Hüdrauliline käsipidur

[erik]

Miks PS, pole siin midagi illegaalset, täpsusta ainult mida sa tahad legaliseerida.

P.S. ARK arvates ei tohi seeria autol piduried suvaliste osadega modida, tohib kasutada ainult antud mudel piires kasutatud asju. Asi on lihtsalt selles, et neil puudub selleks seadusandlus ja reeglid, mis on jälle vastuolus euro seadustega (seal saab kõike, millel on vastavuse sert legaliseerida).
Nii, et pidurite ümberehitusega ei ole mõtet arki minna, oluline on, et ülevaatusel ja päriselus asi hästi toimiks. Näit. omavalmistud sõidukil pole mingit nõuet, et seisupidur peaks olema muudest süsteemidest eraldiseisev. Pealegi on osadel uutel autodel elektriliselt juhitavad seisupidurid, mis minuarust toimivad läbi ABS`i pumba.

[margus61]

Miks osta kallis spetsiaalne peasilinder kui selleks sobib ideaalselt ka siduri peasilinder.

Ma ei jaga matsu lahti. Palun selgitage rumalale, kuidas see süsteem tööpiduritega ära paaritatakse.

Kui panna ainuld tagasilda õli pressima, ei toimi tööpidurid tagasillale. Kui panna läbi kolmiku taha minevale torule, läheb ainult kässarit tõmmates õli ette tööpidurite peasilindrisse ja suurt midagi ei toimu. Kui panna silindrist ettepoole tagasivooluklapp, et nii ei juhtuks, siis ei tule pärast tööpiduri vajutamist tagasilla pidurid enam maha.

Spets silindriga, mis tagumisse torusse vahele läheb ja kässarit tõmmates esimese ahela pimedaks teeb, asi toimiks.

Aga see on jah suureks miinuseks, et pidurid dubleeritud pole. On neid torusid-voolikuid katki sõidetud küll ja ainult kässariga jätkatud.

[totu]

Poetaks ka paar sõna: Jutt on käsipidurist (otstarbeks auto külglibisemise saavutamine ajutise tagarataste blokeerimisega) või seisupidurist (sõiduki paigalhoidmiseks parkimise ajal)? Esimesel juhul eraldi peasilindri ja lahutusklapiga süsteem omal kohal. Seisupidurina võib hüdroajam olla ainult vabastava toimega st. vedeliku rõhu abil surutakse kokku seisupiduri klotsidele suruv vedru ja võimaldatakse seellega rataste pöörlemine (kasutatakse paljudel tõstukitel). Vastasel juhul võite hommikul leida auto naabri aiast või veel hullem kellegi/millegi otsast. Lihtsalt väikseimgi leke või temperatuuri muutus (jahtudes vedeliku maht väheneb ja auto veereb minema, soojenedes vedeliku maht suureneb, lõhub süsteemi nõrgeima koha ja auto veereb ikkagi minema). Töökindlam variant vast kardaani flantsile monteeritud eraldi seisupidur mehhaanilise ajamiga.

[R969]

Miks osta kallis spetsiaalne peasilinder kui selleks sobib ideaalselt ka siduri peasilinder.

Ma ei jaga matsu lahti. Palun selgitage rumalale, kuidas see süsteem tööpiduritega ära paaritatakse.

Kui panna ainuld tagasilda õli pressima, ei toimi tööpidurid tagasillale. Kui panna läbi kolmiku taha minevale torule, läheb ainult kässarit tõmmates õli ette tööpidurite peasilindrisse ja suurt midagi ei toimu. Kui panna silindrist ettepoole tagasivooluklapp, et nii ei juhtuks, siis ei tule pärast tööpiduri vajutamist tagasilla pidurid enam maha.

Spets silindriga, mis tagumisse torusse vahele läheb ja kässarit tõmmates esimese ahela pimedaks teeb, asi toimiks.

Teostus näeb välja nii,et võtad näiteks mosse siduri peasilindri ja paned
õlipoti asemele samasuguse stutseri nagu otsas.
Sealt läheb sisse peapumbast tulev toru ja otsast läheb edasi ratastele.
Toimib nii,et kui paned jalgpidurit siis läheb õli läbi kompensatsiooniava.
Kui pidur lahti lasta,siis tuleb õli läbi komens.ava tagasi.
Kui tõmmata k.pidurit siis paneb mansett komp.ava kinni ja hakkab
õli kokku suruma.
Kui kasutada mosse silindrit siis soovitan otsasplindi alla panna täpse
seibi ja korraliku splindi et kõrvaldada sisu väljatuleku oht.

