4x4.ee

Mina pikendasin juhtmeid liiga pikaks ja sõi Come-Up'i mootoril harjad ära mingi 5 pikema vintsimisega. Seega seda viga mina enam ei tee. Kuni 2m võiks olla juhtmed. Kui pikemaid tahate panna siis tuleb jämedamad juhtmed lihtsalt teha.

Raitz kirjutas:

vtl kirjutas:Aga ega ristlõiget olemasolevast oluliselt suurendada ei saa, sest kaabel peab kingade alla mahtuma

Vanarahvas ikka kaabli kingad vastavalt kaabli ristlõikele hankis.....

Oluliselt jämedama kaabli jaoks mõeldud kingad on jällegi jämedama silmaga ehk ei sobi enam releede poldi alla ning ühenduspinda hakkab nappima.

Raitz kirjutas:Kaabli painduvus pole just lineaarselt seotud tema ristlõikega, peamine tegur on see, mis on isolatsiooni kihi all, kuigi ka viimane mängib rolli.

Nii jämedal kaablil on siiski vask see, mis peamiselt painduvust määrab.

Raitz kirjutas:Kaabli kingade arvu ja nende poolt põhjustatud takistuse muutumist asukoht ei muuda ju ... [...] Samuti ei muuda solenoidide asukoht nende kontaktide poolt põhjustatud takistuse suurust.

Nõus. Lihtsalt kogutakistus on kõikide nende sõlmede summa.
Murphy seaduste kogus oli selline asi nagu Gupiseadus: "Paras hulk gupisid võivad varanduse nahka panna"

totu kirjutas:Kas see pingelang veidi ületähtsustatud ei ole?

Voolu pole vintsimisel kunagi just ülearu ja miski pool volti võib teinekord just see puudujääv kübeke olla.

totu kirjutas:

vtl kirjutas:Minul on solenoidikarbike radiaatorivõre küljes ja 5cm tagapool on radikas. Seega kui see oks juba karbikest kaasa viima hakkab, on mul tõenäoliselt ka muid ja olulisemaid muresid.

1. Isegi pühapäevaautol on solenoidi mugavas kohas parem vahetada.
2. Võre ja radika vahel tavaliselt kitsas, releekarbi monteerimine ebamugav.

Minul on karp sellises kohas:
Eespool on vintsi mootor ning kui mingi jämedam asi juba solenoidikarbini jõuab, siis tõenäoliselt on ka ohustatud nii latern kui radikas, poritiival olevast suunatulest rääkimata.

PS. Ei võistle ega kavatse võistlema hakata, käin niisama metsas. Hardcore kollidel on kindlasti oma reeglid, milledele siinkohal vastu vaidlema ei hakka.

vtl kirjutas:

Raitz kirjutas:Kaabli painduvus pole just lineaarselt seotud tema ristlõikega, peamine tegur on see, mis on isolatsiooni kihi all, kuigi ka viimane mängib rolli.

Nii jämedal kaablil on siiski vask see, mis peamiselt painduvust määrab.

Ega ma mõelnudki, et nüüd keegi alu, või hõbedat kasutama hakkab, lihtsalt kaabli painduvuse juures on väga oluline tegur, millise läbimõõduga kiududest ta kokku on punutud. Väga peene kiuga on ka üpriski jämedad kaablid veel väga painduvad.

vtl kirjutas:Teoreetiliselt. Sest kui masin seisma jääb, siis on kapoti all täpselt samasugune õhuniiskus, kui igal pool mujal ümberringi. Pigem tuuldub nina peal olev karp tuule käes kiiremini ära. Seega mingit erilist eelist ma kapotialusel ei näe.

Nina peal kuivab paremini kui mootori otsas? WTF?

Mis radikasse ja okstesse puutub, siis enne radikat on võre ka... vihjeks... See on plekist ja ikka vähe kõvem kui karp või radikas loodetavasti... (JK-l on juba plastikust (offtopic))

tanel kirjutas:

vtl kirjutas:Teoreetiliselt. Sest kui masin seisma jääb, siis on kapoti all täpselt samasugune õhuniiskus, kui igal pool mujal ümberringi. Pigem tuuldub nina peal olev karp tuule käes kiiremini ära. Seega mingit erilist eelist ma kapotialusel ei näe.

Nina peal kuivab paremini kui mootori otsas? WTF?

Solenoidide asetamine sellisesse kohta, kus nad ka reaalselt "mootori otsas kuivaksid" EI OLE üldse hea mõte - solenoide on vaja vintsi töö ajal jahutada, mitte täiendavalt kuumutada.

tanel kirjutas:Mis radikasse ja okstesse puutub, siis enne radikat on võre ka... vihjeks... See on plekist ja ikka vähe kõvem kui karp või radikas loodetavasti...

