Papist taldrikuid ma püüdsin kasutada eelmisel aastal. Ostsin Selverist kõige väiksema mõõduga, puurisin augu keskele, saagisin lõike sisse ja paigaldasin ca 1000 tk. Suurt kasu neist ei olnud, sest need olid liiga kerged ja kuivasid kõveraks.
Künnivõistluse vastu pole mul midagi, kuid atrade olemasolu on eelduseks Tuleval nädalavahetusel loodan midagi teha, esiteks tuleb autoga põllule pääsemiseks ehitada sillaksed üle väikeste kraavide, mis hiljuti süvendatud said.
Saepuru on toimiv asi, ei hallita midagi. Eelmine kevad istutatud kased on seal rõõmsalt ka tänavu ja sügiseks olid välja läinud ainult üksikud. Ega sa seda puru sinna poolt ämbrit istiku kohta pane, et alt hauduma läheb, ikka sedasi õhuke kiht.
Papprattad on ka väga bro lahendus, aga tööd nendega kõvasti rohkem kui saepuruga ja kindalsti peab neid kinnitama. Turvas sobiks ka, aga sellega see oht, tuul selle minema puhub kuivades.
Istutamisel veel üks nipp, mille vastu sageli eksitakse: taimed peavad olema istutamise ajal kuskil ämbris, et tuul ja päike juuri ei kuivataks. Kuivanud juurtega taim on surnud taim. Nii ei tohi, et võtad 10 taime pihku ja siis istutad nad järjest maha, kui just vihma ei saja. Põhimõtteliselt kuivab paljasjuureline istik ilusa ilma ja kerge tuulega loetud sekunditega.
Elmine kevad istutasin kuuski sedasi, et ämbripõhjas oli tilk vett, nii läksid nad märgade (poriste) juurtega maha ja väga hästi kasvama. Kased olid lihtsalt ämbris varjul.
Rohu (heinaga) see teema, et tuleb teine igal juhul maha tallata. Seega oleks kevadel mõistlik mitte rohkem istutada kui suvel hooldada suudab. Olenevalt olukorrast tuleb seda 1-3x teha, kui taimed jäävad heina alla, kipub see neid lämmatama. Kõige olulisem on sügisene heina tallamine ja tallata tuleks nii palju, et hein ei ulatuks taimedeni ümber vajudes. Sellel siis mitu põhjust, esiteks kipub tekkima hallitus, teiseks ümber kukkuv hein kipub ka taimi maha koolutama ja kõige olulisem on see, et sedasi jääb maapinna ja lume vahele "õhuvahe" kus siis talvel ja kevadel hiired ringi trallavad ja noored puukesed kipuvad ära sööma. Selle vastu on küll hiirekaitsed, sellised plastikust torukesed, aga IMHO on tallamine kõige efektiivsem ja odavam lahendus. Heina tallamisega pole kuivamise pärast põhjust muretseda, kui hakata seal kõplama või kitkuma, siis küll.
Hiirte vastu on tegelikult parim rohi, kui kuskil seal põllujuures elutseb üks punarebane, sellest loomast usinamat hiirekütti annab otsida. Seega kui kuskil läheduses mõni juhtub elama, oleks kasulik jahimeestele ta kasuks hea sõna kosta, st et nad vähemalt ühe alles jätaks sinna põlluserva, kus puud on istutatud.
Ja nüüd võite mu risti lüüa, 4x4 -st vist enam rohkem ei anna mööda kirjutada....
Raitz kirjutas:Ja nüüd võite mu risti lüüa, 4x4 -st vist enam rohkem ei anna mööda kirjutada....
Miks kohe nii tumedates toonides. Siinne seltskond ennegi metsa istutanud ( näiteks Üldlaulupeo aastal kui miljonit puud istutati jne. ) ja käsi "määrinud". Mets ( mida hetkel kõik koos üritame kasvama saada ) ja offroad on väga otseselt omavahel seotud.
OT. Juhtuks nüüd mõni meid looduse lõhkumises ja hävitamises süüdistaja seda teemat lugema, suudaks ehk tema ettekujutust meist natukenegi positiivsemaks muuta.
Puude istutamine on iga offrõuderi püha tegevus. Kui küsite miks?
Vastus on kõigil ühtne ja lihtne - "Kuhu mu lapsed ja lapselapsed siis puukaitsevöö vintimisel kinnitavad? "
Ei ole maastureid metsata ja vastupidi . Ma enda oma ostsin ka siis kui seesama põld sai metsastatud. http://www.hot.ee/ahtokivi/Runner.html
Ja nüüd püüan aparaadile sihtotstarbelist rakendust leida. Oleks ju imelik traktoristile maksma hakata, kui endal 'traktor' olemas.
Raitzile tänud nõuannete eest. Sinu kirjutatut olen ma üldiselt püüdnud järgida. Kuid 8 ha käib natuke üle jõu tõesti. Kuna ma ise elan Tartus ja mets on Vända kandis, siis istutamisel mõtlesin, et kogus peab nii suur olema, et Tartust sõitmine ära tasuks. Ja teine asi, et kui palju istutada siis midagi ikka kasvama läheb. Viimane pidas paika - kõigepealt ostsin ja istutasin kased ja männid, mis kasvama ei läinud. Kuusetaimed sain juhuslikult ja peaaegu oleksin nendest loobunud. Nüüd nägin ära et kuused juurdusid. Suur oht neile on nüüd kitsed jt närilised.
Tänan väärtusliku info eest . Tegin pakkumise oksjonil. Eile otsisin Tartust, kuid tulemusteta. Kavatsesin täna või homme Võrru minna - sealkandis on pakkumisi rohkem.
Adrad hangitud ja täna lähen põllule neid katsetama. Kõige rohkem kardan, et kraaviääred on pehmed ja ma oma AT rehvidega sihtpunkti ei jõuagi. Panen siia igaks juhuks katasti nr 93001:003:0006 ja lingi kus selle nr jägi saab asukohta vaadata. Siin on pilt kraavidest http://www.hot.ee/ahtokivi/Mets/Kraavi% ... 0plaan.jpg Kraav nr 1 otsast läheb põlluvahetee otse Pärnu-Paide maanteeni, Sikana bussipeatusesse (vana meiereihoone).
Et kui appi karjun, siis head inimesed leiavad mu lihtsamini üles.
Oligi järjekordne valearvestus. 1. kraaviäär koosnes turbast, kuhu ma julgeks vaid linttraktoriga minna. Teist kraaviäärt läbis vähemalt neli ristuvat kraavi. Kolmanda kraavi tee oli muidu Ok aga kraav ise oli umbes 1,5 m sügav ja 3 lai. S.t. sillaehitusele oleks kulunud terve päev. Kuna oli kaasas 500 istikut tuli nendega tegeleda. Umbes 300 õnnestuski maha saada, kuid ilma adrata on see ikka raske mis raske. Atra proovisin teisel sarnasel põllul. Ideaalne riist oleks selline, mis koorib kamara ca 5 cm sügavuselt ja u 50 cm laiuselt. Hobuader on ebastabiilne riistapuu - korra kargab maapeale ja siis poole meetri sügavusele. S.t. tulemus pole väga hea. Kündmist tuleb mul veel õppida. Järgmine nädalavahestus hakkan vist silda ehitama.
Tuleval nädalavahetusel loodan midagi teha, esiteks tuleb autoga põllule pääsemiseks ehitada sillaksed üle väikeste kraavide, mis hiljuti süvendatud said.
"
