[/quote]ja sama asi seeriana:
lisaks:
G pole aint venemaal piinlikus olukorras olnud:
discovery viimaks faceliftitud
ja viimaks. Nädala tagune Kreeta autorendifirma leping:
http://trc.gt.ee/4x4/LA.jpg
ajee nalja ka VOL3
Moderaator: Moderators
Natuke võluko
Mustkunsti raudvara - jänes torukübarast uues kuues
http://ziza.ru/2008/09/16/rody_pokrytye_tajjnojj.html
http://ziza.ru/2008/09/16/rody_pokrytye_tajjnojj.html
Defender wanna'be
Leidsin automoto foorumist... vabandan, kui juba siin ilmunud artikkel. Mina sain tuju heaks 
Tunne tööriistu!!!
1. Vasar. Paljude arvates kindlasti töövahend nr.1, olgugi ta esialgu küll relvaks loodud (vrd. esiisade kivikirved ja nuiad). Tänapäeval pruugitakse vasarat sageli, kui isemoodi väärtesemete otsijat, mille abil absoluutse kindlusega leiab üles kalli või vanatehnika juures ka korvamatu osa, mis asub selle koha vahetus läheduses, kuhu vasaraga PIDI lööma. Ka võib vasaraga teadlikult lahti peksta detaile millede viimane mutter või kruvi jäänud lahti keeramata.
2. Näpitsad. Tõeliselt suurepärane vahend mutrite ja poldipeade nurkade ümardamiseks.
3. Lukustusega näpitsad. Väga hea vahend keevituskuumusega käte kõrvetamiseks. Samuti sõrmedest hirmvalusal moel pisikeste nahatükikeste näpistamiseks.
4. Nurklihvija (ketaslõikur). Üldtuntud maailma esimese pisikatapuldina. Selles on võimalik ise veenduda, lihvides mõnd pisi pisikest osa. Sedaaegu kui aparaat väga tõhusalt roostet eemaldab, siis operatsiooni lõpuks lennutab ta töödeldava eseme valguskiirusel pimedamaisse nurka, kust seda siis vaevalt enam leida õnnestub.
5. Garaazi tööstuslik tolmuimeja. Nagu reklaamis öeldud, on sel imepärane imemisvõime. Mündid, paberrahad, tähtsad kviitungid, retseptid, pliiatsid ja päikeseprillid kaovad hetkega. Puulehed, friikartuli jäänused või ka vorstinahk (eks koeraomanikud teavad mida veel…) sellele aga ei kõlba.
6. Töökindad. Tööriistakasti mõttetuimad lisandid, väljaarvatud ehk keevitamisel. Üldlevinud arusaam on, et ainus mida kindad käes teha võid, on enesele püksi pissida.
7. Rauasaag. Tööriist inimjõu täiesti kontrollimatul moel metalli siirdamiseks. Mida enam üritad tera suunata, seda omapärasema teekonna see ette võtab. Lisaks on ka kõige odavamate mudelite põhivarustuses automaatika, mis lõhub saelehe (viimase) hetk enne töö tegelikku valmimist.
8. Teleskoopmagnet. Pisut sarnane tippklassi spinninguga- näeb jube vinge välja, ent õige harva õnnestub temaga midagi püüda.
9. Elektridrell. Suurepärane plastmasstuuningu vidinate tarbeks kinnitusaukude puurimiseks, pleki all kulgevate kaablikimpude või pidurivoolikute kohal.
10. Vaibanuga.- Viimasepeal tööriist selliste pappkastide avamiseks, milles just kohale toodud uus pehme katus kabrioletile või sadulsepa juurest uus sisustus.
11. El. Testpliiats.- peaaegu sarnane süstlaga. Võimaldab kergesti sõrme veritseva augu torkida, ent sageli ei sobi elektrividinate liitmikkudesse.
12. Pahtlilabidas. Praktikas kasutatav või määrimiseks leivale või ka koerakaka eemaldamiseks kinga küljest. (soovitavalt eelmainitud järjekorras)
13. Momentvõti- Tööriistakollektsiooni uhkeim lelu, inseneri unelm, mis koostatud ja hoolega reguleeritud polte ainult õigesti pingutama. Kõik me aga teame, et võtme naksatuse järel on hea pingutada veel natuke… võib- olla kõlab veel üks naksatus, sedakorda küll mitte enam võtmest…
14. Lock-Tight. Sünteetiline alternatiiv roostele nende jaoks kes ei malda oodata kuniks emake loodus asja ilma rahata kombe oleks ajanud.
