4x4.ee

Mõnd aega olnud juba plaan väikesaarele liikurit leida, siis sattusin möödunud aastal rommi-ga paar/kolm korda metsas käima ja nii ta alguse sai. Suuresti loomulikult alles saab Läbinisti roheline alles...

Huvitav kohe mõelda, millal see algas. Seda ma mäletan, et esimene vintsimine oli Petsi rohelise originaalklassi G mersuga. Olid ajad ja olid autod........ Saku lätet sai vistist varemgi vaatamas käidud.

No mis seal ikka, 80ndate keskel oli ametiautoks UAZ kastikas, seejärel kroonus 2 aastat 8x8 (vahel ka 6X6) piinatud (tegelikult küll rohkem vastupidi), 80ndate lõpus sai Krimmist UAZ kuut (paras rape) omal jalal kodumaale veeretatud (see seiklus on omaette teemat väärt) ja ka proovitud erinevaid USSR 4x4 sõidukeid. 90ndatel sai soetatud mingi väike Subaru (tõugu ei mäleta aga 13" rattaga andis kliirensiks 21-25 cm, 900kg massiga oli läbivus võrdne tavaJeebiga), kohe peale seda Sierra, küll 4x4 aga hulleim autokogemus üldse. Nii hull et pikk vahe tuli sisse. 2007 +/- tekkis vajadus majapidamisauto järgi (puud metsast, mingi ehitusmaterjal jne.) ja hinnatundliku inimesena sai soetatud kaubik LR Discovery I, ja nagu hiljem selgus, parim versioon (ühe juhtmega 300TDI), siiani kasutuses puudeveoks ja reisimiseks. Sai siis sellega mingil safaril käidud ja kaasakutsutud sõber ütles: "Lähme võistlema". Tema mõtte, seda Diskoga teha, laitsin maha ja sellest algas Sookonna lugu, mis kestab veel, e. kahepeale projektina Hilux, millest tänaseks on alles kabiini ülemine osa, uksed ja osa elektrisüsteemist.
No ja tööalaselt frontaallaadurid, mobiilkraanad, Ro-Ro vedukid e. ka 4x4 tarbeesemed.

Esimest korda puutusin 4x4 kokku kui isa soetas 2003.a Toyota LC bj45 ja seal-maalt on kogu aeg huvi süvenenud ja nüüdseks on plaanid juba väga suured aga finantsi napib. kui saaks kas või ühe korra kuskile võistlusel kas või trossi vedama

Elanud kogu elu kas osaliselt või täielikult maal, lumi ja muda seavad omad piirangud, kaua aega oli lahenduseks kõrgendatud kliirensiga poolikuveolised, seejärel sai ehitatud korralikum tagaveoline. Kui Patrolid-Pajerod-Trooperid-Landcruiserid jms proovitud, oli selge, et on vaja kergemat masinat, kõigepealt E-klassi 4-matic, crv jms mänguasjad ja seejärel sai ehitatud omale diisel-quattro. Soovid aga kasvasid ning lõpuks olen jõudnud välja selleni, et peab saama lülitada nelivedu ka sõidu ajal (manuaalhubid), katus on maast 2.5m kõrgusel, siseruumi kõrgus 1.8m ja kolmele inimesele lisaks mahub autosse ka pikendatud lindiga lumesaan töötegemiseks... minu vajadusi arvestades on see vist lagi. Offroad on tänaseni avastamata (kui mõni 4x4.ee korraldatud safari välja arvata), mul on seda lund ja muda ja liiva niigi piisavalt ja ei ole tõesti mingit sportlikku huvi seda kusagilt veel juurde otsida.

Maasturi pisik tuli sisse siis kui sai siiber transit bussi nügimisest igal veidi tatisemal teelõigul.Esimeseks maasturiks oli niva mis on alles siiani ja teenib hästi ümberehitatuna.Teiseks sai villis ostetud, mida jõudumööda on arendatud .

