ehk keegi siinsest seltskonnast oskab öelda kuidas oktaanarvu vähendada?
olex siis vaja a95 või 91 teha 76!
igasugune info on teretulnud
bensiini oktaanarvu vähendamine?
Moderaatorid: jr, Maasturid, margus4x4ee, boob, Stupiduser, Veiko, hulkur, kala, ennukas, Daniel, erik, Moderators
Aga milleks see oktaanarvu vähendamine vajalik on? Bensiin on bensiin. Oktaanarv näitab tegelikult bensiini detonatsioonikindlust, ehk lihtsalt öeldes bensiin mitte ei põle hetkega nagu madalaoktaaniline vaid tiba pikemalt. Sellest ka see jutt, et väljalaskeklapid põlevad ära. Mõneti on see õige jah, samas süütemomendi tiba varasemaks keeramine peaks asjale väikese leevenduse tooma. Ja bensiinile saab alati lisada pliilisandit. Sry, aga tegelikult jääb kirjast arusaamatuks, miks oktaanarvu vähendamine vajalik on.
Klapid "põlevad" ära pigem sellest, et uutes bensiinides puudub A-76 ja teistele, vanadele bensiinidele omane plii lisand. Asi on parandatav mingi lisandiga, mida peaks saada olema meie kaubandusvõrgus.
Mosu 412 (76 moto) sõidab (kui just katki ei ole) olude sunnil 95ga ilma lisanditeta, süüde stroboga paikas ja ei kurda. Klapid on ainsad asjad, mis ei vaja pidevat hooldust, remonti.
http://forum.automoto.ee/ -s on kuskil pikalt laialt seletatud antud teemal.
Mosu 412 (76 moto) sõidab (kui just katki ei ole) olude sunnil 95ga ilma lisanditeta, süüde stroboga paikas ja ei kurda. Klapid on ainsad asjad, mis ei vaja pidevat hooldust, remonti.
http://forum.automoto.ee/ -s on kuskil pikalt laialt seletatud antud teemal.
Viimati muutis al, T Mai 17, 2005 8:11 pm, muudetud 1 kord kokku.
Jutt õige, Ainuke mida vanad mootorid vajavad on plii. Valvoline toodab säärast lisandit näiteks, Soovitav oleks lisada veel mineraalset 2T (kahetaktiõli) 1L/100L kütuse kohta 95/98 Bensiin on tiba kuiv.
Mina sõitsin M 412 mootoris 98 Bensiiniga lisasin aint 2T õli ja kõik oli ja jäi OK!
Mina sõitsin M 412 mootoris 98 Bensiiniga lisasin aint 2T õli ja kõik oli ja jäi OK!
Jeep Grand Cherokee 5,2.
242. LSD.
GSM 5076854
242. LSD.
GSM 5076854
Bensiini oktaanarv näitab bensiini detonatsioonikindlust, mitte bensiini "äkilisust", "kuivust" või mida iganes. Detonatsioonikindlus näitab seda, et bensiini (tegelikult õhu ja bensiini segu, ehk küttesegu) saab rohkem kokku suruda ilma, et tekiks iseeneslikku, ilma süütamiseta, põlemist. Siinkohal on mootorite puhul oluline näitaja surveaste. Surveaste on silindri töömahu ja silindri töömahu, kui kolb on ülemises surnud seisus, ehk põlemiskambri, ruumala mahtude suhe. Mida kõrgema oktaanarvuga on bensiin, seda rohkem kannatab seda kokku suruda, enne, kui tekib iseeneslik põlemine - detonatsioon. Mida suurema rõhu all suudetakse küttesegu kokku suruda ning see plahvatama panna, seda enam loovutab silindrisse aetud küttesegu energiat, ehk seda tugevamalt surub plahvatav küttesegu kolbi ning seda vingemalt väänab keps vänta jne.
Kasutades kõrge detonatsioonikindlusega kütust madala surveastmega mootoris, võiks nagu väita, et kõrge detonatsioonikindlusega kütus põleb aeglasemalt. Tegelikult on point selles, et madala surveastmega mootor ei suuda kõrge dettonatsioonikindlusega kütust piisavalt kokku suruda, et tagada vajalik põlemiskiirus. Küttesegu põleb normaalselt (töötakt) ca 25 m/s. Et madala surveastmega mootoris ei põle küte sellise kiirusega, siis põlemine kestab veel, kui avatakse juba väljalaske klapp. Sellest siis ka klapi "ärapõlemine". Detonatsiooni korral toimub küttesegu põlemine silindris rohkem kui 100 korda kiiremini, kui normaaltingimustel ja seda kõike enne seda, kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu. Mida see endaga kaasa võib tuua ja millised jõud mootoris möllavad võib igaüks endale ise ette kujutada.
Selleks, et kasutada kõrge detonatsioonikindlusega kütust oleks kõige õigem tõsta mootori surveastet, ehk vähendada põlemiskambri mahtu. Mingisugust märgatavat hobujõudude lisandumist sellest siiki oodata ei maksa. Lihtsam variant vanade mootorite juures on süütemomendi varasemaks seadmine. Et madala surveastme korral on kõrgema oktaanarvuga kütte süütamine nagunii natuke punnitamine, siis süüdata võib selle tiba enne, kui kolb ülemisse surnud seisu on jõudnud. Inerts aitab kolvi lõpuni ning kuna rõhk jmt asjad ei vasta nagunii bensiini maksimaalse põlemise tingimustele, siis ei teki ka sellega mingit probleemi.
Plii on vanematele mootoritele ilmselt kasulik küll. Milleks aga täpselt, pole siiski päris selge, ehk keegi teab täpsemalt pajatada?
