Laupäevaõhtune lamisemine.

Seda teemat on vist igas foorumis lahatud juba küll, a no ma sisustan ka oma aega siis veits
Sisuliselt on kolm varianti: pätt ründab sind, paneb plehku või jääb tõtt vahtima.
Esimesel juhul tuleb rünne lõpetada sobiva ja VÕIMALUSEL pehmeima vahendiga (pehmeima vahendi kasutamise nõue ei ole absoluutne). Ehk kui sul on käes labidas ja taskus gaas ei pruugi selle eest veel istuma minna, et esmalt labidaga äsasid. Ründe lõppemisel tuleb kohe ka vastuaktsioon lõpetada.
Teisel juhul võib (ja ontliku kodanikuna ka tuleb) ta kinni pidada, ülemäärast jõudu kasutamata. Jõu määra vaagitakse pärast vajadusel mitmeid kuid. Põgenevale inimesele kirve või labidaga keset selgroogu lüüa ei ole ilmselgelt kohane.
Kolmandal juhul ei ole sul alust midagi teha, seisate ja vahite üksteist nagu noored armunud.
Kui silm verejanust päris ruutus ei ole ja ansid pätile korralikult tuupi teha on head, võib teise ja kolmanda variandi mõningase provotseerimisega ära lõpetada. Noh, teed sina
väikese liigutuse, mille peale teeb juba pätt äkilise liigutuse või pistab käe järsku oma taskusse millegi järele - on alust juba füüsilisse kontakti astuda, lõpetamaks eelseisvat või juba alanud rünnet. Ilmselgelt eskaleerub see kõik siis juba rabelemiseks (vaevalt et temagi vedela süldina sul käte vahele end riputab) ja edasi saab ilmselt täiemõõdulise kakluse, ehk siis taandame ülesande esimesele stsenaariumile.
Lõpetada võib ka vahetult eelseisvat rünnet kui on alust oletada, et vastasel korral minetatakse kaitsevõime. Kui sul on õue joostes ahjuroop või jahipüss pihku juhtunud igaks juhuks (oli alust oodata õigushüvede ründe jätkumist ja seetõttu suurendada oma kaitsevõimet) ja siis pätt kavala naeratusega, kaks kätt pea kohal sammhaaval aina lähemale nihkub ja sind sedasi nurka suunab - vastuoksa üldlevinud arusaamale võib siis kõvemat vahendit pruukida küll, ei pea roopi-püssi põõsasse viskama ja chucknorrise paela pähe siduma hakkama omale. Kõva röökimisega hoiatamine (naabrid-tunnistajad) või tulirelva puhul hoiatuslask on muidugi ülimalt kohane pärastisele mõeldes.
Hädakaitset tahtlikult ja planeeritult ületav omakohus stiilis "ootame pollariga ja anname korralikult õpetust" - kas mingi krdi automakijuustu ja küljeklaasi või 25k ratta pärast tasub inimese tahtliku sandistamise eest istuma minna, võiks muidugi enne enda jaoks selgeks mõelda...
Rusikareeglina võib ilmselt püstitada küll hüpoteesi, et kui jõudude vahekord juba lubab nuhtlemise peale mõelda (arvuline seis on võrdne või sinu kasuks) siis nina sisse või hambad kurku võib ikka lüüa ja väga tõenäoliselt puhta nahaga pääseda (süüdistad enese ründamises). Pikem tümitamine, mis jälgi jätab, pole hea mõte. Luumurdude põhjendamine rüselusega nõuab ilmselt paremat advokaati kui viltune nina.
Ja "mittejälgijättev" tümitamine võib mõne narkari eluküünla sisemiste verejooksudega lõpetada, nii et jalaga makku taguda raiska ei ole ka ohutu.
Külma pead. Paraku on meie õigusruumis nii, et seadused ja reeglid on lühemas perspektiivis pigem korralike kodanike ja kaabakate eristamiseks kui et korralike kodanike efektiivseks kaitseks, kaitse kipub olema reaktsiooniline ja toimetama pikemas perspektiivis, siis kui kahju on juba tehtud. Sina mängid reeglite järgi, tema mitte. Laskud tema tasandile, oled samasugune kaabakas.
Tore on sportlikult poksida, ise aina jalaga munadesse saades, onju.
P.S: Näpud istutatakse amputatsiooni korral ka Eestis tagasi küll ja edukalt (kui need mõistlikus konditsioonis on), lömastumise puhul on perspektiivid kurvemad jah..
Ja see prefekti ja soola-karuhaavlite ja hooletuse jutt kõlab suht BS, sorry.