4x4.ee

MustVälk kirjutas: ↑K Nov 03, 2021 8:16 pm

vreps kirjutas: ↑K Nov 03, 2021 7:57 pm Iseasi kus neid korralikke vanakooli VAG-e enam alles on, aeg on oma töö teinud.

On aga vähe. Enamus neist fanaatikute käes meil klubis. Sõber ostis mu venna 2.5 millel mingi 300000 ees.
Seisab garaazis sest mõtetute pisiasjade nimekiri mida korda teha on jube pikk, aga samas mootor läheb teisest pöördest käima ka peale kolme kuud seismist.

Ja teise sõbra 2.5 sõidab vist juba 400000 pluss. Ei suitse, ei võta õli. Pole nukkasid vahetatud ega midagi suuremat tehtud peale korralise hoolduse.
Tuleb hea sissesõit teha ja hästi hooldada.

2,5 TDI all pidasin silmas R5 mootorit, need nuka ja muud lõputud probleemid on V6-l ja mida uuem, seda hullem saast on. Mul endal oli 22aastat ideaalses seisus C4 2,5TDI ja lõpuks jäi pühapäeva autoks kuni uue fänni leidis suure raha eest.

CR mootoritel on asi lihtne, aju lihtsalt ei ava pihusteid ennem, kui on latis saavutatud teatud rõhk. Külmana on kütus mõnevõrra ´´paksem´´ ja seega kerib kiiremini surve üles. Sooja mootoriga on kütus kuum ja grammike vedelam, seega läheb tiir-kaks kauem aega vajaliku rõhu üles löömiseks. Erinevatel tootjatel on muidugi ka muid parameetreid, mida aju arvestab pihustite juhtimisel. Mootoriploki soojapaisumine ei vähenda kompressiooni sedavõrd, et see hakkaks käivitust mõjutama. Pealegi on moodsatel diislitel surveaste üsna madal võrreldes vanakooli diislitega. PD mootori pihustitel on lihtne kulumine soojalt pikema käivituse põhjuseks, hüdrotõukuri käik ei muuda midagi, kütusekogust määrab tagasivoolusolenoid, mida aju juhib ja käivitamise ajal nagunii hoiab kütusekoguse suurema, kui töötaval mootoril.
Olen maadelnud erinevate diislitega üksjagu, teinud kõikidest andmetest graafilise logi analüüsi jne. CR mootoritel on üsna tavaline erineva pikkusega käivitus nii soojalt, kui külmalt. Palju sõltub sellest, mis reziimil mootor seisma jäi (thermomanagement, late injection, post injection, regeneration jne.) Lisaks muidugi ka puhas kulumine. Moodsate diislite 1600+ bar rõhu saavutamiseks on vaja ikkagi väga täpselt ja tihedat komponenti. Ja igasugune mehhaanik teab, et mida täpsem ja tihedam on kooste, seda kulumisaltim ta on. Tolerantsid on üliväikesed. Sinna juurde veel MAF, erinevad temperatuurid ja rõhud jne. Päris suur hulk parameetreid on ajul arvestada ja jälgida.

Rivo jutt mulle meeldib