15. Hüdrauliline mootoritõstuk.- Vinge aparaat, testimaks lahti kruvimata voolikute ja kaablikimpude venivust.
16. Ristpeaga kruvikeeraja.- Pruugitakse enamasti ristpeaga kruvipeade ümardamiseks. Kui juhtub, et ka kruvikeeraja isegi ümarpeaga hakkab olema, üldiselt üsna ruttu, kõlbab see veelgi, näiteks telgi nööride kinnitamiseks.
17. Töövalgusti.- vähemalt teoreetiliselt toodab see tervislikku D-vitamiini, ent tegelikult on selle peaeesmärk kulutada 40w pirne sama tempoga nagu miinipildujad miine Normandia pealetungil. Eelmainitud põhjusel püsib aga elektriarve mõistlikus suuruses.
18. Stroboskoop- väga tore täpsustööriist, millega võimalik valgustada väntvõlli otsas oleva rihmaratta õlikakakorrust.
19. Tihendiliim- püsib äraütlemata hästi ka kätel, riietel ja tööriistadel.
20. Tavotipress- jube kakane tööriist, ent käepärane tegemaks kindlaks, et määrdenippel on roostest või muust kakast umbes.
21. Filtriavaja- jätab asjaliku mulje garaazi seinal rippudes. Sinna see küll pahatihti jääbki, kuivõrd ei sobi just Sinu auto õli-, vms. filtri ümber.
22. Kuuskantvõtmed- kurjast vaimust neetud tööriistad, kuna harva mõni neist sobib ettesattuva poldi avamiseks korralikult, küll on neil aga võime seesama poldipea hetkega avamatuks ümardada.
23. Traat- leiutatud ju palju aega ennem autot, siiski olnud aegade jooksul auto olulisim nn. üldvaruosa. Murdunud mootorikinnitus, lahtirebenenud sumbutitoru või kaitseraud- neid kõiki on võimalik hõlpsasti mõne hetke jooksul traadiga paigata. Paraku on selgi alal tuntav plastmassi pealetung.
24. Gaasikeevitus- üldkasutatav suitsu süütamiseks ja kulmukarvade eemaldamiseks. Sõltuvalt kasutajast võimaldab ühtlasi erinevaid töötulemusi- kunstiteosest totaalse hävinguni.
Tunne tööriistu!!!
1. Vasar. Paljude arvates kindlasti töövahend nr.1, olgugi ta esialgu küll relvaks loodud (vrd. esiisade kivikirved ja nuiad). Tänapäeval pruugitakse vasarat sageli, kui isemoodi väärtesemete otsijat, mille abil absoluutse kindlusega leiab üles kalli või vanatehnika juures ka korvamatu osa, mis asub selle koha vahetus läheduses, kuhu vasaraga PIDI lööma. Ka võib vasaraga teadlikult lahti peksta detaile millede viimane mutter või kruvi jäänud lahti keeramata.
2. Näpitsad. Tõeliselt suurepärane vahend mutrite ja poldipeade nurkade ümardamiseks.
3. Lukustusega näpitsad. Väga hea vahend keevituskuumusega käte kõrvetamiseks. Samuti sõrmedest hirmvalusal moel pisikeste nahatükikeste näpistamiseks.
4. Nurklihvija (ketaslõikur). Üldtuntud maailma esimese pisikatapuldina. Selles on võimalik ise veenduda, lihvides mõnd pisi pisikest osa. Sedaaegu kui aparaat väga tõhusalt roostet eemaldab, siis operatsiooni lõpuks lennutab ta töödeldava eseme valguskiirusel pimedamaisse nurka, kust seda siis vaevalt enam leida õnnestub.
