Diiselmootorile kütuse etteandmine
Moderaatorid: jr, Maasturid, margus4x4ee, boob, Stupiduser, Veiko, hulkur, kala, ennukas, Daniel, erik, Moderators
Diiselmootorile kütuse etteandmine
Kas ma saan õieti aru , et :
Paagist imetakse/pumbatakse kütus mööda üht toru filtrisse, sealt läheb kõrgsurvepumpa, sealt mootorisse ehk siis pihustitesse.
Noh nii üldiselt.
Kõrgsurvepumbas on mingi klapp mis nn üleliigse kütuse peaks teist toru pidi saatma tagasi paaki.Kui see klapp ei tööta siis surutakse kogu kütus lihtsalt läbi pihustite ja põhimõtteliselt on kütuse kulu suurem.
Kas on nii ?
Või on mingi võimalus ise reguleerida kütuse kulu ?
Mootoriks 2,8td RT28 nissani mootor
Paagist imetakse/pumbatakse kütus mööda üht toru filtrisse, sealt läheb kõrgsurvepumpa, sealt mootorisse ehk siis pihustitesse.
Noh nii üldiselt.
Kõrgsurvepumbas on mingi klapp mis nn üleliigse kütuse peaks teist toru pidi saatma tagasi paaki.Kui see klapp ei tööta siis surutakse kogu kütus lihtsalt läbi pihustite ja põhimõtteliselt on kütuse kulu suurem.
Kas on nii ?
Või on mingi võimalus ise reguleerida kütuse kulu ?
Mootoriks 2,8td RT28 nissani mootor
minu mäletamist mööda on seal pigem midagi düüsi laadset ja kui see umbes siis ei suruta kütet mitte mootorisse vaid hakkab nagu filtrisse tagasi pressima. ummistuse tundemärkideks on surve filtri ja kõrgsurvepumba vahelises voolikus.
poldi sees millega tagasivoolu voolik kinnitub pumba külge on lisaks sõel ja poldi otsas nõela jämedune auk, mõlemad võivad ummistuda.
endal oli kunagi selline jama ja umbes tagasivooluga ei tahtnud see mootor kuidagi käia.
kütusekulu saad reguleerida aga parema jala all oleva pedaali asendiga
poldi sees millega tagasivoolu voolik kinnitub pumba külge on lisaks sõel ja poldi otsas nõela jämedune auk, mõlemad võivad ummistuda.
endal oli kunagi selline jama ja umbes tagasivooluga ei tahtnud see mootor kuidagi käia.
kütusekulu saad reguleerida aga parema jala all oleva pedaali asendiga
Ifa l60 9,6d
Heints 55 36 944
Heints 55 36 944
Ei ole Nissaniga tuttav, aga arvatavasti on süsteemis ka mehhaaniline etteandepump. Paljalt k/s pumbast ei piisa, et kütus paagist kätte saada. Selle pumba klapid oleks esimene koht, mis piiravad (ülearuse)kütuse liikumist. Edasi on ülevool k/s pumbast ja ka pihustitest eraldi. Kui see tagasivool just paagist mööda ei jookse, siis ei saa kütus kuidagi kaduma minna.
Sinu juhtumil on kütusekulu täiesti norm.
Oletan, et kilomeetreid lugesid Sa auto odomeetrilt, mis 35" rehviga näitab läbisõitu oluliselt vähem ja seega ka näiline kütusekulu suurem.
Kui kütusekulu suur tundub, siis on pigem põhjus õhufiltris ja pumbas/pihustites. TÜV annab ka häiret, kui liigne kütus suitsuks saab.
Sinu juhtumil on kütusekulu täiesti norm.
Oletan, et kilomeetreid lugesid Sa auto odomeetrilt, mis 35" rehviga näitab läbisõitu oluliselt vähem ja seega ka näiline kütusekulu suurem.
Kui kütusekulu suur tundub, siis on pigem põhjus õhufiltris ja pumbas/pihustites. TÜV annab ka häiret, kui liigne kütus suitsuks saab.
