Re: Mõtisklus teemal politsei kui riigi rahamasin
Postitatud: K Juun 22, 2011 5:14 pm
Küsimus ei olegi niivõrd selles kas kedagi on ebaõiglaselt karistatud vaid selles, et pahatihti kipuvad politsei töövõtted liiklusohutuse tagamisel üsna üheülbalised olema. Iga kilomeetri tagant Tallinnas kiiruse mõõtmine ei takista kuidagi kodanik Vitalil Sondas iga reede 3 promillise joobega rooli istumast. Tõsisemate rikkumiste avastamine on aga aega, raha ja kütust nõudev ettevõtmine. Kui mustad numbrid on ülemuste jaoks ebameeldivalt suureks muutunud, siis on lihtsam võtta oma shampoonipudel kätte ja asuda baasist kilomeetri kaugusele kontorist koju tõttavaid pintsaklipslasi peedistama.
Raskete tagajärgedega lõppevad liiklusõnnetused on antud valdkonna kõige tõsisem murelaps ja seega politsei prioriteet nr 1. Kuid surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjuseks ei ole kunagi ainult kiirus. Paralleele võiks tõmmata näiteks teise surma põhjuse - vähiga. Kui mittesuitsetav inimene sureb kopsuvähki, siis pannakse ta lihsalt kirja passiivse suitsetajana, süvenematta kas keegi ta lähikondsetest üldse suitsetas. Kui mingit mõistliku seletust liiklusõnnetusele ei ole, siis on alati lihtne panna põhjuseks "valesti valitud sõidukiirus", isegi kui see juhtus 50km/h. Alati oleks võinud ju kolmekümnega sõita. Sedalaadi kosub ka statistika. Maanteamet võtab jälle kõik surmaga lõppenud teelt väljasõidud ning lauskokkupõrked ja annab neile kõigile ühise põhjuse kiirus. Kokku oli 2009 aastal selliseid õnnetusi 45%
Sellistest uuringutest inspiratsiooni saavad politseistrateegid panevad selle tõttu rohkem resursse kiirusemõõtmistele, arvestamata, et ainult kiiruse tõttu hukub liikluses vaid 10% inimestest. Tegelik põhjus on tavaliselt mitme halva asja kokkulangemine. Oma suurema või väiksema osa mängivad tähelepanematus, vähene kogemus, halvad ilmastikuolud, joove jm. Väidetavalt juhtus nelja hukkunuga õnnetus Ussisool samal ajal kui juht selja tagant midagi otsis. Mu kolleeg märgkas eelmine nädal ebakindlalt liikuvat sõidukit. Mööda sõites selgus, et naisjuht loeb raamatut!
Kui kiiruse mõõtmine on suhteliselt lihtsaks tehtud siis teiste õnnetuste põhjustega politsei kas ei taha või ei oska tegeleda. Paljud jalakäiatega juhtunud õnnetused juhtuvad viimaste endi süül. Samas ei näe me jalgsipatrulle vales kohas teele tormavaid noorukeid jahtimas.
Neljandik rasketest õnnetustest juhtub kahe sõiduki kokkupõrkel, millest omakorda paljud möödasõidul. Vaikselt on politsei hakanud rääkima liigaeglastest juhtidest, aga oluliste tegudeni pole jõutud. Jätkuvalt avaneb tihedamate liiklustega maanteedel vaatepilt, kus mõne suurema sõiduki või mosse taha on koondunud paarikümneautoline kolonn. Aeglane juht isegi ei mõtlegi seadusest kinni pidada ja tee kõrvale tõmmata.
Tartu mnt kiiruskaamerad isegi ei vilksata kui pensionär sellest 75km/h mööda kulgeb. Kuid samas oma paradoksaalsel kombel võib too pensionär oluliselt suuremat segadust ja ohtu teel külvata kui 5 kilomeetrit kiirust ületanu, kes koju naastes "arve" saab.
Kuid kui ei peaks üldse mööda sõitma, siis ei juhtuks ka sellelaadseid õnnetusi. Ei hakka siinkohal filosofeerima teemal, et Eesti ei ole 20 aasta jooksul suutnud oma põhimagistraale neljarealiseks ehitada. Samas iga väikse vahemaa tagant möödasõidutaskute ehitamine ei tohiks selle aja peale ju väga kontimurdev olla. Mõne liiklust ohutumaks muutva abinõu jaoks poleks muud teha vaja kui seadust muuta. Jätkuvalt saavad inimesed trahvi kiiruse ületamise eest möödasõidul. Kui praegust seadust täites 88km/h sõitvast sõidukist 2km/h tunnis kiiremini mööduda muutub manööver juba väga ohtlikuks. Kõndige väga vaikse sammuga 25m. Kui kaua aega võtab? Piisavalt, et Tartu maanteel mõne vastu tuleva sõidukiga kokku saada.
Pikk jutt lühidalt kokku võtta siis politsei ei ole oma rahamasina tiitlit ära teeninud mitte oma tööd tehes vaid seda ülessandele liialt ühekülgselt lähenedes. Samal ajal kui inspektor Pärn ja Lember lolli järjekindlusega ühe ja sama põõsa taga kiirust mõõdavad laob Peeter juba neljandat korda oma päevi näinud BMW 525'e teismelisi täis ja läheb küla peale täis peaga paarutama. Ainukese vahega, et seekord neist pooled enam kunagi ei naase..