5. Garaazi tööstuslik tolmuimeja. Nagu reklaamis öeldud, on sel imepärane imemisvõime. Mündid, paberrahad, tähtsad kviitungid, retseptid, pliiatsid ja päikeseprillid kaovad hetkega. Puulehed, friikartuli jäänused või ka vorstinahk (eks koeraomanikud teavad mida veel…) sellele aga ei kõlba.
6. Töökindad. Tööriistakasti mõttetuimad lisandid, väljaarvatud ehk keevitamisel. Üldlevinud arusaam on, et ainus mida kindad käes teha võid, on enesele püksi pissida.
7. Rauasaag. Tööriist inimjõu täiesti kontrollimatul moel metalli siirdamiseks. Mida enam üritad tera suunata, seda omapärasema teekonna see ette võtab. Lisaks on ka kõige odavamate mudelite põhivarustuses automaatika, mis lõhub saelehe (viimase) hetk enne töö tegelikku valmimist.
8. Teleskoopmagnet. Pisut sarnane tippklassi spinninguga- näeb jube vinge välja, ent õige harva õnnestub temaga midagi püüda.
9. Elektridrell. Suurepärane plastmasstuuningu vidinate tarbeks kinnitusaukude puurimiseks, pleki all kulgevate kaablikimpude või pidurivoolikute kohal.
10. Vaibanuga.- Viimasepeal tööriist selliste pappkastide avamiseks, milles just kohale toodud uus pehme katus kabrioletile või sadulsepa juurest uus sisustus.
11. El. Testpliiats.- peaaegu sarnane süstlaga. Võimaldab kergesti sõrme veritseva augu torkida, ent sageli ei sobi elektrividinate liitmikkudesse.
12. Pahtlilabidas. Praktikas kasutatav või määrimiseks leivale või ka koerakaka eemaldamiseks kinga küljest. (soovitavalt eelmainitud järjekorras)
13. Momentvõti- Tööriistakollektsiooni uhkeim lelu, inseneri unelm, mis koostatud ja hoolega reguleeritud polte ainult õigesti pingutama. Kõik me aga teame, et võtme naksatuse järel on hea pingutada veel natuke… võib- olla kõlab veel üks naksatus, sedakorda küll mitte enam võtmest…
14. Lock-Tight. Sünteetiline alternatiiv roostele nende jaoks kes ei malda oodata kuniks emake loodus asja ilma rahata kombe oleks ajanud.
15. Hüdrauliline mootoritõstuk.- Vinge aparaat, testimaks lahti kruvimata voolikute ja kaablikimpude venivust.
16. Ristpeaga kruvikeeraja.- Pruugitakse enamasti ristpeaga kruvipeade ümardamiseks. Kui juhtub, et ka kruvikeeraja isegi ümarpeaga hakkab olema, üldiselt üsna ruttu, kõlbab see veelgi, näiteks telgi nööride kinnitamiseks.
17. Töövalgusti.- vähemalt teoreetiliselt toodab see tervislikku D-vitamiini, ent tegelikult on selle peaeesmärk kulutada 40w pirne sama tempoga nagu miinipildujad miine Normandia pealetungil. Eelmainitud põhjusel püsib aga elektriarve mõistlikus suuruses.
18. Stroboskoop- väga tore täpsustööriist, millega võimalik valgustada väntvõlli otsas oleva rihmaratta õlikakakorrust.
19. Tihendiliim- püsib äraütlemata hästi ka kätel, riietel ja tööriistadel.
20. Tavotipress- jube kakane tööriist, ent käepärane tegemaks kindlaks, et määrdenippel on roostest või muust kakast umbes.
21. Filtriavaja- jätab asjaliku mulje garaazi seinal rippudes. Sinna see küll pahatihti jääbki, kuivõrd ei sobi just Sinu auto õli-, vms. filtri ümber.
22. Kuuskantvõtmed- kurjast vaimust neetud tööriistad, kuna harva mõni neist sobib ettesattuva poldi avamiseks korralikult, küll on neil aga võime seesama poldipea hetkega avamatuks ümardada.
23. Traat- leiutatud ju palju aega ennem autot, siiski olnud aegade jooksul auto olulisim nn. üldvaruosa. Murdunud mootorikinnitus, lahtirebenenud sumbutitoru või kaitseraud- neid kõiki on võimalik hõlpsasti mõne hetke jooksul traadiga paigata. Paraku on selgi alal tuntav plastmassi pealetung.
