4x4.ee

isakene kirjutas:

R969 kirjutas: Roolivõimendi süsteemist on lihtne saada kuni 4bar survet,mis peaks olema
piisav vintsi lülitamiseks.Selleks läheb võimendist tulevale torule vahele
surveklapiga kraan,mis tõstab rõhu üles ja kolmikuga võtab sealt surve
ühepoolsesse silindrisse.Kui surve maha lased tõmbab vedru asja tagasi.
Valmis asi on Mtz 82.1 difriluku kraan.Niimoodi sai tehtud tõstukile kärukonks
ja toimib ideaalselt.

Auto roolivõim peaks tunduvalt rohkem andma kui 4 bar, reaalsed max töösurved peaksid jääma mudelist sõltuvalt 50 - 100 bar, vahel rohkemgi. Üldiselt peaks nii väikese mahuga ja vähese kasutussagedusega asja ilma probleemideta ka roolivõimu taha pookida ja mitte eriti suure ümberehitusega. Ainult jagaja peab suurem olema. Roolivõimul nimelt võivad lühiajalised vooluhulgad suht suured olla ja jagaja peab selle kõik probleemideta läbi laskma. Minijagajast siin enam ei piisa, aga näiteks 3/8" jagaja või kahepoolne padrunklapp peaksid juba piisavad olema. MTZ juppe võib ka kasutada, aga ausalt öelda olen siiani vähe vene kola näinud, mis korralikult õli kinni peaksid...

Selle lahenduse juures paneb rõhule piiri see,et õli on juba võimendist läbi
käinud ja kui survet rohkem tõsta võib mõne tihendi välja litsuda-sest võimendi jääb rõhu alla.
Praktikas on ka selle rõhuga võimalik saada päris suurt jõudu.
65mm silinder tõstis 100 kilose inimese ilusti üles.Kui tahta suuremaid
surveid siis ei saa ilma jaoturita enam hakkama ja siin tuleb ka hind,mõõdud ja kaal mängu.Mtz kraan mahub pihku ja maksab alla300-.
Ühendused saab teha tavalise voolikuga ja ka lekkimist pole täheldanud.
Kui panna jaotur pumba ja võimendi vahele,siis rooli keerates jääb
jaotur surve alla ja igale jaoturile see ei meeldi.

Minu arusaamine asjast.

R969 kirjutas:Selle lahenduse juures paneb rõhule piiri see,et õli on juba võimendist läbi
käinud ja kui survet rohkem tõsta võib mõne tihendi välja litsuda-sest võimendi jääb rõhu alla.
Praktikas on ka selle rõhuga võimalik saada päris suurt jõudu.
65mm silinder tõstis 100 kilose inimese ilusti üles.Kui tahta suuremaid
surveid siis ei saa ilma jaoturita enam hakkama ja siin tuleb ka hind,mõõdud ja kaal mängu.Mtz kraan mahub pihku ja maksab alla300-.
Ühendused saab teha tavalise voolikuga ja ka lekkimist pole täheldanud.
Kui panna jaotur pumba ja võimendi vahele,siis rooli keerates jääb
jaotur surve alla ja igale jaoturile see ei meeldi.

Kindlasti jagaja enne roolivõimendit, pole mõtet süsteemi liiga komplitseerituks ajada. T- pordist piisava survekindlusega jagajaid on küll ja küll, ainult et kui käsijagajat tahta, tuleb äravooluavale reeglina lisada sarinippel. Ning ma kaldun arvama, et 65 mm silindriga läheb tõstejõud juba sinna tonni kanti praegu ei hakka arvutama, aga nominaalse töösurve juures piisaks sõrmejämedusest silindrist, mille toormaterjal on mul riiulist võtta ning mille iga treial valmis teeb. 4 bar juures on surve ka ilmselt piisav, aga olgem ausad, 65 mm silinder on juba paras kobakas ja põhja all parajalt jalus, pealegi, mulle pole kunagi meeldinud tagasivoolu surve arvelt lisaseadmete juurde pookimine. Aga noh, kasutaja oma teha, kas ta eelistab kompaktsust ja lollikindlust või odavust. Muidugi, minu pakutud süsteem eeldab seda. et surveklapp asub pumba sees, vastasel korral peab kindlasti klapp olema jagajas ja tingimata ise õigele survele reguleeritud.

