Rehvid kuulikindlaks

[vtl]

Tegelikult on mul hoopis see jama, et 2 rehvi neljast ei ole ükski rehvitöökoda suutnud õhkupidavaks teha. Paari nädalaga sisiseb velje ja rehvi vahelt õhk välja (2,2 -> 1 bar) ja pidevalt peab juurde lööma.
Proovitud igasugu silikoone jms. Väideti, et kuna rehv pole enam kõige uuem, siis pind pole sile ja ei saagi pidama jääda...
Lahendus oleks muidugi siselohv, aga esialgu prooviks teisiti.

Tavaliselt on süüdi mitte rehv vaid roostes velje äär.
Mina olen selliseid igavesti lekkivaid rehve/velgi, mis paari nädalaga tühjaks jooksevad, edukalt "parandanud" sortsukese tavalise kummiparandusvahuga. Ca 1/5 purgi mahust on küll.

[totu]

Ooo, teema muutub aktiivseks. Küljelõikeid see asi küll vist ei ravi. Kuna põhimõte on vedelikuga segatud kiudaine, mis õhuga koos rehvist välja paiskudes ava "ummistab". Liimimist kui sellist ei toimu ja lõikeava servad liiguvad teineteise suhtes liiga palju. Velje ebatihedust pidi hästi parandama, selleks tuleb veidi maad kulgeda väiksesel kiirusel- valgub aine veerepinnalt, mööda külgi, veljeni. Sama asi ka küljetorgetega. Lühidalt aine saab oma tööd teha kui on torkeava kohal. Enamus torked siiski veerepinnal.
Kuna firmas on rehvipingid, vahendid jms, oleme siiani selle katseautoga klassikaliste vahenditega hakkama saanud. Õnneks liikleb ta põhiliselt territooriumil ja jõuab enne rehvi tühjenemist töökotta. Mahavõetud rehv näeb seestpoolt välja selline "pehme ja karvane", rehviparandusnööride otsad annavad kasuka ilme.
Aine korduvkasutus on võimalik kui õnnestub ta vanast rehvist kätte saada st. keemiliselt ja füüsiliselt aine ei rikne, samuti ei reageeri ta rehviga. Iga torkega kaasneb loomulikult aine kulu, kuigi mitte oluline.