Et kõik ausalt ära rääkida, siis ma usun, et enamus teist on nõus kui ütlen, et see eelmine kapott oli ikka hirmus jube. Hirmus ... Ühele tuuning autole see kohane kindlasti pole. Vaatasime siis nii ja naa ning ma leidsin oma suurest garaazist üles 10 kilo vaiku, kõvendit ning klaasriide mati ning tassisin need Duuningusse. Umbes 5 kuud me kratsisime end niisama ning kuidagi ei leidnud inspiratsiooni kuni umbes 4 päeva enne Klaperjaht 2010 -t saagisime selle vana juraka tükkideks. Miks ? Et sellega ei saaks ometi võistlema minna...
Asemele pidi saama uus ja uhke klaasplastist kapote (Mitte karboon, comoon, me oleme peded, kuid mitte nii peded ... praegu .. ) Keegi meist polnud enne mitte kunagi klaasplasti töödega kokku puutunud seega tulem on meie arust esimeseks plätserdiseks hea küll. Loomulikult on ruumi parandamiseks, ning igaval talvepäeval me teeme selle kunagi ringi... kaunimaks ilusamaks ja uhkemaks. Seniks aga kuidas tegime:
Kõigepealt on vaja siledat alust. Meil polnud väga siledat, seega võtsime parasjagu selle, mis garaazi uksetaha käeulatuses oli.
Sinna peale joonistasime vana kapoti kuju, et saaks mõõdud nii enam vähem paika, ning sisse panime papi, kuhu peale kanda sisemise osa mõõdud.
Vaba käega sai mõõdud papile kantud
Peale seda lõikasime välja nn keskosa millesest hakkab siis kasvama mootorikate.
Sai mõõdetud nii, et tagant peab pinnast tulema ca 60mm ja eest tõusma pinnast ca 150 mm. Selleks vaja teha mingi ollus. Parasjagu oli võtta sinist termoisolatsiooni mille me omavahel makrofleksiga kokku liimisime sobiva suuruse ja paksusega toorikuks
Toorikust sai välja saetud, lõigatud ka kuidagi moodi lihvitud keskosa, mille keerasime pakkekilesse ning pingutasime kile veel paarist kohast maalriteibiga et ta loperdama ei hakkaks.
Lisaks tegime väikese imrovisatsioonlõike uue õliradiaatori koha peale
Enne mökerdama hakkamist on front selline.
Mõned sõnad, miks järgmine pilt on juba pea valmis asjast. Kahekesi tehes ei ole kihtide panemisel aega eriti mõelda ja unistada. Tänapäevane polümeer vaik kivistub päris nobedasti ning mõlemad käed on tööd täis immutamise, uue segu tegemise ja tükkide sobitamisega. Klaasriide või mati tükid on muide kasulik enne valmis lõigata, sest tegemise ajal pole tõesti aega neid leiutama hakata. Kui vaik on kokku segatud siis peavad käed välkuma.
Selle peale on nüüd kantud 4 kihti 300g m2 emulsioonmatte ning jäetud seisma. Kiht on parajalt paks, seega see hunnik läheb pääris kuumaks. Materjali kulu kohapealt kulub 300g/m2 matile keskmiselt 600g polüestervaiku ruutmeetri kohta.
Peale seda sai suhteliselt kõverat ning lainetavat asja veidi lihvitud ning kivikaitsega töödeldud. Väike nõuanne. Igasugused ohutusvahendid on väga head kui töötate kiudmaterjalidega. Kui lihvite, siis kindlasti tolmukas külge, respiraator ette ning soovitavalt ka valge "klubi" kostüüm selga. Kui neid ei kasuta, siis sügelete mitu päeva ning kurk on katki kraabitud jne.
Lõpptulemus on selline:
Päriselus näeb veel jubedam välja
Hommikul teeme veidi nipet näpet ning sõidame auto kella 10 -ks treilale.
Klaperjahil näeme R**sk!
. Mis vanal viga oli?
Erinevad laminaadi kihid mingi hetk töö käigus hülgasid kohati üksteist ja sellest see muhklik välimus. Järgmine kord on asi oluliselt lihtsam, üldse väga hea materjal ja alternatiiv suht ülekasutatud riffel plekile.