24. Gaasikeevitus- üldkasutatav suitsu süütamiseks ja kulmukarvade eemaldamiseks. Sõltuvalt kasutajast võimaldab ühtlasi erinevaid töötulemusi- kunstiteosest totaalse hävinguni.
* Iga loll teab, et üks korda üks on üks. Ants seda ei tea, sest Ants pole loll.
* Ants rahanumbrit ei tunne. Ants ei tunne üldse numbreid.
* Ühel päeval oli Antsul süda paha. Muidu on Antsul hea süda.
* Antsul tuli kord pliidi ees istudes tukk peale. Ants viskas tuki tulle tagasi.
* Ants unenägusid ei näe. Ants magab silmad kinni.
* Ants ei lähe kunagi külla tühjade kätega. Antsul on alati portfell kaasas.
* Ants teab, et kui kassid läinud, siis on hiirtel pidu. Ants on ka vahel hiirtega pidu pannud.
* Kui Ants tahab, võib ta oma välimust muuta. Ants on korduvalt ennast rihmaks joonud.
* Ants ostis pommidega kella. Ants tegi pommid kahjutuks.
* Ants ei lase ennast pehmeks rääkida. Ants joob ennast pehmeks.
* Ants võtab poodi sisenedes alati ostukorvi. Ants võtab ostukorvi ka poest väljudes.
* Ants joob vahel nii, et maa on must. Antsul meeldib põllul juua.
* Ants läheb vahel vihast siniseks. Muidu on Ants lilla.
* Antsul on hea muusikaline kuulmine. Ants saab kohe aru, kui muusika mängib.
* Ants on ainuke oma perekonnas. Rohkem Antse nende peres ei ole.
* Antsule meeldivad tõsised inimesed. Ants käib sageli peiedel.
* Ants ei ole ühegi naisterahva kätt palunud. Antsul on omal käed olemas.
* Antsule meeldib ristsõnu teha. Ants tõmbab igale sõnale risti peale.
* Ants läks kord naisega karvupidi kokku. Naine jäi rasedaks.
* Ants teab, et pisike pits võib ikka olla. Ants lasi oma pükstele pitsi õmmelda.
* Ants rahanumbrit ei tunne. Ants ei tunne üldse numbreid.
* Ühel päeval oli Antsul süda paha. Muidu on Antsul hea süda.
* Antsul tuli kord pliidi ees istudes tukk peale. Ants viskas tuki tulle tagasi.
* Ants unenägusid ei näe. Ants magab silmad kinni.
* Ants ei lähe kunagi külla tühjade kätega. Antsul on alati portfell kaasas.
* Ants teab, et kui kassid läinud, siis on hiirtel pidu. Ants on ka vahel hiirtega pidu pannud.
* Kui Ants tahab, võib ta oma välimust muuta. Ants on korduvalt ennast rihmaks joonud.
* Ants ostis pommidega kella. Ants tegi pommid kahjutuks.
* Ants ei lase ennast pehmeks rääkida. Ants joob ennast pehmeks.
* Ants võtab poodi sisenedes alati ostukorvi. Ants võtab ostukorvi ka poest väljudes.
* Ants joob vahel nii, et maa on must. Antsul meeldib põllul juua.
* Ants läheb vahel vihast siniseks. Muidu on Ants lilla.
* Antsul on hea muusikaline kuulmine. Ants saab kohe aru, kui muusika mängib.
* Ants on ainuke oma perekonnas. Rohkem Antse nende peres ei ole.
* Antsule meeldivad tõsised inimesed. Ants käib sageli peiedel.
* Ants ei ole ühegi naisterahva kätt palunud. Antsul on omal käed olemas.
* Antsule meeldib ristsõnu teha. Ants tõmbab igale sõnale risti peale.
* Ants läks kord naisega karvupidi kokku. Naine jäi rasedaks.
* Ants teab, et pisike pits võib ikka olla. Ants lasi oma pükstele pitsi õmmelda.
Jookide ja alkoholi uus klassifikatsioon-IT versioon, EU nõuetele vastav.
