Nädalake Ladogalt tagasijõudmisest möödas nagu niuhti
Kuna kogu üritus oli kokkuvõttes väga elamusterohke siis algatuseks soovitan (enne pikka reisikirja) huvilistel lapata pildigaleriid kus peaks leiduma killukesi reisi teekonnast, võistluse pidulikust avamisest Izevski katedraali väljakul, võistlusest, laagrielust jne :
http://pilt.delfi.ee/album/24601/
Ratturitele oli see esimeseks Ladoga võistluseks (loodan, et ka mitte viimaseks

) ning loomulikult jagus meile nii algaja õnne kui sellise mastaabiga võistluse kogemuse puudumisega kaasnevat jampsi
Lõpp hea, kõik hea

Tehnika ja kogu meie meeskond pidas vapralt lõpuni vastu ning ühise pingutuse tulemuseks 9 koht (28 meeskonna arvestuses).
Võistlus algas üsnagi paljutõotavalt, sest hoolimata traditsioonilistest bensupumba/vooliku muredest jõudsime bensu aurudel 5-nda ajaga finishisse. (Siinkohal suured tänud Vahurile kes ... ainsa, töötava II käiguga ... meid paela otsas Alvari tehnitškani lohistas. Tänud ka Alvari teamile bensu-abi eest millega jõudsime lähimasse tanklasse remontima st. sitast saia tegema

).
Teise katse rada oli "meie rada" e. sobis hästi raskele G mersule. Trassil tuli enamasti mööda kaljusid turnida ja kiviseid metsaradasid läbida. Kõik klappis ja 3 tulemus (kaotus II kohale e. Vahurile 17sek)
Kolmandale katsele startisime loosi tahtel viimaste hulgas ja saime palju vintsida, sest nn "õiged koridorid" olid muutunud läbimatuks või oli seal keegi ees. Tulemuseks 9 aeg.
Neljas katse oli juba ehtne Ladoga "kvaliteedimärk" ,sest pani esimest korda südame ülikiirelt tuksuma kuna ees ootas jõe läbimine/ületamine. Ebaõnn külastas meid sellel katsel rohkem kui oleks osanud halvimas unenäos oodata. Kohe alguses lõhkus raiesmikul kuuselatv meie pidurivooliku, eksisime raja valikul (st. sõitsime ühe mõtetu ringi edasi-tagasi), mõõtsime auto ninaga ühe suure augu (mis oli keset teed) sügavust, tõmbasime vintsitrossi puruks, sõitsime rehvi veljelt maha + kohe 1min pärast purunes ka varurehv

, lahtisest tagaluugist olid sõidu ajal välja vupsanud/kaotsi läinud kanister, tööriistakomplekt ja puukaitsevöö. Lisaks läks kaotsi minu fotoka kott koos lisaakuga. Kui ükskord remonditöödega (iseenesest väga looduskaunis kohas, kose ääres) valmis saime siis oli meile järele jõudnud Turist klass kes olid oskuslikult ummistanud nii jõkke -kui sealt välja suunduvad sõidurajad. Kuna veetase jões oli kohati rinnuni (ja nähes allveelaevadeks muutunud autosid), siis lülitasime kindluse mõttes kogu oma elektroonika välja (arvuti, GPS, vooluadapter jms). Läbi ponnistuste jõest väljudes oli meil finišeerumisega juba kiireks läinud, et panime kohe mööda esimest ettejuhtuvat teed leekima, ootamata ära GPS ja arvuti üleslaadimist. Kahjuks sai see meile saatuslikuks, sest olime jätnud jõest väljudes kaldapeal miski väikese kaarekese tegemata (kus oli aga 2 punkti) ... ja tulemuseks penalt e. trahv ~4h etapiajale lisaks. Üldarvestuses nihutas see meid paugust 8 kohale (kuhu me ka kuni viimase etapini pidama jäime). Õnne oli muidu selles igati p.... kukkunud päevas ka (kuid paraku jäi see võistlusvälisesse aega), sest head kaasvõistlejad olid rajalt leidnud meie kaotatud stuffi mis lahkelt peale väikest "Eesti kanget" meile tagastati
Viies katse oli (jälle) jõekatse. Seekord oli tegu nii tugeva vooluga jõega, et vale sõidutehnika ja -raja valik oleks lõppenud auto ümberminekuga või vooluga kaasaminekuga (kuni auto täieliku uppumiseni). Õnneks lõpetas pikaksveninud "kaldalpõdemise" üks "vanake" kes hooga jõkke sõitis ja nn õige trajektoori ette näitas. Võtsime siis kohe tuulde ja ületamatuna tundunud jõgi sai läbitud kordagi vintsimata

