Töstetud maavara?

[rommi]

Aga sa küsi seda ARK tehno osakonnast. Arvatavasti teema selles, et tõstmisega kaasneb liiklusohtlikus ja teoreetiliselt on võimalik autot lõputult tõsta, kas või Londoni kahekordse bussi kõrguseks aga madaldada nägu rohkem ei saa kuni maapind ette tuleb ning madaldamisega üldiselt kaasneb liiklus ohutus.

Kuigi ajalugu on näidanud, et reeglina satuvad surmaõnnetustesse just sellised madaldussarjadega raketid.

[erik]

Tapab ikkagi omandatud sõidukiirus ja mulje justkui maapinnale kleebitud autost. Tõstetud torniga hakkab aga tõenäoliselt ennem hirmus kui asi tegelikult hulluks pole veel läinudki. Küll aga kui me räägime ootamatust ja vajalikust kõrvalepõikest, pidurdusmaast, kaasliiklejatest jne. Saaks ülesstõstetud aparaat pähe nagu koliseb.

[Kriisa]

Kuigi ajalugu on näidanud, et reeglina satuvad surmaõnnetustesse just sellised madaldussarjadega raketid.

Ise oman sõidukogemust madalate masinatega, Eesti sportautoga ESTfield. Nendega on esialgu natuke petlik sõita, tundub, et pidamine on super ja mingi kiirusega kuskile poole ei libise, ilmselt sellise tunde teket soodustab see, et masin kuskile poole ei kaldu. Kui keegi on proovinud mõnda madaldusvedrudega rullnoka autot, siis teadmiseks, et ESTfield on sellistest kordi jäigem. Kui püüda seisvat autot kasvõi natukene kätega õõtsutada, siis see ei õnnestu, vaid siis kui kõrge profiiliga rehvi kastatkse lubab see pisut õõtsuda. Sõites (eriti kurvides) mõjuvad aga suuremad jõud kui inimkätega õõtsutamine ning alles seal hakkab vedrustus oma tööd tegema.
Kui üks hetk libisemine hakkab, siis ei oska seda üldse oodata ja ongi ohtlik olukord olemas. Kilomeetreid kogudes ja harjutades aga tekib tunnetus ning piirist arusaamine ning siis need libisemised enam nii ootamatud pole.

Eestlaslik kadedus eeldab kindlasti seda, et kui offroad-eestlane oma tõstetud masinaga sõita ei tohiks, siis ei tohi seda ka see onu kellel on madaldusvedrud. Üleüldse ma ei saa aru kuidas nende viimastega võimalik sõita on, kui ise peaksin sellisega liiklema siis oleks auto ammu puruks.

[erik]

Kuigi ajalugu on näidanud, et reeglina satuvad surmaõnnetustesse just sellised madaldussarjadega raketid.

Ise oman sõidukogemust madalate masinatega, Eesti sportautoga ESTfield. Nendega on esialgu natuke petlik sõita, tundub, et pidamine on super ja mingi kiirusega kuskile poole ei libise, ilmselt sellise tunde teket soodustab see, et masin kuskile poole ei kaldu. Kui keegi on proovinud mõnda madaldusvedrudega rullnoka autot, siis teadmiseks, et ESTfield on sellistest kordi jäigem.
Kui üks hetk libisemine hakkab, siis ei oska seda üldse oodata ja ongi ohtlik olukord olemas. Kilomeetreid kogudes ja harjutades aga tekib tunnetus ning piirist arusaamine ning siis need libisemised enam nii ootamatud pole.

Eestlaslik kadedus eeldab kindlasti seda, et kui offroad-eestlane oma tõstetud masinaga sõita ei tohiks, siis ei tohi seda ka see onu kellel on madaldusvedrud. Üleüldse ma ei saa aru kuidas nende viimastega võimalik sõita on, kui ise peaksin sellisega liiklema siis oleks auto ammu puruks.

Kas su jutus nagu vastuolu pole? Räägid kuidas estfildiga kogemusi omandasid ja äkki ei saa aru kuidas sellisega üldse liigelda on. Ja miks ta peaks puruks minema?

[Kriisa]

Polnud aega pikalt kirjutada võibolla natuke segane tundus.
ESTfieldi näol on siiski tegemist sportautoga mis on ehitatud jäigana ja loodud sportlikuks sõiduks. Pehmena loodud vedrustusega see auto lihtsalt ei sõidaks nii nagu peab. Ja läheb küll puruks kui suur auk on, läheb nagu iga teine autogi. Lihtsalt tal pole pehmet kandevkere mis aukudes pehmeks tambitakse nagu tavalistel autodel ja pole ka seda probleemi et salongis midagi nagisem hakkaks
Tahtsin öelda seda, et tavalistele autodele, (tüüpilised golf 3ed ja bmw 3 seeria) on madala ja jäiga vedrustuse kasutamine auto surm. Aga jah, kui mõni leiab, et asi on seda väärt ja tema auto nendega nii palju ilusam, siis andku minna. Ilu nõuabki ohvreid. Madaldusvedrude jaoks nad raha leiavad, aga jooksvaks remondiks paljud samas mitte. Kindlasti ka erandeid leidub.

[marqs31411]

ARK poolt tunnustatud eksperdid



Jaan-Peeter Taklaja (Tallinn) 520 3764



Helista ja küsi!

Sai kysitud ja härra ytles ,et körguspiiranguks on 4m st. körgus mida on tavalises teeliikluses lubatud. Iseasi on kas lubatakse jeepi nii körgeks tösta. Kui selgitasin ,et soov 3-4" tösta siis öeldi ,et kirjuta taotlus ja vaadatakse läbi. On kolm vöimalust

1. Kirjalik luba ilma ylevaatuskohustuseta.
2. Kirjalik luba ylevaatamiskohustusega
3. Kirjalik luba testide ja ylevaatamiskohustusega

Köik söltub mida komisjon otsustab.

Ka väikseim ymberehitus - tuleb taodelda luba!

[Kriisa]

Kui Sa selle 3" ilma ümberehitusloata ka teed, siis ma ei usu, et sul tekiks sellega probleeme. Samas kui selle loa taotlemine erilisi probleeme ei valmista ning ka maksumus kõrge pole, siis miks ka mitte ise see taotleda kui juba tõstmiseks läheb.
Nii et tee asi ära ja loo pretsedent, siis edaspidi teistel hea tegutseda.

[erik]

Pole see tõstetaotlus mingi pretsedent (erisõidukitel tavaline asi). See Jaan - Peeter on iseeneset väga muhe vanahärra, kes on palju omavalmistatud autosid ülevaadanud - eksperteerinud, seal hulgas ka meie Hõbekolli. Kui küsida oskad ja jätad tehnomõistusinimese mulje, kes ei vaja tõstet kõvatamiseks, läheb asi arvatavasti ludinal. Arve esitab Jaan - Peetri tööandja ja asi ok.