Õhu eelsoojendus

[Nichtraucher]

Karpadega selline värk, et hõrenduse tulemusel neeldub palju soojust!
Isegi nii palju, et kui välisõhu temp on +5 saab karpa niiskema ilmaga lausa jäässe!!!
(põhikooli 7 või 8nda klassi füüsika)
Kõrgemal temperatuuril pole seda varem täheldanud, et jäässe võtaks aga... .
Kuna sul enne oli pritse siis õhupuhastajasse minevale õhule eelsoojendust ei olnud. Nüüd tuleb see tingimata paigaldada - väljalaske kollektori pealt näiteks. Muidu on eelpool kirjeldatud probleemid tulemas niikuinii.
See viga mida kirjeldasid ongi iseloomulik sümptom sellele, et karpa kergelt jäässe tõmbab - seiskad mootori ja teed mõned minutid ükskõik mida või ei tee üldse midagi. Kävitad ja mõni aeg ei "katku"

[mart77]

Eelkõneleja tabas naelapea pihta - täpselt samad sümptomid tekkisid vanal Passatil kui ühe "tarbetu" plekitüki üle õla saatsin. Väljalaskekollektorile ehitasin uue junni ning probleeem kadus.

[karli]

Kuna sul enne oli pritse siis õhupuhastajasse minevale õhule eelsoojendust ei olnud.

Samurai oli ikka enne ka karpaga, sama karbuss töötas teisel mootoril enne laitmatult. Viskasin ka sinna ise aretatud õhuvõtu (väljalaskelt) minema´ei onud eelmisel talvel mingit probleemi.

peale viimast katkumist olin sõitnud ~300 km, mootor töötas nii külmalt kui ka soojalt ilusti,,,,,kuid täna peale tankimist (lukoil E95) sain sõita paar km ja jälle sama pull :S

[hillart]

Kood: Vali kõik

Karpadega selline värk, et hõrenduse tulemusel neeldub palju soojust! 

Olen kah sama asjaga kokku puutunud. Just sarnane vahelduvtöötamine oli, ning just selle õhu eelsoojenduse puudulikkuse tõttu. See, et täna on ja homme mitte, võib sõltuda ka konkreetsest välistemperatuurist. Kuuma ilmaga oli seda viga tunduvalt vähem, mistõttu seda algul ka ise ei avastanud. Sügisel aga läks asi püsti hulluks ning lõpuks probleem ka välja tuli. Nii lihtne see oligi.

[Nichtraucher]

Et asi on siis kinni õhu absoluutses niiskuses!
Mida külmem õhk õues, seda kuivem.
Ehk siis -5 allapoole õhu eelsoojendus karpale vajalik pole.
probleem on -3 kuni +5(6), kui soojuse neeldumise tulemusel lõõri temperatuur langeb 0 lähedale või alla selle, liigne niiskus siis lihtsalt jäätub lõõri seintele ja lõõr enam ei moodusta segu või teeb seda halvasti.
Niipalju füüsikast!
kokkuvõtteks siis: karpadele on õhu eelsoojendus vajalik, kui välistemperatuur jääb -5 ja +5(6) vahele.

[Stupiduser]

Khm!
Füüsika ütleb ikka vastupidi: mida külmem õhk seda suurem suhteline õhuniiskus!

Näiteks talvel suust tulev hingeaur või summutist külmaga kondenseeruv veeaur või kasvõi külmikust tulev aur (külmikust ei tule aur vaid külm, kondenseerub köögiõhus olev niiskus).

[Nichtraucher]

Armas sõber, kui Sa tähele paned, siis rääkisin ABSOLUUTSEST niiskusest?!
Aga selle väite üle, mis Sa äsja välja käisid, mõtle natuke järele!

[orejaP]

OT: aga
Mine kuhugi kus on temp -50 ja alla selle. Hinga välja ja sa kuuled helisemist. Õhk mida välja hingad kristalliseerub monetaalselt ja langevad jääkristallid helisevad puutudes üksteisega kokku. Sa ei hinga välja helinat.
Nüüd kui karpa juurde tulla, siis see mida sa näed kui hingad talvel - on veeaur, mis külmas kondenseerub. Soojaga ei kondenseeru kuna teda on liiga vähe auru tekkeks välja hingatavas õhus..
Kui potil kaane maha võtad ja vaatad köögis, siis aurab ka kuid seetõttu et potis 90-100 kraadi juures mahub õhku hulga rohkem niiskust. Kohe kui kaane maha võtad siis aga ümbritsev õhk on piisavalt jahe, et niiskus kondenseerub ja näedki tilkasid (maakeeli auru). Nii et - eelkõneleja tahtis öelda et alla -5 on väljas nii külm, et kõik karburaatori tööd segav on välja kondenseerunud ja vedeleb maapinnal. Seega ei saa takistada karburaatori tööd.
Ei pretendeeri absoluutsele tõele aga üritasin maakeeli seletada. Nii et õhku eelsoojendama...