Pori,muda ja sopp on mulle aegade algusest meeldinud. Vanemad teavad rääkida,et kui ma juba esimese jalgratta sain,juba siis ei suutnud ma poriloigust mööda sõita ilma,et läbi põikaks. Esimesed sõidud isa süles ladaga,ikka läbi loigu. Siis tulid tsiklid,autod ja pagid,aga vedavaid rattaid oli ikka vähe. Lihtsalt ajaga kaasas käies kasvab isu ja nii saigi esimene 4x4 maastur soetatud. Sellest ajast ongi hakkanud üle kivide ja kändude minema. Vahest ka vastu kändu.

paar aastat tagasi sai tallinnas kortermaja ees kinni istutud tagaveolise riisiraketiga, nii võrd ärritas see et sama päeva õhtul juba vurasin keskkeestist tagasi jeebuga.enam kuidagi ei taha riisiraketiga sõita, isegi suvel.

Käisime Lillekesega2006a. põhja Norras hulkumas.Atoks oli 5.seerja BMW.Kuskil nägime mingeid jälgi kuhugi mägedesse minemas ja hakkasime ka üritama sama rada minna.Esimesse kraavi tarisime u 30minutit kive ja saime üle.Edasi liikudes sain esipampril jupid küljest,paar korda pidime lihtsalt autot lükkama(ei raatsinud hooga panna)
Seal Norra mägedes saigi selgeks, et vaja 4x4 pilli.Ja se asi on juba haiguseks saanud

aasta oli vist 2000. varakevad. sõitsime sõpradega võrust peolt põltsamaale.Vissis oli mingi jubedam laks ja tee oli kinni.
Kohalik konstaabel ütles, et saab ka kõrvalt läbi metsatee, kuid soovitas tungivalt seda võimalust mitte kasutada.
Arvasin siiski ,et kasutan. Autoks oli vana bemmirisu- hainina. Heh ,peale mitmeid tunde, mudaga ehitud lükkajaid...korras, haiguse varajased ilmingud.

Ükskord sai mazda xedosega läbi väikese jõe sõidetud...mnjah -pidi tekkima nelikvedu.
mõni aasta tagasi ostsin audi quattro. Igavene äge putukas.
Teate kus asub eestimaa suurim kivi ?
Just, ja 2 aastat tagasi talvel, sai ümber selle kivi sõidetud. Lumi oli põlveni-õnneks ei sulanud ,muidu oleks auto veel seal..
kuna audi oli värskelt saanud uue värvkatte pidi tekkima alternatiiv. Selleks sai Unimog. Kurat, olen proovinud meenutada kuidas sinna haamer.net lehele sattusin. Ei mäleta. Igaljuhul kui selline pill õuel on, siis vaja ju igasuguseid maastikke proovida.
Ajapikku on selgeks saanud,et audi ja moogi vahel on tükk tühja maad . Sinna pidi lõpuks ka jeep ära mahtuma.

oeh...., niipalju kui on inimesi on samapalju ka kiikse.

Lemo korraldatud üleestilist sõitu kuulasin ja jälgisin raadiost. Ja lubasin, et kunagi tuleb see aeg kui ka osalen.
Ca 6 aastat tagasi nägin kuidas tuunitud maasturid suundusid viljandimaale Suvesõidule, kirusin et pean olema tööl.
Aasta hiljem olin ostnud omale 4x4 armukese just nädal enne Suvesõitu ja läksin pealtvaatajaks.

Krt adrenaliin hakkas voolama. Nii ta läks.

