4x4.ee

ricardodesol11 kirjutas:Minul oli näiteks firma kütusekaart, annad kaarti, masin autoriseerib, küte hakkab aga voolama ja pärast tankimist tahetakse pini maksmiseks. Ei kandnud tol hetkel tuhandeid sulas kaasas ja pangakaarti makse oleks tähendanud ka tädile pini ütlemist. Maksmisest keeldumine oleks tähendanud politse kutsumist, teemal et klient jonnib ja ei maksa, ja oleks kindlasti tükk aega klaarimist olnud loodetavasti minu võiduga, aga mul muudki huvitavamat teha kui tühja võidelda.

Mis politsei? Mis maksmata jätmine ? Mis jonnimine? Inimesed mõelge peaga. Kui selline situatsioon siis pole ju juttu maksmata jätmisest. Seiske oma õiguste eest ja ärge laske ennast lambaks pidada. Kõige lihtsam lahendada see teema oleks anda oma nimi ja mail . Öelda, et saatke arve ja minema sõita. Ja mis valemiga keegi ütleb, et maksta ei taheta.

Kevadel, Taurages täpselt sama lugu- kütus paagis, kaabel lühike ja luuk väike. Sai konkreetselt keeldutud PIN hõiskamisest ja neiuke tegi häbelikult ukse lahti. Võibolla tema eksis reeglite vastu aga see on tema probleem. PIN i "P" tähendab personaalset! Kui nii edasi läheb, laenutatakse varsti ka paroolikaarte ja -kalkulaatoreid klienditeenindajale.

totu kirjutas:Kevadel, Taurages täpselt sama lugu- kütus paagis, kaabel lühike ja luuk väike. Sai konkreetselt keeldutud PIN hõiskamisest ja neiuke tegi häbelikult ukse lahti. Võibolla tema eksis reeglite vastu aga see on tema probleem. PIN i "P" tähendab personaalset! Kui nii edasi läheb, laenutatakse varsti ka paroolikaarte ja -kalkulaatoreid klienditeenindajale.

Just nimelt. Peaks vist sellisel juhul teavitama tanklamüüjat sellise ing. lühendist, mis väljendub pikemalt:
"Personal Identification Number"

Krdi kahju, et mul ette pole sellist jama tulnud, oi krt kus viitsiks vaielda sel teemal. Mis imetanklates te käite arumaeisaa:)

Mul oli ka selline juhus, et neiu letis tahtis minu PIN koodi. Ei jäänudgi muud üle, kui tuli oodata 15 min. G4S patrulli, kellega koos sisse sain ja asi aetud. Tankla oli selline kus enne maksad siis tangid, aga küte oli ka nii nullis, et ei pidin ootama.

Pets

eks arvatavasti mõni väikese tankla ülemus lihtsalt nii kitsi olnud ja ple raatsinud kaablit osta ja sunnib töötajatele peale.(kes rabelevad ja saavad pragadaniietvähepole miinimum palga eest)
ise siit vändramailt ja tanklate teemaga üsnagi kursis.

mrt kirjutas:kopeerimiseks ei pea seda suletud uste taga tegema ja kopeeritakse siis seda magnetribal olevat infot.

Magnetribal oleva info kopeerimine on võimalik üsna lihtsate seadmetega, kuid erilist kasu se ei anna. PIN koodi küsitakse reeglina vaid kiipkaartide puhul ja kogu vajalik info tehingu teostamiseks on salvestatud kiibile. kiipi kopeerida ei ole võimalik mitte ühegi seadmega. iga kaardi kiip on krüpteeritud ja kaitstud dünaamiliste võtmetega (iga tehingu jaoks genereeritakse uus võtmepaar).

Kui nüüd kiipkaardi magnetriba kopeerida ja salvestada se mingile suvalisele kaardile (ainult magnetriba) ja sellega maksma minna, siis kasssüsteem palub automaatselt kasutada kiipi. Manuaalselt sellest nõudest mööduda pole kassapidajal võimalik.

Ilma kiibita kaardi puhul PINi tehingu tegemisel ei kontrollita (v.a. Statoil) ja tehing autoriseeritakse allkirja ja isikut tõendava dokumendi vastu. viimast väg tihti siiski ei küsita. seega ilma kiibita kaardi kellegi võõra kätte sattumise puhul on oht oma raha kaotada kordades suurem. Tehingud on allkirja vastu (sisuliselt suvalise, sest keegi seda kaardi tagaküljelt ei kontrolli või on se väga kulunud) teostatavad hetkeni, kuni kaart omaniku poolt suletakse.

