna.
Reduktorsillale plokkeeruv differ on kallis vidin, libisev 80%.
Kolhoosisillale on nüüd saadaval nii 100% nukk, kui ka 80% libisev.

[ardi]

Seda kas difrites on lukud sees saad teada nii.Tõstad auto sillad ühe külje pealt kindlalt pakkudele.Kui lukke sees pole ei liigu auto kuhugi,vaid rattad uhavad ringi.Kui lukud sees siis sõidab auto pakkudelt maha.
Diisliks ümberehituses maksab diislitest üv-punktides tavaliselt 200kr.Lase test välja printida 2-s eksemplaris,teise eksemplari kasutad ära kui teed üv-d peale registreerimist.Ekspertiis maksab ca 3500kr.
Registriandmete muutuse riigilõiv on 200kr.
Seega polegi niiväga kallis,tasuvusaeg praeguste hindade juures ainult 10-20aastat.