
Esimest ostu ei mäleta. Ju ta mingi tatika meelehea oli, limps või jäätis, õlut ma siis veel ei joonud (tänapäeval teevad juba selles eas sugu nigu nugised, suits hambus ja notid käes...

Aga juba on närv must, vaadates rahakoti hoiupõrsastumist. Kurat seda mündirallit võtaks, ainus tõsine põhjus kaardimaksetele rõhku hakata panema...
