4x4.ee

Movistar kirjutas: ...
Kõik uued custom rihmarattad.See oli mu oma kiiks,et ainuke ja õige asi on kiilrihm .
...
Seega oli ainuke variant kasutada vesijahutusega harjavaba täielikult kinnist genekat mis on suht kullahinnaga ja mitte just väga levinud .
...

Kena on lugeda nii põhjalikku lähenemist. Sügavasoonelise kiilrihma eelistamine ei ole kiiks, vaid ilmselt kogemustest õpitud. Mitmikkiilrihm kaotab mudas töötades veovõime õite kiiresti...
1 või enam rihma kõrvuti töötamas?

Mille pealt genekas pärineb? Kui MB CDI küljest, siis kas tegu on ikka täiesti uue tükiga? Neil on kalduvus end surnuks töötada, mis avaldub äkilise minestamisena...

2 rihma. Täpselt ühepikkused.Teevad erinevat tööd. Gene ja RV.
Genekas on MB ja BMW peal kasutuses .Mis mudelite peal täpselt ei tea .
Genekas on remondi läbinud loomulikult.

Ilus ruudus aga ..........miks jälle manuaal?

Sest see käigu ja vahekast, koos Pto jne naljaga kaalus vist umbes 64 kg. Ei tea väga samas kaalus aut kasti.

Eks see automaat ole üldse keeruline teema, tavaliselt on ta ka palju pikem, kui manual. Eks see töökindlus on ka küsitav, kui vaadata mitut voolikut, trossi, juhet, aju, radiaatorit ja lülitit see endaga kaasa nõuab. Aga nähes, kui suurest ussi emmist pidi Hardo läbi pugema, et nissani mootorit sinna vahele saada, siis ilmselt poleks toimiva automaadi ehitamine ka mingi kunst olnud, kui omanik seda vajalikuks oleks pidanud...

Kaal,kaal ja veelkord kaal.
Automaat on raske ja pikk ning normaalset vahekasti sinna pole kuhu PTO saaks vaevata installida.
Lisaks on töökindlus kaheldava väärtusega.
Praegune mootor on päris pika pöördega ja ühtlase momendigraafikuga mis on parem kui paljud õnnetud automaadid mis mõnedel kasutuses on.
Enamus sõite on hea tahtmise korral võimalik 1 ja 2 käiku kasutades läbi sõita.Peaaegu nagu automaat juba .

Sai siis dynos käidud ja terve paak kedrati läbi enne kui arvati valmis olevat.
Nagu loota võis siis tehaseandmed tulid mõõtes ära. Seadistati 95 ga käima hetkel. Kui lahjaks jääb siis viin tagasi ja teeb 98 peale ringi .
Arvati,et sealt võib isegi kuni 30 hp juurde saada .

Hüppan veidi ajas ette ja panen paar pilti vahelduseks ka eilsest dynopäevast ning tänasest esimesest proovist metsas :
Pärast võib jälle tehnilist juttu edasi ajada





Lisan ka ühe videojupi,kus on põhirõhk sõnal " soos meelitamine "

Mis esmamulje ORId jätsid?

Nilps kirjutas:Mis esmamulje ORId jätsid?

Kehva
Liiga jäigad ja põrkamist samas kinni ei hoidnud. Eks peab asjaga tegelema hakkama .
Kui vaid teaks mis rohtu vaja on , oleks lihtne

Kena töö! Kiidame teemat.

Movistar kirjutas:

Nilps kirjutas:Mis esmamulje ORId jätsid?

Kehva
Liiga jäigad ja põrkamist samas kinni ei hoidnud. Eks peab asjaga tegelema hakkama .
Kui vaid teaks mis rohtu vaja on , oleks lihtne

Mis vedrustamata ja vedrustatud massi suhe on?

ed101 kirjutas: Mis vedrustamata ja vedrustatud massi suhe on?

Umbes 40-60 .
Tean,et see ei ole hea aga keret raskemaks teha ei taha ja alt midagi suurt ära ka enam ei oska võtta.
Üks koht on:kergemad rattad aga kergemate ratastega kaasneb ka väiksem mõõt.Seda ka nagu ei taha.
Täna hakkame klotse vahelt välja saagima. Seal on 16 kilo peidus veel

Tegelikult peaks olema rohkem, kui 16kg kaalu säästu seal peidus.

Boggers were created specifically to BE cut. Many people think that cutting simply involves removing the smaller lugs, but it entails SO much more. A Dean-cut 39.5 Bogger weighs 60lbs - an uncut 39.5 is 110lbs.

22kilo rehvi pealt siis võimalik. Iseasi, kuidas see rehv torgetele jms vastu peab. Mõne vana boggeri jooksu võiks dieedile viia ju

Üks pilt ka siis ettekujutuse saamiseks:

Karkassi jätaks ikka nii nagu on.
Piirdume seekord klotsidega ainult.

Lõikamata Boggeriga ei saanud isegi kõige mõttetumast kraavist ülesse.
Samas soos oli täitsa OK ja kühveldas korralikult .Oleks veel lõigatud olnud

Targutaks siis vintside teemal ka.
Meh on äge ja kiire ja piisav kohalikel sõitudel aga elektril on olulisi eeliseid näiteks Ladogale minnes kus mehhiga on väga raske hakkama saada ja elekter on asendamatu .
See probleem vaevas pikalt,et mida sellisel juhul teha.Peast käis igasuguseid mõtteid läbi aga kaalusääst oli ju teema.
Kahte vintsi lisaks ei ole võimalik sinna kuidagi normaalselt ka mahutada.
Seega sai lahendatud asi järgmiselt,et vintse on võimalik vahetada. Vastavalt soovile siis BTR ja Tibuse vahel.
Tehtud sai universaalsed kinnitused kere külge.
Meh.sobib nende külge otse ja elekter läbi vahetükkide. Kui elekter peaks ennast õigustama siis ei viitsigi neid vahetama hakata.
Kerge auto jääb oluliselt harvem kinni

Ütleks siis lõpuks, palju seda kaalu ka tuli...
Milliseid probleeme nende huvitavate materjalide töötlemisel esines? Kuidas seda CrMo toru painutada ja keevitada oli ning palju arvestuslikult tänu materjalile torude pealt kaalusäästu tuli?
Lihtsalt teoreetiline küsimus: milline on kaalujaotus ette/taha? Milline võiks kogemuste põhjal olla see, mille poole püüelda?

Lõplik kaal veel teadmata 4ratta kaaludega, aga 1...on.
Mõlema auto kered kaaluvad 130kg umbes,mõne kg erinevusega.
Keevitada pole keeruline(õige traadiga) , plekke painutada ainult pingiga, puure ja freese kulub isuga, kuna materjalid kõvad.
Toru polnud vist kah hull painutada õige pingiga.