Plii võis "määrida" ja tihendada klappe/klapipesasid küll, kui pliilisandit kasutati vanal ajal ka detonatsioonikindluse (oktaanarvu) tõstjana. Selles osas on muidugi lihtsam minna külajuttude teed ja näiteks mingit pliilisandit osta ning bensiini hulka kallata.
Kasutades kõrge detonatsioonikindlusega kütust madala surveastmega mootoris, võiks nagu väita, et kõrge detonatsioonikindlusega kütus põleb aeglasemalt. Tegelikult on point selles, et madala surveastmega mootor ei suuda kõrge dettonatsioonikindlusega kütust piisavalt kokku suruda, et tagada vajalik põlemiskiirus. Küttesegu põleb normaalselt (töötakt) ca 25 m/s. Et madala surveastmega mootoris ei põle küte sellise kiirusega, siis põlemine kestab veel, kui avatakse juba väljalaske klapp. Sellest siis ka klapi "ärapõlemine". Detonatsiooni korral toimub küttesegu põlemine silindris rohkem kui 100 korda kiiremini, kui normaaltingimustel ja seda kõike enne seda, kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu. Mida see endaga kaasa võib tuua ja millised jõud mootoris möllavad võib igaüks endale ise ette kujutada.
Selleks, et kasutada kõrge detonatsioonikindlusega kütust oleks kõige õigem tõsta mootori surveastet, ehk vähendada põlemiskambri mahtu. Mingisugust märgatavat hobujõudude lisandumist sellest siiki oodata ei maksa. Lihtsam variant vanade mootorite juures on süütemomendi varasemaks seadmine. Et madala surveastme korral on kõrgema oktaanarvuga kütte süütamine nagunii natuke punnitamine, siis süüdata võib selle tiba enne, kui kolb ülemisse surnud seisu on jõudnud. Inerts aitab kolvi lõpuni ning kuna rõhk jmt asjad ei vasta nagunii bensiini maksimaalse põlemise tingimustele, siis ei teki ka sellega mingit probleemi.
Plii on vanematele mootoritele ilmselt kasulik küll. Milleks aga täpselt, pole siiski päris selge, ehk keegi teab täpsemalt pajatada?
Plii võis "määrida" ja tihendada klappe/klapipesasid küll, kui pliilisandit kasutati vanal ajal ka detonatsioonikindluse (oktaanarvu) tõstjana. Selles osas on muidugi lihtsam minna külajuttude teed ja näiteks mingit pliilisandit osta ning bensiini hulka kallata.
Bensiinide kohta, ka tootmise kohta, saab mingi ülevaate http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2 ... /lepik.htm
Seal on kirjas ka selline kurb tõsiasi, et tänapäeval üritatakse toota võimalikult kõrge oktaanarvuga bensiini. Samas on selge ka see, et nii 95 kui ka 98 on sisuliselt sama bensiin. Järelikult kuidagi seda oktaanarvu tõstetakse. Kui tõstetakse, siis peaks teoreetilisels saama ka langetada, vähemasti sellele tasemele, mis oli algseks põhikomponendiks. See kisub küll juba keemikute mitte mehaanikute valdkonda.
Praktikast. GAZ69 põletab täiesti tavalist 95't. Mootoriremondi käigus sai ka klappe põhjalikumalt uuritud. No polnud seal mingeid ärapõlemise tunnuseid, klapid nagu klapid ikka. Ilmselt on sõidetud 95'ga ka juba enne seda, kui masin minu kasutada sattus. Samas tunnistan ausalt, et pliilisandit sinna sisse siiski kallan.
Seda, miks K-750 mootor 95 bensiiniga ei käivitunud tuleb otsida ikkagi mootorist, mitte bensiinist. Nimelt on bensiini oktaanarvu määramiseks teadupärast 2 metoodikat, mootor(MM)- ja uurimismeetod(UM). Kui K-750 töötab UM järgi 80 oktaanilise bensiiniga, siis MM järgi oleks see 76. Praegu müüdav 95, UM järgi, võiks MM järgi olla umbes 86. See vahe pole nii suur, et korras mootor ei käivituks ega töötaks.
Seal on kirjas ka selline kurb tõsiasi, et tänapäeval üritatakse toota võimalikult kõrge oktaanarvuga bensiini. Samas on selge ka see, et nii 95 kui ka 98 on sisuliselt sama bensiin. Järelikult kuidagi seda oktaanarvu tõstetakse. Kui tõstetakse, siis peaks teoreetilisels saama ka langetada, vähemasti sellele tasemele, mis oli algseks põhikomponendiks. See kisub küll juba keemikute mitte mehaanikute valdkonda.
Praktikast. GAZ69 põletab täiesti tavalist 95't. Mootoriremondi käigus sai ka klappe põhjalikumalt uuritud. No polnud seal mingeid ärapõlemise tunnuseid, klapid nagu klapid ikka. Ilmselt on sõidetud 95'ga ka juba enne seda, kui masin minu kasutada sattus. Samas tunnistan ausalt, et pliilisandit sinna sisse siiski kallan.
Seda, miks K-750 mootor 95 bensiiniga ei käivitunud tuleb otsida ikkagi mootorist, mitte bensiinist. Nimelt on bensiini oktaanarvu määramiseks teadupärast 2 metoodikat, mootor(MM)- ja uurimismeetod(UM). Kui K-750 töötab UM järgi 80 oktaanilise bensiiniga, siis MM järgi oleks see 76. Praegu müüdav 95, UM järgi, võiks MM järgi olla umbes 86. See vahe pole nii suur, et korras mootor ei käivituks ega töötaks.
Ja veel, soovitan lugeda http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=3350 lõpupoole, kus hr Piibur õpetab 95 bensiinist 76 tegema ning eriti hr Piiburi kommentaari sellele 
