Perekonna metsad on mu praegusest elukohast 45 km kaugusel, need vajavad hoolt. Sihte on tarvis laiendada ja mets vajab hooldusraiet. Maht, mis tuleks kokku välja vedada iga aasta küütepuude näol on siiski väike, umbes 12-15 ruumi.
Selle jaoks olen viimased pool aastat autot otsinud ja pean tunnistama, et sõelal on seis mitte eriti roosiline.
Auto soetamise eelarveks olen plaaninud maksimaalselt 80 000, kuid odavam on alati parem, kallim hind peaks ennast ka õigustama.
Nõudmised autole, mis algselt seadsin - peab saama sõita maanteel, olema hea maastikusuutlikusega (hea, kui pööraks hästi), eelistatud on diisel, auto võiks olla lihtne ja mitte liiga suur (täismass kindlasti alla 10 tonni).
Pärast pikka sõelumist ja otsimist olen ise nukra valikuni jõudnud, kas:
1. Unimog 404.
Plussid - kerge, odav soetada, Saksa kvaliteet, mitte liiga keeruline, gabariitidelt väike ja vägeva maastikusuutlikusega.
Miinused - võtab vähe peale, bensumootor (pidavat olema nõrguke ja mitte eriti öko), kahekohaline.
2. Gaz 66.
Plussid - võtab parajalt peale, odavad varuosad, lihtne ja mõnedel vints.
Miinused - kahekohaline, bensumootor, keerab halvasti, siiski on tegemist vene tehnikaga. Üllatavalt kallid soetada ja janused.
3. Vanemad sõjaväeautod Euroopast - näiteks Steyrid, Bedfordid, mõned Magirused ja Mersu tavamudelid (uuemad unimogi on liiga kallid).
Plussid - reeglina diiselmootorid, piisavalt võtavad peale, Saksa ja Lääne kvaliteet, mõned kolmekohalised
Miinused - kallid soetada, varuosad spetsiifilised ja kuna see auto seiab 80 protsenti kasulikust ajast paigal, siis on algne investeering meeletu (hinnad kuni 100 000ni ja rohkem).
Et postitus ei läheks liiga pikaks, siis kuulaksin hea meelega teiste arvamusi ja kommentaare kogemustest. Arvestama peab siiski, et see auto hakkaks sõitma niipalju, kui vaja, tööd sellega ei tehtaks ja raskeveoki maksu ei soovi maksta.