0,1l - demo
0,25l - trial version
0,5l - personal edition
0,7l - professional edition
1,0l - network edition
1,75l - enterprise
3l - for small business
5l - corporate edition
Pudel puskarit või handsat - home edition
"kiirshnaps" - service pack
Hommikune peaparandus - recovery tool
Sakusment - plugins
Õlletooted - patch
Coca-cola, fanta, 7-up - trojan viruses
Restart?
0,1l - demo
0,25l - trial version
0,5l - personal edition
0,7l - professional edition
1,0l - network edition
1,75l - enterprise
3l - for small business
5l - corporate edition
Pudel puskarit või handsat - home edition
"kiirshnaps" - service pack
Hommikune peaparandus - recovery tool
Sakusment - plugins
Õlletooted - patch
Coca-cola, fanta, 7-up - trojan viruses
Restart?
Noormees sai soodsalt maasturi, mille üheks puuduseks oli ka katkine katuseluugitihend, mistõttu pidi ta enne pesemist või vihma sealt vaseliiniga määrima.
Ühel õhtul kutsub tüdruksõber ta enda vanemate juurde õhtusöögile, mainides:
“Pea meeles, et meil on kodus selline veider kord, et nõud peseb see, kes esimesena midagi ütleb.”
Söök käib, mustade nõude hunnik muudkui kerkib, aga kõik põrnitsevad üksteist vaikides. Järsku tuleb noormehel himu veidi nalja teha, ta krabab tüdruku, heidab lauale ning hakkab kõikide nähes seksima. Tüdruk on üllatunud, teised jahmunud, aga keegi midagi ei ütle.
Mõne minuti pärast kordab noormees sama tüdruku emaga. Nii isa kui tüdruk on raevus, aga endiselt on lauas vaikus.
Siis aga sähvatab äike ning aknale rabisevad esimesed vihmapiisad. Noormehele meenub maastur, ta hüppab laualt maha ning võtab taskust vaseliinipurgi, mille peale kargab tüdruku isa püsti:
“Hea küll, hea küll – ma pesen need paganama nõud!”
Ühel õhtul kutsub tüdruksõber ta enda vanemate juurde õhtusöögile, mainides:
“Pea meeles, et meil on kodus selline veider kord, et nõud peseb see, kes esimesena midagi ütleb.”
Söök käib, mustade nõude hunnik muudkui kerkib, aga kõik põrnitsevad üksteist vaikides. Järsku tuleb noormehel himu veidi nalja teha, ta krabab tüdruku, heidab lauale ning hakkab kõikide nähes seksima. Tüdruk on üllatunud, teised jahmunud, aga keegi midagi ei ütle.
Mõne minuti pärast kordab noormees sama tüdruku emaga. Nii isa kui tüdruk on raevus, aga endiselt on lauas vaikus.
Siis aga sähvatab äike ning aknale rabisevad esimesed vihmapiisad. Noormehele meenub maastur, ta hüppab laualt maha ning võtab taskust vaseliinipurgi, mille peale kargab tüdruku isa püsti:
“Hea küll, hea küll – ma pesen need paganama nõud!”
Viimati muutis 4x4 sõber, R Sept 19, 2008 8:32 am, muudetud 1 kord kokku.
Seletuskiri kindlustusele
Vastuseks Teie palvele lisainformatsiooni osas tahaksin ma Teid teavitada järgmises:
Õnnetuse kirjeldamise 3. küsimuse vastusena kirjutasin ma oma õnnetuse põhjuseks "mõtlematu teguviis". Teie palusite mul seda täpsemalt lahti seletada, mida ma käesolevaga ka teha püüan.
Elukutselt olen ma katuse panija/katuse-katja. Õnnetuse päeval töötasin ma üksinda ühe seitsmekorruselise uusehituse katusel. Kui ma oma tööga valmis sain, oli mul 250 kg katusekive üle jäänud.
Kuna ma neid treppi mööda alla tassida ei tahtnud, otsustasin ma need tünniga, mis oli kinnitatud köie otsa ja mis omakorda jooksis üle rulli, hoone väliskülge pidi alla lasta.