[Nichtraucher]

asi nii just ongi!
Absoluutselt saab mingi temp juures olla ju maksimaalselt ainult kindel kogus veeauru,
suhteliselt saabki ju mõõta ainult antud temp juures maksimaalse võimaliku veeauru suhtes - nii lihtne see ongi!!!!!
läheb vist see siit teemast välja?!
Saame ise aru ja loodame, et moded ka mõistavad!

[Stupiduser]

Mode mõistab ja vajadusel tõstab "ajaviite" alla, praegu haakub veel teemaga...

Vabandan, tõepoolest ei pannud tähele, et absoluutsest õhuniiskusest rääkisid

Saan nüüd ka aru, miks üldse Nichtraucher selle suuruse sisse tõi.
Ainult, et see lootus, et -5 C juures kõik niiskus on õhust välja kondenseerunud ja vedeleb maapinnal on minu hinnangul väär!

Sellisel juhul alla -5 ei tohiks lund üldse mitte sadada.
Btw, minu mäletamist mööda on talvel sademetehulk suurem kui suvel.

Toon oma arvamuse tõestuseks väikese tabeli:
http://www.tis-gdv.de/tis_e/misc/klima.htm

Sealt on kenasti näha, et -5 c juures üldiselt 1 kuni 2 C muutus tingib 10% suhtelise õhuniiskuse muutuse (Teie rõõmuks on tabelis ka absoluutne õhuniiskus ).

Ahjaa, miks karburaatoris õhk jahtub (millega kipub kaasnema kondenseerumine (madalal temperatuuril härmatis)) : bensiini aurustumisel kulutatakse soojust!

[orejaP]

Vaata tabelit veel korra.
mida külmemaks läheb seda lähemale tuleb kondenseerumispunkt välisõhule 80% suhtelise niiskuse juures (Viljandis on aasta keskmine 85%).
Ehk siis kui on väljas temp -15 siis on kondenseerumispunkt 80% juures -16 kraadi.
-10 puhul aga -11
Nende temperatuuride juures on juba absoluutne niiskus nii madal, et pole väga millest härmatis tekiks. Kui sul tekib küsimus, miks pakaselise talvega on puud ilusasti härmas siis - kui läheb külmemaks, siis kristalliseerub see viimanegi õhust välja ja kristalliseerumine toimub kohas kus on mingi häire. Selles kontekstis oks.
Kui aga vaatame vahemikku 0 ja -5 mis on meie kliimas kõige kurjakuulutavam, siis seal ongi point. Vaata tabelit ja saad ise ka aru.
Soojemaga on ju lugu selline, et ei lähegi nii külmaks, et midagi härmatiseks muutuks. Külmemega aga pole millesti härmatist tekkida.
NB! nii saan mina asjadest aru.

[Stupiduser]

No seda sama ma ju räägingi!

Et -10C ja -15C jne juures piisab ühest kraadist temperatuurilangusest (aurustumissoojus, mäletad), et karpa härmas oleks!

Absoluudse niiskuse jutt on suht BS selles kontekstis.
Häire on Sinu karbussis.

Ja plusskraadiga võib kah härmatis tekkida.

PS mul hakkab mõistus otsa saama
Väidetakse, et soojenduseta karpa ei lähe alla-5C härma aga allikaid, millele tuginetakse, ei tooda...

OT:Väita, et alla -5C on abs. niiskus nii madal, et rel niiskus kastepunktni ei tõuse on suht rumal . Saati veel, et enne vastupidist väitva tabeli ära tõin.

edit: eemaldasin pahatahtlikud vihjed teatud üldharidusasutustele

[Nichtraucher]

Eelpool nimetet koolis mina isiklikult käinud pole(võib olla isegi kahjuks pole)
resümee:
*Karlil on mõistlik õhu õhu eelsoojendus siiski paigaldada
*Kõikidel karpadega mootorite omanikel on mõistlik õhuvõtt
suviselt talvisele ümberlülitada või kontrollida vastava termostaatklapi
toimimist. Ja kontrollida vastavate õhuvõtu torude&lõdvikute olemas- ja
korrasolu.
*käesolevat teema käsitlus on loodetavasti paljudele kasuks tulnud

Edasine teooria käib nüüd minu meelest küll puhtalt ajaviide ja muidu huvitav ning ka üldhariv.
Ootame ära pideva välistemperatuuri alla -5 siis saab katseid tegema hakata ja katsetest ka teisi huvilisi valgustada.

Või kuidas?

[orejaP]

Olen viimase küsimusega nõus.
Kuidas pluss kraadiga härmatis tekib? Millisel temp tekib jääkristall? Retoorika valda kuuluvad küsimused ja ei pea vastama.
Aga las jääb - ei ürita tõestada et lõpetasin TÜ. Kõigile jäägu oma aru saamad kuidas asjad töötavad. Üritasin võimalikult maalähedaselt ja kui sealt saab kaksipidi välja lugeda siis vabandused teema algataja ees.
Aga metsas kui abi vaja siis ulatan röömuga köie otsa või hi-lifti

[Stupiduser]

Resümee on väga mõistlik, huvitavaks läheb siis kui autole snorkel paigaldada.

Snorklist tulevat õhku on suhteliselt keeruline eelsoojendada...