Paljukest mul tosioffroadist rääkida on, aga noh, AA korras tuleb ju kiiksu tunnistada, kasvõi ajaviiteks...
Asi sai alguse kusagil sajandivahetuse paiku, sõber müüs oma ürgvana Honda maha ja soetas SJ410. Tegi mulle sellega talvel demo. Jättis mulje - vobljää, ja sõidabki lihtsalt pohuilt igalt poolt ja nii paksust lumest läbi?
Natuke aega hiljem oli mees oma SJ410 vahetanud uassi vastu ja algasid safarite aastad. Noored mehed, korterielu jne, aega metsa ja garaaži jätta jagus. Vene rauda sai ninapidi mättasse uputatud omajagu, kõige krooniks olid vist lustimised kus Danieli G66 kampas oli. Mina jooksin vintsiga ja/või lugesin kaarti, garages käisin ka vahel lolliks muskliks ja lihtsama töö peale abiks.

Paradoks kipub kuidagi olema selles, et kui on isu ja aega, pole varustust ja kui on varustus olemas või kokku aetud, pole enam algset isu ja indu või lihtsalt aega. Omale auto ostmiseks läks siis polnud isegi arutamise koht, mis tüüpi see olema peab. Tõsi, pere-laps-majapidamine võtavad oma ja väga palju metsa see näinud pole (küll on aga koduski näiteks vints mitu korda kasutust leidnud)
Kuna minu seisukoht on, et seismine on tehnika surm ja spetsiaalselt metsas käimist on pea olematult vähe siis on jätkuvalt ainult üks auto kummalgi ja wranku siiani igapäevasõidukina kasutuses elementaarse maastikulisavarustusega, meeldib teadmine, et kui just tõsist lumetormi või uputust ei ole siis tee seisukord ei morjenda, sõidan sinna kuhu vaja ja isu. Viimase kahe talve valguses pole vaja ilmselt paksu rahulolu pikemalt selgitama hakata. Naise arvates ma päris normaalne pole, et sellise kõikuva naelakastiga sõidan, aga kui ilmaga jälle s...t ventikas on siis see jutt lõpeb ära ja ollakse täitsa nõus seda askeesi taluma.

Lihtne plank tehnika meeldib ka, ei ole situatsioone et tõmba pool elamist laiali kuhugi ligi pääsemiseks jms. Tõsi, dailydriveriks olemine ning ka garaaži puudumine seab piiranguid ise tegemisele ja laiali olemisele, kiiruse huvides on enamus suuremaid töid töökodadele jäänud.
Aga ega sest haigusest vist enam ravi. Trassil on sõidukas loomulikult palju mugavam, aga alati ajab närvi kui pead kuskil rööpas kruusateel või niitmata kohas ringi keeramiseks ringi ümber auto luurel käima nagu narkokoer ja plastikuid passima.

Võistlema pole kunagi tõmmanud.

Landy kirjutas: Niava ostsin igapäevseks liiklemiseks majanduslikl kaalutlustel.

Kuigi olen LRi kõrval erinevaid 2WD autosid pidanud (2x LADA, 1x Datsun 1x Volvo +tööautod), siis veavalt, et kuangi endale enam 2WD masinat ostan.

Küll mõni inimene võib ikka sõnamurdlik olla.
Müüsin Niva aasta peale seda postitust majanduslikel kaalutlustel ja ostsin 2 aastat hiljem 2WD Dacia.

Maja ehitamise juures oli kasutusel MTZ80 ja lumelükkamisel. kuna aga igakord kui oli vaja lund lükata ta keeldus käivitumast, müüsin raisa maha ja tõin Rakverest Nissan D21 2,4võrr, millega oma vanaautode hobi juppe vedasin ja üksi metsas jõlkusin.

Kuniks sain tuttavaks kasutaja runn'ga, tema mind porri vedaski. Sealt edasi vints, rehvid, järgmine 3liitrine D21, tõste, põhjakaitsed. Kuniks japs ikka ää mädanes ja sai ZJ soetatud, veel suurema rehvi tõste ja võimsama vintsiga ja nii see läinud ongi.

Talvel ei viitsinud enam mootorsaagi ja muud metsategemiseks tarvilikku seljas pool kilomeetrit yle pollu metsa tassida .