Tulles tagasi teema põhiprobleemi juurde. PIN koodi ei ole ühelgi isikul maailmas, kaasa arvatud kaardi väljastanud panga töötajatel,õigust sinult nõuda. Kui oled vabatahtlikult PIN koodi edastanud kolmandatele isikutele, siis võtad alates sellest hetkest kõikide kaarditehingute eest vastutuse täielikult endale ning sul puudub igasugune alus paluda pangal või politseil alustada kaardipettuse menetlust.
Antud olukorras oleks mõistlik teatada nii pangale kui ka politseile et selles ja selles müügipunktis rikutakse panga ja kaupmehe vahel sõlmitud terminali kasutuslepingut ning et kliendilt nõutakse PIN koodi avaldamist ähvardusega kaupa vastasel korral mitte müüa.

IndrekS kirjutas:

mrt kirjutas:kopeerimiseks ei pea seda suletud uste taga tegema ja kopeeritakse siis seda magnetribal olevat infot.

kiipi kopeerida ei ole võimalik mitte ühegi seadmega. iga kaardi kiip on krüpteeritud ja kaitstud dünaamiliste võtmetega (iga tehingu jaoks genereeritakse uus võtmepaar).

See ei tähenda, et asi turvaline on,elu on näidanud, et sama põhimõttega kiipe "lahti murda" laboratoorsetes tingimustes ei ole mingi probleem professionaalile.

IndrekS kirjutas: Kui nüüd kiipkaardi magnetriba kopeerida ja salvestada se mingile suvalisele kaardile (ainult magnetriba) ja sellega maksma minna, siis kasssüsteem palub automaatselt kasutada kiipi. Manuaalselt sellest nõudest mööduda pole kassapidajal võimalik.

Aga kui kiip on näiteks kahjustada saanud?

Kiipi ennast lahti murda ei ole minu teada veel kellelgi õnnestunud. Küll on ühe Inglise ülikooli doktorantidel õnnestunud terminal ära petta.
Kui terminali sisestada suvaline PIN kood, siis elektroonilise vahetükiga, mis on kaardi kiibiga ühendatud, muudetakse panka saadetavat kontrollpäringut ning pangaserver saab aru, et tegemist on allkirja vastu autoriseerimisega, mitte PIN autoriseerimisega ning tehing on "approved".
Paraku on see elektrooniline seade kohmakas ning kaardi sisse minevaid juhtmeid on lihtne märgata. Tõenäiloselt on võimalik asi ka peenema tehnoloogia peale ümber teha kuid kogu selle pettuse eeldus on see, et kaart on petjate valdusesse sattunud ja seda pole omaniku poolt suletud.

Kui kiip on kahjustunud, siis selle tunneb terminal ära ja palub kassiirilt tehing magnetriba/allkirjaga autoriseerida. Selle eelduseks on ikkagi kaardil kiibi olemasolu ja kiip ei tohi olla nn blank..ehk see peab olema personaliseeritud.

Ära ütle nii et magnetriba andmete kopeerimisega ei saa suurt kahju tekitada. Meil on nende makseterminalidega praegu nagu ta on, aga vaata asju laiemalt - müügikohti on üle maailma miljoneid, kui Su kaardi magentriba andmed on juba ära jalutanud, siis absoluutse kindlusega leidub maailmas ka koht, kus neid mingi variandiga ka ostmiseks kasutada saab, peale seda jääb ainult küsimus et kes tekkinud kahjud oma kaela peale võtab. See et meie kaarditerminalid on suures osas kiibivõimelised ning makse tegemise protseduur tundub pealtnäha lollikindel, ei tähenda sugugi veel seda et magnetriba andmeid ei saaks kuritarvitada, ka meil. Päris detailidesse ei tahaks siin minna, aga maailm on suur ja inimeste fantaasia piiritu Tõsiselt, hoidke oma pangakaarte nagu silma peas.

Deebetkaardi pettused on pigem erandid. Muretseda tasub eelkõige krediitkaartide omanikel. Kui kaardi number, aegumiskuupäev, valdaja nimi ja tagaküljel olev kolmehohaline CVV kood lähevad jalutama, siis hoidke piip ja prillid...
Ühel mu kolleegil läks 2 nädalaga jalutama u 150 000 EEK krediitkaardi pealt. Kusjuures samal päeval "tegi tema kaart makseid" nii Itaalias kui ka New Yorkis....

Ja selliste juhtumite jaoks on pankadel kaardimaksete vaidlustuste osakond koos abivalmite neiude kuid totakate eeskirjadega.

IndrekS kirjutas:Kusjuures samal päeval "tegi tema kaart makseid" nii Itaalias kui ka New Yorkis....

Btw tehniliselt on võimalik ka kaardi ausal omanikul teha sama minuti jooksul tehing nii Itaalias, kui New Yorgis. God Bless The Internet.

Noh seda küll. Üle interneti makstes võid igas maailma riigis samal päeval ostu sooritada. Seepärast ongi kasulik kasutada PayPali teenust. Seal ei anna sa oma krediitkaardi andmeid suvalisele müüjale edasi ja keegi ei saa pahatahtlikult ära kasutada.