4x4.ee

Ints kirjutas:Ma pole küll 100% kindel,aga mis puutub bussidesse-rekkadesse,siis äkki on üheks naelte puudumise põhjuseks see,et nendel sõidukitel on suur mass,mille tõttu naelte püsimine nende kummides on suht problemaatiline?Oskab keegi seda kommenteerida?

Busside ja rekkadega küll kogemused puuduvad, aga 2 talve sõitsin Jeebi all BFG Winter Slalomitega (viimased 2 talve on need kuuris seisnud ja all pidevalt Roadstone AT-d), nendel on kõik naelad alles. Samas 2 viimast talve Fiat Brava (mis on tüki maad kergem) all olnud Gislaved NordFrost3 on kaotanud ca veerandi naeltest. Ei usu, et mu sõidustiil nede kahe autoga väga erinev on, seega ei mängi ilmselt auto mass naelte sees püsimisel väga suurt rolli.
Naelrehvide kasutamise ajal oli Jeep igapäevases kasutuses, seega läbisäidud võrreldavad (pigem Fiatiga isegi väiksem, kuna nädalavahetuse sõidud sai Jeebiga tehtud)

Mul võib hetkel midagi kahe silma vahele jääda aga milline osa füüsikast raskel masinal naelrehvid välistab?

F=ma2 oli vist nii. Mida suurem on M seda suuremaks lähevad jõud, mis seda massi tee pealt ära viia püüavad. Hõõrdetegur ja hõõrdejõud aga ei kasva samas suurusjärgus. Ja naastu olemasolu muutub mingist hetkest alates mõttetuks, kuna hõõrdeteguri väärtus poollibedal talveteel 0,25 või 0,27 kasvatab hõõrdejõudu nii vähe, et praktiline mõte asjal puudub.

Mida-mida?

Hõõrdejõud on on otseses sõltuvuses toereaktsioonist, mis omakorda on otseses sõltuvuses raskusjõust (õigemini nende absoluutväärtused on võrdsed, vektorite suunad on erinevad), mis omakorda on otseses sõltuvuses massist (F=ma2 ehk F=mg2, kus g on raskuskiirendus =9.8 m/s2).

Raske mass ja inertne mass on võrdsed.

Stupiduser kirjutas:Mida-mida?

Hõõrdejõud on on otseses sõltuvuses toereaktsioonist, mis omakorda on otseses sõltuvuses raskusjõust (õigemini nende absoluutväärtused on võrdsed, vektorite suunad on erinevad), mis omakorda on otseses sõltuvuses massist (F=ma2 ehk F=mg2, kus g on raskuskiirendus =9.8 m/s2).

Raske mass ja inertne mass on võrdsed.

et siis mida nagu öelda taheti? Et seisev auto ei kuku maapinnast läbi?
Sõitvale autole mõjuvad lisaks toereaktsioonile (mis tasakaalustab gravitatsioonivektorit maakera tsentri suunas, tõsi, alati küll ei tasakaalusta ka ) veel lihtsustatult rataste veojõud, kurvides tsentrifugaal- ja tsentripetaaljõud ja maakera pöörlemisest tingitud Coriolise kiirendusest tekkiv jõud, lisaks tuuletakistus ja veel igasugu pisemaid jõude. Vektoreid on igas suunas nagu siilil okkaid.... ja kinni hoiab kõike seda hõõrdejõud peopesasuurusel lapil rehvi ja maakera vahel.... ja selle jõu suurus sõltub otseselt hõõrdetegurist.... kui viimane on nullilähedane siis ongi kelgutamine lahti

jr kirjutas:kasutage lamelle ning lihvige parem oma sõidukogemusi.

Nokiani lamellidega olen hakkama saanud... ning nii lahtise kui kinnise lumega on nad päris head

kuigi põhi probleem on vist selles, et naastudega ei osata normaalselt sõita...

Paheero kirjutas:[
et siis mida nagu öelda taheti?
__________________________________________-
F=ma2 oli vist nii. Mida suurem on M seda suuremaks lähevad jõud, mis seda massi tee pealt ära viia püüavad. Hõõrdetegur ja hõõrdejõud aga ei kasva samas suurusjärgus.

Tahtsin öelda seda, et massi kasvades lähevad jõud, mis massi püüavad tee pealt ära viia (kaasaarvatud Sinu poolt mainitud kaduvväike Coriolise jõud, irw), samas suurusjärgus suuremaks kui hõõrdejõud, mille abil seda massi oleks võimalik tee peal hoida.

samas suurusjärgus suuremaks kui hõõrdejõud

ei lähe mitte (õigemini absoluutses maailmapildis vastab tõele):P seesama kurivaim hõõrdetegur ei ole mitte konstantne suurus
mis see algne teema oligi?

Algne teema oli naastrehv! Mis muteerus teemaks naastrehv vs lamellrehv.

Muidugi ei ole hõõrdetegur konstantne suurus, samades tingimustes on ta reeglina naastrehvil reeglina suurem!

Aga hõõrdetegur on sama suur nii ühe tonnise kui ka kahe tonnise samade rehvidega masina puhul (samades tingimustes muidugi), seega selles kontekstis võib ta konstandiks lugeda.

Teemaalgatajale: kui rahakott pole oluline, siis SUV5. Kui rahakott on määrav, siis vastavalt hinnale korrigeeritud saadavusele..

Lamell vs. naast fleimi kah.
Naast annab turvatunde. Aga sellest tundest on jube vähe kasu, kui oled selle turvaeelise (mis üsna tihti on näiline) juba suurema kiiruse või väiksema pikivahe näol ära kasutanud.