Rahateenimise võtavad hästi kokku ühe kiirusreidis osalenud politseku sõnad: "620 trahvi veel ja siis on piirkonna norm täis". Järeldused tehke ise..
Urmas
Raskete tagajärgedega lõppevad liiklusõnnetused on antud valdkonna kõige tõsisem murelaps ja seega politsei prioriteet nr 1. Kuid surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjuseks ei ole kunagi ainult kiirus. Paralleele võiks tõmmata näiteks teise surma põhjuse - vähiga. Kui mittesuitsetav inimene sureb kopsuvähki, siis pannakse ta lihsalt kirja passiivse suitsetajana, süvenematta kas keegi ta lähikondsetest üldse suitsetas. Kui mingit mõistliku seletust liiklusõnnetusele ei ole, siis on alati lihtne panna põhjuseks "valesti valitud sõidukiirus", isegi kui see juhtus 50km/h. Alati oleks võinud ju kolmekümnega sõita. Sedalaadi kosub ka statistika. Maanteamet võtab jälle kõik surmaga lõppenud teelt väljasõidud ning lauskokkupõrked ja annab neile kõigile ühise põhjuse kiirus. Kokku oli 2009 aastal selliseid õnnetusi 45%
Sellistest uuringutest inspiratsiooni saavad politseistrateegid panevad selle tõttu rohkem resursse kiirusemõõtmistele, arvestamata, et ainult kiiruse tõttu hukub liikluses vaid 10% inimestest. Tegelik põhjus on tavaliselt mitme halva asja kokkulangemine. Oma suurema või väiksema osa mängivad tähelepanematus, vähene kogemus, halvad ilmastikuolud, joove jm. Väidetavalt juhtus nelja hukkunuga õnnetus Ussisool samal ajal kui juht selja tagant midagi otsis. Mu kolleeg märgkas eelmine nädal ebakindlalt liikuvat sõidukit. Mööda sõites selgus, et naisjuht loeb raamatut!
Kui kiiruse mõõtmine on suhteliselt lihtsaks tehtud siis teiste õnnetuste põhjustega politsei kas ei taha või ei oska tegeleda. Paljud jalakäiatega juhtunud õnnetused juhtuvad viimaste endi süül. Samas ei näe me jalgsipatrulle vales kohas teele tormavaid noorukeid jahtimas.
Neljandik rasketest õnnetustest juhtub kahe sõiduki kokkupõrkel, millest omakorda paljud möödasõidul. Vaikselt on politsei hakanud rääkima liigaeglastest juhtidest, aga oluliste tegudeni pole jõutud. Jätkuvalt avaneb tihedamate liiklustega maanteedel vaatepilt, kus mõne suurema sõiduki või mosse taha on koondunud paarikümneautoline kolonn. Aeglane juht isegi ei mõtlegi seadusest kinni pidada ja tee kõrvale tõmmata.
Tartu mnt kiiruskaamerad isegi ei vilksata kui pensionär sellest 75km/h mööda kulgeb. Kuid samas oma paradoksaalsel kombel võib too pensionär oluliselt suuremat segadust ja ohtu teel külvata kui 5 kilomeetrit kiirust ületanu, kes koju naastes "arve" saab.
Kuid kui ei peaks üldse mööda sõitma, siis ei juhtuks ka sellelaadseid õnnetusi. Ei hakka siinkohal filosofeerima teemal, et Eesti ei ole 20 aasta jooksul suutnud oma põhimagistraale neljarealiseks ehitada. Samas iga väikse vahemaa tagant möödasõidutaskute ehitamine ei tohiks selle aja peale ju väga kontimurdev olla. Mõne liiklust ohutumaks muutva abinõu jaoks poleks muud teha vaja kui seadust muuta. Jätkuvalt saavad inimesed trahvi kiiruse ületamise eest möödasõidul. Kui praegust seadust täites 88km/h sõitvast sõidukist 2km/h tunnis kiiremini mööduda muutub manööver juba väga ohtlikuks. Kõndige väga vaikse sammuga 25m. Kui kaua aega võtab? Piisavalt, et Tartu maanteel mõne vastu tuleva sõidukiga kokku saada.
Pikk jutt lühidalt kokku võtta siis politsei ei ole oma rahamasina tiitlit ära teeninud mitte oma tööd tehes vaid seda ülessandele liialt ühekülgselt lähenedes. Samal ajal kui inspektor Pärn ja Lember lolli järjekindlusega ühe ja sama põõsa taga kiirust mõõdavad laob Peeter juba neljandat korda oma päevi näinud BMW 525'e teismelisi täis ja läheb küla peale täis peaga paarutama. Ainukese vahega, et seekord neist pooled enam kunagi ei naase..
Rahateenimise võtavad hästi kokku ühe kiirusreidis osalenud politseku sõnad: "620 trahvi veel ja siis on piirkonna norm täis". Järeldused tehke ise..
Urmas