Ise arvan, et kuna mul on see nivoopump nagu nii, siis ma ei hakka roolivõimu süsteemi surkima. Selle variandi jaoks on mul siis veel vaja mingit rõhuregulaatorit, kui ma õigesti aru sain. Kuna siin on õli kogused väikesed, siis peaks minijagaja siin kõlbama küll. Äkki paneb keegi mingi joonise üles, kuidas täpsemalt see süsteem välja näeb.

Uuriksin kõigepealt pumbasisese reduktsiooniklapi olemasolu, kui on piiraks rõhu ca. 25 barile. Skeem võiks välja näha selline: Reservuaar (0,5-1 l)- pump-reduktsiooniklapp- kolmik- 1. ahel vedrutagastusega hüdrosilindrisse- 2. ahel läbi N/O solenoidi (elektrimagnetiga, normaalselt avatud kraan) reservuaari. Selle skeemi eeliseks püsiv rõhk silindril mis lükkab hammasratta hambumisse esimesel võimalusel (silinder ei ole fikseeritud asendis). 2. ahel peab olema suurema ristlõikega kui pumba väljund, see välistab iseenesliku lülitumise mootori suurtel pööretel. Kuna vintsi kasutamine suhteliselt lühiajaline ja rõhk madal ei koormata süsteemi liigselt (kõrgemate rõhkudega või pikaajalise sisselülitamisega tekivad sellise skeemi puhul negatiivsed kõrvalnähud). Hüdrosilindri lahendaksin vaid silindrivarre tihendamisega ja sisemise tagastusvedruga (kindlasti distantspuks vedru alla, vastavalt vedru min. pikkusele). Ja kindlasti peab tegema mingid elementaarsed arvutused vältimaks asjade purunemist.

totu kirjutas:Uuriksin kõigepealt pumbasisese reduktsiooniklapi olemasolu, kui on piiraks rõhu ca. 25 barile. Skeem võiks välja näha selline: Reservuaar (0,5-1 l)- pump-reduktsiooniklapp- kolmik- 1. ahel vedrutagastusega hüdrosilindrisse- 2. ahel läbi N/O solenoidi (elektrimagnetiga, normaalselt avatud kraan) reservuaari. Selle skeemi eeliseks püsiv rõhk silindril mis lükkab hammasratta hambumisse esimesel võimalusel (silinder ei ole fikseeritud asendis). 2. ahel peab olema suurema ristlõikega kui pumba väljund, see välistab iseenesliku lülitumise mootori suurtel pööretel. Kuna vintsi kasutamine suhteliselt lühiajaline ja rõhk madal ei koormata süsteemi liigselt (kõrgemate rõhkudega või pikaajalise sisselülitamisega tekivad sellise skeemi puhul negatiivsed kõrvalnähud). Hüdrosilindri lahendaksin vaid silindrivarre tihendamisega ja sisemise tagastusvedruga (kindlasti distantspuks vedru alla, vastavalt vedru min. pikkusele). Ja kindlasti peab tegema mingid elementaarsed arvutused vältimaks asjade purunemist.

1. Kui Sa pumba reduktsiooniklapi rõhu ära muudad, kuidas siis rool tööle hakkab?

2. Suletud padrunklapi (Sinu keeles solenoidi) korral hakkab kogu pumba tootlikkus üle reduktsioonklapi jooksma. 25 bar surve ja pumba nominaaltootlikkuse juures teeb see soojusvõimsuseks ikkagi suurusjärgus ca 100 W, pakun praegu umbes, valemit peast ei mäleta, igastahes eraldub märkimisväärne soojushulk, aga soojendatavat õli on süsteemis vaid poolteist liitrit. Pikemalt vintsides läheb õli varsti keema.