Niisiis kinnitasin ma all köie maa külge, läksin katusele ja laadisin tünni täis. Siis läksin ma jälle alla tagasi ja sidusin köie lahti. Ma hoidsin seda kindlalt käes, et siis 250 kg katusekive aeglaselt alla lasta.
Kui Te 11. küsimuse vastusest õnnetuse kirjeldamise formularis järele vaatate, märkate Te, et minu tookordne kehakaal oli umbes 75 kg. Kuna ma olin väga
üllatunud, kui äkitselt maapinna jalge alt kaotasin ja mind ülespoole tõmmati, kaotsin ma oma otsustamisvõime ja unustasin köiest lahti lasta.
Ma usun, et siinkohal ei pea ma ütlema, et ma aina suurema kiirusega hoone külge pidi üles kihutasin. Umbes kolmanda korruse kõrgusel kohtusin ma tünniga, mis ülevalt tuli.
See seletab minu koljuluumurru ja murdunud rangluu. Vaid põgusa pidurduse järgselt jätkasin ma üleskihutamist ja ei peatunud enne, kui mu käe esimesed sõrmelülid olid rulli vahele muljutud.
Õnnekombel säilis mul kiire otsustusvõime ja ma hoidsin valust hoolimata kogu jõuga köiest kinni. Ometigi paiskus tünn umbes samal ajal vastu maad ja tünnipõhi lõi tünnist lahti.
Ilma katusekivideta kaalus tünn umbes 25 kg. Siinkohal viitan ma veelkord minu 11 küsimuses äratoodud 75 kilosele kehakaalule. Nagu Te endale ette võite kujutada, alustasin ma nüüd kiiret laskumist. Kolmanda korruse kõrgusel kohtusin ma jälle, seekord altpoolt tuleva tünniga.
Sellest tulenevalt minu mõlemad murdunud pahkluud ja marrastused minu jalgadel ja alakehal. Kokkupõrge tünniga aeglustas minu kukkumist, nii, et minu vigastused kokkupõrkel kivihunnikuga olid kaunis väikesed ja ma murdsin endal vaid kolm selgroolüli.
Mul on siiski väga kahju Teile teatada, et kui ma kivihunnikul lebasin ja tühja tünni üleval kuuenda korruse kõrgusel enda kohal nägin veelkord oma otsustamisvõime kaotasin!
Ma lasin köiest lahti, mispeale tünn seekord vahepeatuseta alla tuli, mul kolm hammast välja lõi ja ninaluu murdis.
Õnnetuse kirjeldamise 3. küsimuse vastusena kirjutasin ma oma õnnetuse põhjuseks "mõtlematu teguviis". Teie palusite mul seda täpsemalt lahti seletada, mida ma käesolevaga ka teha püüan.
Elukutselt olen ma katuse panija/katuse-katja. Õnnetuse päeval töötasin ma üksinda ühe seitsmekorruselise uusehituse katusel. Kui ma oma tööga valmis sain, oli mul 250 kg katusekive üle jäänud.
Kuna ma neid treppi mööda alla tassida ei tahtnud, otsustasin ma need tünniga, mis oli kinnitatud köie otsa ja mis omakorda jooksis üle rulli, hoone väliskülge pidi alla lasta.
Niisiis kinnitasin ma all köie maa külge, läksin katusele ja laadisin tünni täis. Siis läksin ma jälle alla tagasi ja sidusin köie lahti. Ma hoidsin seda kindlalt käes, et siis 250 kg katusekive aeglaselt alla lasta.
Kui Te 11. küsimuse vastusest õnnetuse kirjeldamise formularis järele vaatate, märkate Te, et minu tookordne kehakaal oli umbes 75 kg. Kuna ma olin väga
üllatunud, kui äkitselt maapinna jalge alt kaotasin ja mind ülespoole tõmmati, kaotsin ma oma otsustamisvõime ja unustasin köiest lahti lasta.
Ma usun, et siinkohal ei pea ma ütlema, et ma aina suurema kiirusega hoone külge pidi üles kihutasin. Umbes kolmanda korruse kõrgusel kohtusin ma tünniga, mis ülevalt tuli.
See seletab minu koljuluumurru ja murdunud rangluu. Vaid põgusa pidurduse järgselt jätkasin ma üleskihutamist ja ei peatunud enne, kui mu käe esimesed sõrmelülid olid rulli vahele muljutud.