Ei vaidle, et ohutum on naast. Samuti lärmakam ning kulutab teed rohkem, kui lamell.

Aga liiklus on natuke rohkem, kui ainult ABS-pidurdus siledal jääl, millele eelpool viidati. Mulle väga meeldib, et TM avaldab osakaalude tabeli, mille alusel igaüks saab kokku panna oma järjekorra. Lööge oma numbrid sisse ja saate endale sobivaima teada.

Aga mulle meeldib lamell, sest see on vähemalt aus. Libedus on vahetult ja selgelt tunnetatav. Naastukogemused olid pigem liigjulgustavad...

Aga ma muidugi penskar kah, ainult lubatud kiirusega kulgen, pikivahet hoides.

v6sa@CVC3.tagaveolisel.ee

trc kirjutas:

Paheero kirjutas:miks bussid-rekkad ilma naelteta sõidavad?
Minu lühike-pikk kogemus ütleb, mida raskem on sõiduk, seda vähem on naastudest kasu, sest füüsikaseadused on ülimuslikud.

Mul võib hetkel midagi kahe silma vahele jääda aga milline osa füüsikast raskel masinal naelrehvid välistab?
Ja kui see nii on siis miks need veoautod mägiteedel ketid alla panevad, mitte ei hakka noaga protektorile lamelle lõikama?

Busside/veoautode puhul, pakun et naelrehve ei kasutata hoopis teistel põhjustel. 1) neid ei tehta 2) on kehtestatud maksimaalne arv naeltele ühes rehvis. -- suurematel kui 15" on selleks arvuks 150.

Kiire arvutus näitab näiteks, et 365/85R20 rehvis saab olla sellisel juhul naast iga 23mm tagant, 205/65R15 puhul aga 13mm järel. Ilmselgelt on korraga maaga kontaktis suurtel rehvidel oma massi kohta liiga vähe naaste - seega pointless.

Kui läbu siis läbu:)
Tegelikult, on, toodetakse ja kasutatakse, seal kus neid tõsiselt vaja. ehk Norras. Ja ei loe keegi seal kopika pealt naastude arvu, vaid pannakse ikka nii palju kui mahub. Teoorias ei ole ju tähtis kogu naastude arv, vaid jaotus pinnaühikule.
mis lõhkumisse puutub, siis kas olete näinud EHTSAT Norra veoka ketti, millel ~10mm hambad, kevadeti on tõusudel väga korralikud jäljed.
allpool ühe NAASTrehvi pilt, veoskeemi 8x4 puhul on päris hea pidamine ja üldjuhul sellise rehvi puhul kette ei kasutata. peavad need naastud paigas praktiliselt rehvi kulumiseni.
http://galerii.bj40.ee/algis/naastrehv

Omast kogemusest ütleks, et naastust on kasu ainult puhtal jääl, igasugune lumi või lörts nullivad kiiresti kogu effekti, sest naast ei ulatu pidama. ise sõidan mitmendat hooaega lamellidega, (no ei ole leidnud sellist naastrehvi, millel esiveolise all kevadeks 100% naaste alles oleks)ainult üks eriotstarbeline sai spetsiaalselt jääl sõitmiseks naastud alla.

a@norras

al kirjutas:Omast kogemusest ütleks, et naastust on kasu ainult puhtal jääl, igasugune lumi või lörts nullivad kiiresti kogu effekti, sest naast ei ulatu pidama. ise sõidan mitmendat hooaega lamellidega, (no ei ole leidnud sellist naastrehvi, millel esiveolise all kevadeks 100% naaste alles oleks)ainult üks eriotstarbeline sai spetsiaalselt jääl sõitmiseks naastud alla.

pidage nüüd hoogu Võtkem viimane TM ja vaadakem. Parim lamell vs. parim naast see aasta igastahes päädis sellega, et naast peksis lamelli pea igast asendist - va. mõned mugavusfunktsioonid nagu ntx. rehvimüra. Vajadusel võin homme ka skanni teha kuskile riputuseks.

1) Sõitke terve talv kordagi puhast asfalti nägemata ja siis rääkige, et naast on mõttetu...
2) Tehtud... 2 talve järjest samade rehvidega esiveolisel autol (Pirelli, 125 kw 3.0 Mitsubishi Diamantel, ilma ABS ja traction control´ita) ja 1 naast terve jooksu peale oli kadunud...
3) Saab ka ilma hakkama, aga ei ole pooltki nii lõbus, kui tead, et pead varem pidurdama
4) Linnas pooldan lamelli, 4veolisel pooldan puht eelarvelistel kaalutlustel A/T rehvi aasta ringi, aga ei tee maha neid, kes kasutavad naastrehvi.
5) Proti talverehv ilma naastuta on kordades hullem, kui proti talverehv naastuga.

Minu 2 senti,vaielge vastu,
zum

Cooper Discoverer on väga hea rehv.Lamell on pehme ja tihe,naastud,vahed on suured ,et läga seest välja loopida.Ja hind mis on kõige tähtsam on samuti väga hea.

Rõõm kuulda, keldris ootabki jooks Coopereid sõidukale allakruvimist.

andrusjo kirjutas:Cooper Discoverer on väga hea rehv.Lamell on pehme ja tihe,naastud,vahed on suured ,et läga seest välja loopida.Ja hind mis on kõige tähtsam on samuti väga hea.

puht informatiivsuse mõttes - millisest Cooper Discovererist jutt käib. Ma näen vähemalt kahte erinevat Discovereri, millel naastude kohad sees - "M+S" ja "ST"