Enne kui finišisse jõudsime sisustasime päeva (kahjuks oma võistluse ajast) "tsirkuse" vaatamisega, mille peaesinejad "sibulapoisid e. team LUKOIL" etendasid peaosa offroad õppefilmis "Kuidas ei tohi soos palksilda ületada". Kui ~1h kestnud ummik soos oli lõppenud siis suure kimamisega leidsime u 500m enne finišit ühes sisekurvis üles kivi ja lõpetasime hoogu mahavõtmata purunenud rehviga.
Kuues ja seitsmes katse kujutasid endast vigursõitu rannal/meres ja liivadüünidel. Eestlastele (va Vahur) osutus üks liivadüüni tõus kättesaamatuks ja siit ka hulga penalteid

Anto ja meie (vintsi abiga, kuna auto kaevus kapitaalselt põhja peale) suutsime küll lõpuks tõusu alistada, kuid ei mahtunud ettenähtud aega
Kaheksandal katsel ootas meid eelmise aasta TR-2 rada st palju märga metsa ja sood. Selleks katseks oli meil järel vaid 9m vintsitrossi ja seetõttu kaotasime palju aega pideva vintsimiskoha ümbertõstmisel. Hoolimata sellest õnnestusid üle pika aja jälle kõik asjad ja tulemuseks 5 aeg.
Üheksas katse oli öine orienteerumine mis tähendas ühe metsatuka ~10x risti-rästi läbimist paberlegendi abil ja õiges ajas püsides. Üle ootuste suutsime kordagi eksimata jõuda finišisse. Ajas mitte-püsimise tõttu saadud trahviminutite kokkulöömisel oli tulemuseks 10 koht.
Kümnes katse e. võistluse viimane päev oli paras "maasikas", sest ees ootas suure soo ületamine. Kuna olime vahepeal saanud uue vintsitrossi siis vintsimine enam probleeme ei tekitanud. Probleemiks oli ainult meie raske auto mis kipub mättast läbi vajuma. Liikumiskiirus polnud küll teab mis suur, kuid ületatud need 3 sookest igal juhul said. Viimane ponnistus (sügav/järsk pori-kraav) ootas meid ees ~150m enne finišit kus suure "vintsimispäeva" tulemusena hakkas ülesütlemise märke ilmutama meie aku. Offroad jumala armust saime mootori käima ja upitasime läbi ploki ennast sealt august välja. Peale kurvitagust finišit oli põhjust rõõmu/võidukisa valla lasta, sest Ladogale sai ring peale tehtud
Suured tänud veelkord meie saatemeeskonnale: Kairile (kes erilise hoolitsusega pakkus meile maitsvaid kõhutäisi ja ei pidanud paljuks ka peaaegu, et iga päev magustoitu teha + meisterdas EST laagrile "lõputordi"), Renele (kes hooldas ja hoidis meie tehnika liikuvana ning roolis laagrit kolides samuti Ladogale ringi peale).
Eritänu minu poolt ka meie pealikule

: Artole kelle üldponnistuse (korraldus + sõit/võistlus) tulemusena see " Ladoga projekt" üldse teoks sai.
Tänud ka superlahedale laagriseltskonnale/kaasvõitlejatele kes andsid samuti oma panuse ürituse meeleoluka kordamineku eest.
Loodan, et kogu võistluse aja paistnud päike ja super-ainulaadsed emotsioonid, mida pakub vaid Ladoga, toob järgmiseks aastaks kokku jälle vähemalt sama suure EST seltskonna kui see aasta
Jällenägemiseni!
VintsiGunn
PS! Suur Maaasturite Suvesõit ootab teid !