3. Nii väikese silindri korral (juhul, kui ise silindrit tegema hakata) oleks kasulikum silinder lahendada kolvivabalt, s.t jupp silindrihülssi ja jupp hülsi sisemõõdus silindrivart. Silindrivarre silindripoolsesse otsa üks tihend ja ongi kolb valmis. Kui silindrikäiku piirab tööorgani käigupikkus. pole ka silindrile eraldi piirajat vaja. Silindrihülsi teise otsa tuleb sisekeere ja sinna kahepoolne voolikunippel. Imelihtne ju? Ainult vedru jääb sellise lahenduse puhul väljapoole silindrit.

Tegelikult on variante palju. Standardlahendusi aga ilmselt ei ole, kõige parem on ikkagi omanik, spetsialist ja auto kokku viia ja kolmekesi optimaalseim lahendus välja valida. Ning arvutamata siin ei pääse, pole mõtet jalgratast leiutada ja katse-eksituse meetodil aretama hakata, kui kõik andmed ja valemid on paberil olemas ning maksimaalselt tunni ajaga teostatavad...

Rax888 kirjutas:Ise arvan, et kuna mul on see nivoopump nagu nii, siis ma ei hakka roolivõimu süsteemi surkima. Selle variandi jaoks on mul siis veel vaja mingit rõhuregulaatorit, kui ma õigesti aru sain. Kuna siin on õli kogused väikesed, siis peaks minijagaja siin kõlbama küll. Äkki paneb keegi mingi joonise üles, kuidas täpsemalt see süsteem välja näeb.

Selle koha pealt jutt endine - kui asi konkreetseks läheb, võta auto ja mine spetsi juurde, peale skeemi on veel sada asja, millele koostamise juures tähelepanu pöörata ning millele asjast vähe teadev mees ei oska mõeldagi. Summa, mida spets konsultatsiooni eest küsib, on tühine, võrreldes kulutuste ja ajakuluga, mida ise leiutades ja ümber ehitades võid hakkama panna...

Vastus isakesele:
1. Fantaseerisin autonoomse nivoopumba skeemi kallal, rooli ei puutu.
2. Soojuseraldus on üks selle skeemi negatiivsetest kõrvalnähtudest, nivoopumba imeväikese tootlikuse ja mainitud, ülimadala rõhu korral piisab jahutuseks süsteemi enda soojuseraldusest. Tehniliselt oleks õigem kasutada nö. laadimisklappi, hüdroakut ja kolme (P;A;T) kanaliga solenoidi.
3. Siin variante mitu, pidasin silmas nt. ühes tükis treitud silindrit, kus stokk koos tihendamata kolviga sisestatakse silindri põhjast ja suletakse stutseriga- saab hakkama min. detailide arvuga. Ja eeliseks siis ilmastiku (muda jms.) kindlus ja konkreetsed lõppasendid.
Pakutud skeemi eeliseks ennekõike lihtsus ja hind, odavalt paraku ideaali ei saa.
Piiritult laisa inimesena mõtleksin siiski vaakumi peale, hüdraulika eelised tulevad mängu olulisemalt suuremate jõudude korral.
PS. See teema sobib juba rohkem mõnda tehnilisse rubriiki.

Nähtavasti pean jah kellegi, endale appi targutama võtma. PS ma mõtlesin selle"vintsi sisse-välja lülitamise"juures trossipooli lülitust, mitte kardaani lülitust vahekastist.
http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/17808497
Kas siia ei paeaks panema kahepoolse tööga silindrit?
Mõned pildid sellest pumbast ka.. http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/17810439
Kas seda pneumaatika silindrit ei saa kasutada?
http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/17811335

Rax888 kirjutas:Nähtavasti pean jah kellegi, endale appi targutama võtma. PS ma mõtlesin selle"vintsi sisse-välja lülitamise"juures trossipooli lülitust, mitte kardaani lülitust vahekastist.
http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/17808497
Kas siia ei paeaks panema kahepoolse tööga silindrit?
Mõned pildid sellest pumbast ka.. http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/17810439
Kas seda pneumaatika silindrit ei saa kasutada?
http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/17811335

Trossipoolile oleks kahepoolne silinder mõistlik.

Pumba kohta ei oska praegu eemalt miskit arvata, pole sellistega veel tegelenud.