Õnnekombel säilis mul kiire otsustusvõime ja ma hoidsin valust hoolimata kogu jõuga köiest kinni. Ometigi paiskus tünn umbes samal ajal vastu maad ja tünnipõhi lõi tünnist lahti.
Ilma katusekivideta kaalus tünn umbes 25 kg. Siinkohal viitan ma veelkord minu 11 küsimuses äratoodud 75 kilosele kehakaalule. Nagu Te endale ette võite kujutada, alustasin ma nüüd kiiret laskumist. Kolmanda korruse kõrgusel kohtusin ma jälle, seekord altpoolt tuleva tünniga.
Sellest tulenevalt minu mõlemad murdunud pahkluud ja marrastused minu jalgadel ja alakehal. Kokkupõrge tünniga aeglustas minu kukkumist, nii, et minu vigastused kokkupõrkel kivihunnikuga olid kaunis väikesed ja ma murdsin endal vaid kolm selgroolüli.
Mul on siiski väga kahju Teile teatada, et kui ma kivihunnikul lebasin ja tühja tünni üleval kuuenda korruse kõrgusel enda kohal nägin veelkord oma otsustamisvõime kaotasin!
Ma lasin köiest lahti, mispeale tünn seekord vahepeatuseta alla tuli, mul kolm hammast välja lõi ja ninaluu murdis.
Maameeste naljad:
Tulnud kord talu peremehe vanem poeg sellise jutuga isa juurde, et tahab
omale Jeepu.. Isa aga vastu, et ei saa praegu, ostsime just suure
liisingumaksega traktori ja kui liising läbi saab, siis saad ka oma
Jeebu. Poiss arusaaja vend ja läheb ära. Tuleb aga noorem poeg
sooviga, et issi tal ATVd vaja.. Issi vastu, et saa aru, ostsime just
suure kuumaksuga traktori, kohe kui liising läbi saab, saad ka ATV.
Väikemees aga jube tige ja kõnnib kulm kortsus minema.. eemal näeb, et kukk kahe jalaga kanal seljas ja... Läheb siis sinna ja paneb täiest jõust kukele jalaga ja lausub: "Sina, raisk, käid ka niikaua jala kui liising makstud on!"
Tulnud kord talu peremehe vanem poeg sellise jutuga isa juurde, et tahab
omale Jeepu.. Isa aga vastu, et ei saa praegu, ostsime just suure
liisingumaksega traktori ja kui liising läbi saab, siis saad ka oma
Jeebu. Poiss arusaaja vend ja läheb ära. Tuleb aga noorem poeg
sooviga, et issi tal ATVd vaja.. Issi vastu, et saa aru, ostsime just
suure kuumaksuga traktori, kohe kui liising läbi saab, saad ka ATV.
Väikemees aga jube tige ja kõnnib kulm kortsus minema.. eemal näeb, et kukk kahe jalaga kanal seljas ja... Läheb siis sinna ja paneb täiest jõust kukele jalaga ja lausub: "Sina, raisk, käid ka niikaua jala kui liising makstud on!"
Jõulud tulemas. Mõned retseptid:
1) Soome glögi retsept:
1 liiter viina
1 jõhvikas
NB! kui glögi liiga magus tuleb, jätke jõhvikas ära.
2) Soome sooja ilma marjajook:
Võtke pudel Koskenkorvat. Lahjendage see kolme liitri piiritusega.
Pange sisse kaks jõhvikat. Kümne minuti pärast võtke jõhvikad välja!, sest marjamaitse ei tohi olla liiga pealetükkiv!
1) Soome glögi retsept:
1 liiter viina
1 jõhvikas
NB! kui glögi liiga magus tuleb, jätke jõhvikas ära.
2) Soome sooja ilma marjajook:
Võtke pudel Koskenkorvat. Lahjendage see kolme liitri piiritusega.
Pange sisse kaks jõhvikat. Kümne minuti pärast võtke jõhvikad välja!, sest marjamaitse ei tohi olla liiga pealetükkiv!
Kui kopeerid, siis tee seda korralikult!