Etteande pump on siis kõrgsurve pumba sees. Ilma etteande pumbata ka ei saa
Kürgsurve pump ise imeda ei oska. küll aga jah on paljud neist tänapäeval kokku ehitatud.
Kõrgsurve pumbast löödav kogus läheb kõik pihustiteni ja ülevool toimub pihustite juurest. Möödavool on enne kõrgsurve ahelat, ehk siis etteandepumbast tulev küte jookseb ka klapiga mööda.
Kui sul kütet just kuskilt maha ei tilgu, siis ei jää muud üle kui pumbast kütet maha keerata. Teine variant on, et KS pump on kulunud ja ka pihustid kusevad. seda muidugi kodus on keeruline kindlaks teha. Pihusti stende veel siin seal vedeleb, kuid pumba stende vist vähestel kodus.
Samas kui ta sul musta tagant ei aja, siis soovitaks hoopis kütet tiba peale keerata. Kuna sul ülekanne sama aga suured rehvid all, siis pole mootoril lahjema seguga lihtsalt jõudu ja tallad talle rohkem peale, ka sellest võib kulu suuremaks minna... ja seda just ühtlasel maantee sõidul. Maastikul võtab kindlalt jälle rohkem, kui kütet peale keerad. Poris pudrates võtab nagunii kõik ära mis sisse paned. Mudas oleks õigem arvestada üleüldse liitrit tunnis
Kõrgsurve pumbast löödav kogus läheb kõik pihustiteni ja ülevool toimub pihustite juurest. Möödavool on enne kõrgsurve ahelat, ehk siis etteandepumbast tulev küte jookseb ka klapiga mööda.
Kui sul kütet just kuskilt maha ei tilgu, siis ei jää muud üle kui pumbast kütet maha keerata. Teine variant on, et KS pump on kulunud ja ka pihustid kusevad. seda muidugi kodus on keeruline kindlaks teha. Pihusti stende veel siin seal vedeleb, kuid pumba stende vist vähestel kodus.
Samas kui ta sul musta tagant ei aja, siis soovitaks hoopis kütet tiba peale keerata. Kuna sul ülekanne sama aga suured rehvid all, siis pole mootoril lahjema seguga lihtsalt jõudu ja tallad talle rohkem peale, ka sellest võib kulu suuremaks minna... ja seda just ühtlasel maantee sõidul. Maastikul võtab kindlalt jälle rohkem, kui kütet peale keerad. Poris pudrates võtab nagunii kõik ära mis sisse paned. Mudas oleks õigem arvestada üleüldse liitrit tunnis
"In MUD we lust" Ž
Ž By Valge Hiir
Uunorallitasin juba 99'dal aga vahepeal olin pikalt haige - 2 ratast ei vedanud....
Ž By Valge Hiir
Uunorallitasin juba 99'dal aga vahepeal olin pikalt haige - 2 ratast ei vedanud....
- totu
- I live off from the mud
- Postitusi: 2901
- Liitunud: N Sept 06, 2007 8:26 pm
- Asukoht: Kallavere, kui just ära ei ole.
Tagasivool e. drenaaz on vajalik rõhku tekitava plunzerpaari- (kõrgsurvepumbas) ja "pihustinõelte" tööpindade vahelt läbiimbuva kütuse ärajuhtimiseks. Lisaboonusena viiakse sealtkaudu ka süsteemi sattunud õhk minema. Kütuse "pealekeeramine" ilmselt kulu ei vähenda, küll parandab dünaamikat. Normaalne on nähtav, must pahvakas madalatelt pööretelt järsul kiirendamisel. Diislitel tähendab igasugune must suits põlemata kütust e. raisatud kütust. Kütus jääb osaliselt põlemata tänu vähesele õhu hulgale või suurele kütuse hulgale põlemiskambris, halvasti pihustatud kütusele või hilisele sissepritsenurgale. Igasuguse küttekulu võrdlused sõltuvad suurelt ka sõidustiilist, eelpõlemiskambritega mootori ja 35" rehvidega üsna normaalne kulu, otsepritsega võiks paar- kolm liitrit vähem võtta.
Tehtud, mõeldud.
