4x4.ee

Olle kirjutas:PS igasugu hoiatustuled tuleb panna Default põlema. Kui mingi jama, siis kustub ära. Nii mõnigi mees on mootori kotti lasknud kuna õlitule pirnike on läbi põlenud. Kui aga pidevalt põlev pirn ära kostub siis saad kohe veale jaole, olgus selleks siis kas katkine juhe, läbipõlenud pirn, surnud andur või päriselt kadunud õlisurve või liigne temperatuur

Selle vältimiseks saab ju panna tulele ahela kontrolli peale. Näiteks on tõstukitel kasutatavatel Deutzi mootoritel nii, et kui mõni hoiatuslamp on läbi, suretatakse mootor välja täpselt samuti, kui puuduva õlisurve või laadimispinge korral. Maasturil muidugi automaatset suretust pole mõistlik kasutada, küll võib aga lambi/anduri ahela kontrolli ühendada mindi audiovisuaalse signaaliga. MInu arvates märkab süttinud punast lambikest paremini, kui kustunut...

Ma olen üldiselt sellisel arvamusel, et auto peab olema ehitatud nii, et pole vaja igasugu asju koguaeg jälgida. Hea on, kui on võimalus asju aegajalt kontrollida. Temp ja õlisurve peab jah olema suure punase tulega. Mu on tegelt suht savi, ka voltmeeter.

margus61 kirjutas:

vtl kirjutas:Diginäidik on vahva asi küll, aga kiirelt muutuva või pulseeruva näidu jälgimiseks kõlbmatu (loe: näitab komakoha täpsusega aiateibaid).

Siin kohal võin veidi rahustada. Auto jaoks mõeldud digivoltmeetris on mõõdetav pinge enne näidiku AD muundit üsna uimase filtriga ära silutud ja ei pillu aiateibaid. Ütleme nii, et konkreetsel eksemplaril "ujub" näit paika ca 5 sekundiga.

Mis on jällegi halb. Kui aku sisetakistus on suurenenud või kontakt oksüdeerunud, siis võib pinge olla kõrgel, aga voolu välja ei anna. Niikui koormus taha tuleb, pinge kukub järsult.
Olukord: digimõõteriist näitab, et kõik on korras, annad korra starterit, reaalselt kukub pinge alla, aga mõõteriist kohe ei reageeri ja juriidiliselt oleks nagu kõik korras. Reaalselt aga ei tõmmata pendiksitki külge.
5 sekundit hiljem oled Sa juba ammu starteri lahti lasknud ja siis saad mingi keskmistatud tulemuse, mis tegelikult ei anna aimu, mis hetkel toimus.

erik kirjutas:Ma olen üldiselt sellisel arvamusel, et auto peab olema ehitatud nii, et pole vaja igasugu asju koguaeg jälgida. Hea on, kui on võimalus asju aegajalt kontrollida. Temp ja õlisurve peab jah olema suure punase tulega. Mu on tegelt suht savi, ka voltmeeter.

Kas Sinu masina mootor on elektroonilise pritsungiga ja süütega?

bemmi 4,4 ju

kala kirjutas:bemmi 4,4 ju

See oli retooriline küsimus

erik kirjutas:Ma olen üldiselt sellisel arvamusel, et auto peab olema ehitatud nii, et pole vaja igasugu asju koguaeg jälgida. Hea on, kui on võimalus asju aegajalt kontrollida. Temp ja õlisurve peab jah olema suure punase tulega. Mu on tegelt suht savi, ka voltmeeter.

Erikul on ilmselt taskud nii voolu kui pinget täis.

Tegija kirjutas:

erik kirjutas:Ma olen üldiselt sellisel arvamusel, et auto peab olema ehitatud nii, et pole vaja igasugu asju koguaeg jälgida. Hea on, kui on võimalus asju aegajalt kontrollida. Temp ja õlisurve peab jah olema suure punase tulega. Mu on tegelt suht savi, ka voltmeeter.