4x4 sõber kirjutas:Noormees sai soodsalt Jeebu, mille üheks puuduseks oli ka katkine katuseluugitihend, mistõttu pidi ta enne pesemist või vihma sealt vaseliiniga määrima.
Ühel õhtul kutsub tüdruksõber ta enda vanemate juurde õhtusöögile, mainides:
“Pea meeles, et meil on kodus selline veider kord, et nõud peseb see, kes esimesena midagi ütleb.”
Söök käib, mustade nõude hunnik muudkui kerkib, aga kõik põrnitsevad üksteist vaikides. Järsku tuleb noormehel himu veidi nalja teha, ta krabab tüdruku, heidab lauale ning hakkab kõikide nähes seksima. Tüdruk on üllatunud, teised jahmunud, aga keegi midagi ei ütle.
Mõne minuti pärast kordab noormees sama tüdruku emaga. Nii isa kui tüdruk on raevus, aga endiselt on lauas vaikus.
Siis aga sähvatab äike ning aknale rabisevad esimesed vihmapiisad. Noormehele meenub mootorratas, ta hüppab laualt maha ning võtab taskust vaseliinipurgi, mille peale kargab tüdruku isa püsti:
“Hea küll, hea küll – ma pesen need paganama nõud!”
-
trc
- Truth, only truth
- Postitusi: 1124
- Liitunud: P Jaan 22, 2006 3:17 pm
- Asukoht: 59°26'5,13"N 24°56'15,08"E
- Kontakt:
Sain just täiesti aru mõistest "Autopede":
allkiri, 255 sümbolit
Giosk
tel.56661070
Giosk
tel.56661070
Et reede pärastlõunal töömeeleolu enam poleks, väike muusikaline vahepala:
http://www.youtube.com/watch?v=7-NOZU2iPA8
http://www.youtube.com/watch?v=7-NOZU2iPA8
tegime pulli, aitab
Okei, seda lihtsalt peab jagama. Üheltki naljasaidilt ei saa selliseid pärleid kui elu ise pakub. 
Ajasin täna oma wra stabika konti taga mööda joint'e. Muuhulgas helistasin Ameerika Autosse, lubati uurida ja tagasi helistada. Täpsustati veel, et kas ülemist või alumist, ma selgitasin, et ainult üks kont on kummalgi pool, seepeale arvati, et "ahah, jajah, muidugi, stabika kont".
Noh, tassisin vahepeal omale US Partsist selle ära.
Tuli telefonikõne nüüd sealt.
"Tere, Ameerika Autost helistan teile, et tahaks täpsustada, tahtsite te nüüd konti või õõtsa? Et kui on kont, siis on jah üksainus, aga kui õõts, et siis on kaks tükki, kas ülemine või alumine?"
Mul lõi selle peale ikka maja pimedaks.
Tekkis tahtmine üle õla vaadata, et ega seal keegi kaameraga ole...
Tänasin viisakalt ja panin toru ära, 10 sekundit hiljem kargas pähe, et loll, oleks pidanud laskma neil wra'le ülemise õõtsa ikka sebida... ja külge ka kruvida.
Ajasin täna oma wra stabika konti taga mööda joint'e. Muuhulgas helistasin Ameerika Autosse, lubati uurida ja tagasi helistada. Täpsustati veel, et kas ülemist või alumist, ma selgitasin, et ainult üks kont on kummalgi pool, seepeale arvati, et "ahah, jajah, muidugi, stabika kont".
Noh, tassisin vahepeal omale US Partsist selle ära.
Tuli telefonikõne nüüd sealt.
"Tere, Ameerika Autost helistan teile, et tahaks täpsustada, tahtsite te nüüd konti või õõtsa? Et kui on kont, siis on jah üksainus, aga kui õõts, et siis on kaks tükki, kas ülemine või alumine?"
Mul lõi selle peale ikka maja pimedaks.
Tekkis tahtmine üle õla vaadata, et ega seal keegi kaameraga ole...
Tänasin viisakalt ja panin toru ära, 10 sekundit hiljem kargas pähe, et loll, oleks pidanud laskma neil wra'le ülemise õõtsa ikka sebida... ja külge ka kruvida.
tegime pulli, aitab