Selle Wra laia võre vahelt mahub käejämedune oks ilusti läbi, kui juba võsamurdmiseks läheb.
Ühe eelneva postituse järgi võiks arvata, nagu siil tuleks külje pealt serviti lauajupiga ja lõikaks nagu noaga karbikese täpselt radiaatorivõre pealt maha. Minu loogika järgi sõidad enne mingi eest roika võre vahele, kui et see karbikene sealt irduma hakkab. Karbi alumine pool (põhi ja ülesväänatud küljed) on vähemalt Warni solenoidikarbil tugevast plekist, paksemast, kui Wra radiaatorivõre.

vtl kirjutas: Solenoidide asetamine sellisesse kohta, kus nad ka reaalselt "mootori otsas kuivaksid" EI OLE üldse hea mõte - solenoide on vaja vintsi töö ajal jahutada, mitte täiendavalt kuumutada.

huvitav, miks siis enamikel võistlusmasinatel on solenoidid justnimelt mootoriruumi paigutatud, mitte ninasse? Safarimasin või mitte aga kui eesmärk on offroad siis milleks neid seal ees leotada kui need võiks olla ilmastiku ja muude olude eest kaitstud kohas. Minu 4Runneri V6-l (ehk siis kahel pool kollektor ja mootor toodab PALJU sooja) on warni solenoidid pidanud ca 2a vastu. Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, kui sügis-talv-kevad perioodil nüüd küll kapoti alla paigaldamine kuumuseprobleemi ei tekita. Viskan homme pildi ka, juhtmed on kuskil 1m pikad.

rommi kirjutas:

vtl kirjutas: Solenoidide asetamine sellisesse kohta, kus nad ka reaalselt "mootori otsas kuivaksid" EI OLE üldse hea mõte - solenoide on vaja vintsi töö ajal jahutada, mitte täiendavalt kuumutada.

huvitav, miks siis enamikel võistlusmasinatel on solenoidid justnimelt mootoriruumi paigutatud, mitte ninasse? Safarimasin või mitte aga kui eesmärk on offroad siis milleks neid seal ees leotada kui need võiks olla ilmastiku ja muude olude eest kaitstud kohas. Minu 4Runneri V6-l (ehk siis kahel pool kollektor ja mootor toodab PALJU sooja) on warni solenoidid pidanud väga pikka aega vastu. Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, kui sügis-talv-kevad perioodil nüüd küll kapoti alla paigaldamine kuumuseprobleemi ei tekita. Viskan homme pildi ka, juhtmed on kuskil 1m pikad.

Kui eesmärk on releekarp mootoriruumi paigutada selleks, et ta oleks kaitstud löökide, pori, tolmu ja pritsmete eest - siis see on arusaadav ja ilmselt võistlusmasinal igati mõistlik.

Aga arvamus, et solenoididel on kollektrori kohal "soojas" parem, ON jabur. See, et Sinu masina solenoidid on hästi vastu pidanud, ei ole veel argument nende küpsetamiseks.

Solenoidi mähisetraat on teatavasti lühiskeerdude vältimiseks kaetud lakiga. Kuumus on laki vaenlane, mis teeb laki pudedaks ning vibratsiooniga võivad keerud üksteise vastu lühisesse hõõrduda. Lühiskeerud on pahad.
Samuti võib pool kuumuse mõjul deformeeruda ja ankur kinni kiiluda või juhtmete isolatsioon pehmemaks muutuda ja järele anda.
Kuna vintsi solenoidid tarbivad küllaltki suurt voolu, eraldub nendel töö ajal niigi suur võimsus (ja soojus) ja igasugune lisasoojus on kurjast.

Seega kui tahad releeblokki paigutada kapoti alla, siis tuleks see paigutada sellisesse kohta, kus mootor seda täiendavalt ei soojenda.

sorry kui veidi OT aga... mul on come up 9-5-l moodsam epoksiidis solenoid mida pole suutnud isegi võistlustel(2 tundi JÄRJEST vintsimist)kuumaks saada võrreldes al korpuses solenoididega mida olen vist kümneid näinud sisse või läbi põlemas-kas see on erand või ongi see nii palju parem arvestades veel et see on täis veekindel ka veel...

Bill kirjutas:sorry kui veidi OT aga... mul on come up 9-5-l moodsam epoksiidis solenoid mida pole suutnud isegi võistlustel(2 tundi JÄRJEST vintsimist)kuumaks saada võrreldes al korpuses solenoididega mida olen vist kümneid näinud sisse või läbi põlemas-kas see on erand või ongi see nii palju parem arvestades veel et see on täis veekindel ka veel...

Ma pole neid uuemaid come-up-i solenoide käes hoidnud, aga kui Sa mõtled http://www.comeupwinch.com/en/pdt-dc-acc-ds.php pildil olevaid WA-0203...0206 mudeleid, siis need näevad välja, nagu kontaktivabad pooljuhtkommutaatorid.
Kas nad lülitades klõpsuvad? Kui ei, siis võivad suure tõenäosusega olla tehtud uuema MOS-FET transside peal.
Vanasti takistas pooljuhtlülitite kasutamist suhteliselt suur pingelang (ca 1.2V siirde kohta - jälle räägin pingelangust), aga tänapäeval on asi kõvasti arenenud ja madala siirdetakistusega saab väga suuri võimsusi lülitada.

see 203 mudel jah...lihtsalt huvitab kas kellelgi on see läbi põlenud ka,või ongi natuke tehnika arenenud lõpuks...

Bill kirjutas:see 203 mudel jah...lihtsalt huvitab kas kellelgi on see läbi põlenud ka,või ongi natuke tehnika arenenud lõpuks...

ˇ
Klapperil põletasime läbi sellise.Vett ja pläga oli ka muidugi liialdamata rinnuni ja ega ei halastanud ka releedele. Miski pole igavene.

tanel kirjutas:.. Ja ohutuse mõttes torka JÄME massilüliti (400+ A) ka siis juba akule vahele, nagunii üks tegemine.

Kas keegi teab , kuidas on soome keeles massilüliti?

äkki on - virrankatkaisin

virgo kirjutas:Miski pole igavene.

Kolm asja pidid olema: surm, maksud ja... soov omandada võimsamat masinat.
See viimane kehtib nii arvutite kui autode kohta.