Erikul on ilmselt taskud nii voolu kui pinget täis.

Sõit ise pakub pinget

Sai siis huviga läbi lugeda kõik üksteist lehte
Soovin edu ja ,et varsti näeks loom muda

Võtaks ka korra sõna ning varastaks veidi teie tähelepanu Uhti auto teema pealt siia poole.

Oleme ausad, sai jälle veidi aega sügatud end, ning siis garaazi end veetud.

Üht teist sai tehtud kah. Vedasin ära suure 70mm2 peal vooliku ette, ning kinnitasin ta sinna, ühtlasi sai ka tehtud akupoolne kontakt valmis. Ilge kepp ja aeg läks, et seda kurjamuse kõva vaske paika saada.

lõpptulemuseks on miskit sellist:



Sellele kulus tublim pool päevast rsk!

Siis tegelesin veidike veel kraanide paika panemisega, et pumpamise juhtimisega edasi minna:





Veel oli tegemata vintside lülituse pool, seega mõned augud sinna kah sisse:





Samal ajal suur keevitus- ja mõtteguru erik tegi valmis summuti esimese poole:






Uued uudised, siis kui neid on.

Nagu ma aru saan, siis olete ka lihtsama vastupanu teed läinud ja radikaühendused teinud kummivoolikuga (mitte alu)?

Olete leidnud mõnusad pisikesed õhukraanid, kahju et endale sellised silma ei jäänud õigel ajal.

Suht leidlik on rõhunäidikute kinnitus - kereliim, kui ma ei eksi?

tarmo kirjutas:Suht leidlik on rõhunäidikute kinnitus - kereliim, kui ma ei eksi?

Kui Sa juba tähelepanu juhtisid, siis minu kogemuste järgi tuleb alumiiniumi küljest igasugune liim varem või hiljem lahti. Eriti, kui seda raputada ja loksutada. Omal ajal erinevate elektroonikaseadmete juhtpaneele tehes sellega korduvalt kokku puutunud. Probleem siis selles, et alumiinium tekitab enda peale õhukese kuid tiheda oksiidikihi, mis takistab liimi nakkumist metalliga.

Aga ilmselt on tänapäeval ka alumiiniumi jaoks omad imeliimid olemas, mis seda oksiidikihti eemaldavad ja Silverbeasti mehed loodetavasti teavad, mida nad teevad.

See on happekindel alumiinium, äkki see nii hullusti ei oksüdeeru. Üldiselt oli nii, et kui kereliimiga liimitud rihvelplaate vana auto küljest lahti oli vaja saada, oli vaja ikka korralikult kangutada.

Kas alumiiniumi kasutamine on mõtekas?
1mm terasplekk 6m2 plaat kaalub 48 kg,laias laastus kogu auto 12 m2 plekki ca 96 kg
Alumiinium peab olema paksem võtame 2mm 6m2 leht kaalub ca 36 kg kaks tahvlit 72 kg ,samas pleki paigaldamiseks vaja keevitada lattraud,pluss poldid,liimid ja muu pudrumudru,mida tavaterase puhul pole vaja,minu arvestuse kohalt tuleb auto ehitusel võit 16 kg,kui sedagi tuleb,kuna alumiiniumi kinnitamiseks on vajalik kasutata rohkem toematerjale nagu nurgikud ja peenemad torud,alumiiniumi paigaldus ja värvimine keerukam kui tavaterasel,samuti ka alumiinium ei talu vibratsiooni ja kipub painete kohalt murduma.Kas eksin väga selles?

1 mm terasleht on suht pehmeke, isegi 1 mm roostevaba on väheke jäigem kuid hinna poolest jälle totaalselt mõtetu. Alu leht siiski nii hinna, saadavuse,töötlemise mugavuse kui ka kaalu poolest vast õigustab ennast enim.
Virgo @ alusulamite usku