Pneumosilinder - niipalju kui ma pildilt välja lugesin, silindriläbimõõt on 25 mm. Seda tüüpi silindrite max töösurve on 10 bar ja 25 mm läbimõõdu juures tekitab jõu plusspoolel 29,4 kg ja miinuspoolel 24,7 kg. Põhimõtteliselt peaks vedelama õliga ka töötama, aga surve jääb surveks. Üsna õrnuke on ta ka, õhuke alumiiniumkest...

Mis juhtub kahepoolse silindriga kui muhv ei hambu? Ühepoolsega lülitab vedru muhvi esimesel võimalusel ja süsteem töötab (on rõhu all) vaid vabajooksu (lahutatud lülitusmuhv) ajal.

Kahe otsaga asi - kahepoolse silindri puhul peab olema kindel, et muhv on korralikult hambumuses, ühepoolse puhul, et on hambumusest lahti. Ebameeldiv ju, kui avastad, et vints on sisse lülitatud ja peaks muhvist lahti olema, aga ups, tegelikult ei olegi... reaalsuses muidugi harvaesinev asi, aga võimalik... Ühepoolse silindri puhul ja eriti red klapi kaudu pidevalt töötava süsteemi puhul tuleb jälle mõni lisabar vedru jõu ületamiseks. Asendiindikaator muidugi abiks, aga see on jälle üks lisavidin, millest metsas lihtne lahti saada... või pisike hüdroaku...

Viimases küsimuses oleks pneumolahendus jällegi siis lollikindlam - kui on kahepoolne silinder (kasvõi seesama pisike 10 barine), siis ühele või teisele poole rõhku andes jookseb vastaspoolelt rõhk lihtsalt läbi "vaba" punni välja ja kogu lugu.

Millegipärast jääb kangesti mulje, et üritate siin kahuriga kärbest tappa. Seda enam, et see õlipump (mis on küll olemas) tuleb nagunii alles külge aretada mootorile...?

tarmo kirjutas:Viimases küsimuses oleks pneumolahendus jällegi siis lollikindlam - kui on kahepoolne silinder (kasvõi seesama pisike 10 barine), siis ühele või teisele poole rõhku andes jookseb vastaspoolelt rõhk lihtsalt läbi "vaba" punni välja ja kogu lugu.

Millegipärast jääb kangesti mulje, et üritate siin kahuriga kärbest tappa. Seda enam, et see õlipump (mis on küll olemas) tuleb nagunii alles külge aretada mootorile...?

Mootorivahetus pidi ju tulema ja teisel mootoril see asi küljes. Kui süsteemi nullist aretada, siis kindlasti ei oleks mõtet, aga nagu kod. Rax mulle ütles, on tal kogu süsteem olemas, tõenäoliselt ka jagaja kasutatav vintsilülituses. Ainult silinder tuleb muretseda, ülejäänu on ainult külgekruttimise vaev pluss torude-voolikute sobitamine ja paar uut voolikut. Kui inimesel natukenegi huvi on, las ehitab, saab kogemusi enesele ja teistegagi jagada.

Teengi nii nagu isakene soovitas. Võtan sõiduauto pealt kogu süsteemi maha, siis uurin kuidas see süsteem täpsemalt töötab. Ning siis alles selgub, mida kasutada saab või mida ümber vaja teha on. Kui mul midagi tehtud saab, eks siis annan teada, mis asjast sai.

Proovin nüüd seletada, mis lahenduse ma leidsin. Peale natukest mõtlemist ja kalkuleerimist, jõudsin sellisele lahendusele, mis tuli kõige soodsam ja lollikindlam. Kasutasin samasugust põhimõtet nagu g- klassil on diffrilukkude lülitussüsteemgi. Vintsi külge panin, mingi auto, siduri töösilindri http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/20844643
Selle silindri tööks vajamineva rõhu tootjaks kasutasin jällegi mingi sõiduauto siduri silindrit ning paigaldasin kogu kupatuse, kõige sobivamasse kohta, auto alla. http://fotoalbum.ee/photos/Rax888/20844629 Ning sealt edasi, hoovasiku salongi.Nii, et mul on nüüd lisaks lukkude ja vintsi lülitamiseks, veel üks "seeneke" juures.