[erik]

Poetaks ka paar sõna: Jutt on käsipidurist (otstarbeks auto külglibisemise saavutamine ajutise tagarataste blokeerimisega) või seisupidurist (sõiduki paigalhoidmiseks parkimise ajal)? Esimesel juhul eraldi peasilindri ja lahutusklapiga süsteem omal kohal. Seisupidurina võib hüdroajam olla ainult vabastava toimega st. vedeliku rõhu abil surutakse kokku seisupiduri klotsidele suruv vedru ja võimaldatakse seellega rataste pöörlemine (kasutatakse paljudel tõstukitel). Vastasel juhul võite hommikul leida auto naabri aiast või veel hullem kellegi/millegi otsast. Lihtsalt väikseimgi leke või temperatuuri muutus (jahtudes vedeliku maht väheneb ja auto veereb minema, soojenedes vedeliku maht suureneb, lõhub süsteemi nõrgeima koha ja auto veereb ikkagi minema). Töökindlam variant vast kardaani flantsile monteeritud eraldi seisupidur mehhaanilise ajamiga.

Õige, aga teemaks siin see, et kui autole paigaldatakse tagateljele ketaspidrid, mis on metsa tingimustes oluliselt effektiivsemad ja vähema hooldusvaevaga tööshoitavad, siis võiks kasutada seda hüdralilist käsipidurti, et auto vastaks tehnoülevaatuse nõuetele ja oleks võimalus autot kallakutel lühiajaliselt parkida töötava mootoriga. Inimene ise peab teadma, et parkima PEAB käik sees, mitte käsipidur peal. Ise olen unustanud seda hüdraulilist korduvalt nädalateks peale, pole juhtunud midagi. Temperatuuri muutus ei mõjuta, sest hoovaga antav eelsurve on nii suur, et vahet pole, kas klotse surutakse 50 bar või 40 bar`se rõhuga.
Pealegi usaldan ma oma hüdralilist kettale mõjuvat käsipidurit metsatingimustes 100 % (mootor käib, maisin on tugeval kallakul), mehhanilist kindlasti ei mitte (klotsid märjad, trumlid sitta täis, pilud suured jne...)

To: margus Ära muretse asi funkab, nii nagu peab. Jah p.pedaal pms blokeeritakse, kui käsipidur on peal.

Minupärast tehke nende Mosse ja Volga siduri silindritega mida iganes, head nõu sai antud, ülejäänu on Teie teha.

Juba selline näide, siduri hüdraulika maks. töösurve on u. 20 bar`i, pidurisüsteemis on kuni 80 bar`i.

[badass]

Juba selline näide, siduri hüdraulika maks. töösurve on u. 20 bar`i, pidurisüsteemis on kuni 80 bar`i.

See vist vähe ot, aga oma FC150l kasutan piduri peasilindrina Scania siduri peasilindrit,toimib väga hästi.Süsteemil siis originaalis ainult üks väljund peasilindrist ja neli trumlit.

[totu]

Vaidleks siis veel veidi. Rõhud hüdropidurites tõusevad ekstreempidurdustel ca. 200 bar ini, see juba piisav argument lisapeasilindri kolvi väljakargamiseks, stopperrõnga tugevndamine igati omal kohal. Kui juba paigaldada ketaspidurid, on võimalik need komplekteerida seisupiduri ajamiga sadulatega (töötab trossiga ja mõjub tööpiduri klotsidele). Iseenesest väga töökindel asi kui trosside kõri pikkust vähendada (vedada tross lahtiselt, kõri vaid vedrustuse liigendi juures) või vedada trossid päris lahtiselt (plastkattega silmad e. aasad trossi suuna muutumise kohtades).
Teine argument seisu- ja tööpiduri lahushoidmiseks, peale ohutuse (seisupidur avariipidurina), on juriidiline moment vöimaliku avarii korral. Ekspertiis leiab tööpiduri ahelasse paigaldatud lisavidinad eriti suure vaevata ja avarii "süüdlane" võib seetõttu muutuda. Nt. helkurita, purupurjus külamees otsustab ootamatult sõiduteele tukastama heita vms. Hiljem lehed kirjutavad "auto pidurisüsteemis oli tehtud omavolilisi ümberehitusi ja see ei vastanud tehnilistele nõuetele"Kõik me mõtleme "minuga seda ei juhtu", ometi pea iga päev keegi alla aetakse.
See ei ole virisemine, lihtsalt võimalikele ebameeldivustele tähelepanu juhtimine ja puudutab ennekõike teeliikluses osalevaid autosid.

[erik]

Vaidleks siis veel veidi. Rõhud hüdropidurites tõusevad ekstreempidurdustel ca. 200 bar ini, see juba piisav argument lisapeasilindri kolvi väljakargamiseks, stopperrõnga tugevndamine igati omal kohal. Kui juba paigaldada ketaspidurid, on võimalik need komplekteerida seisupiduri ajamiga sadulatega (töötab trossiga ja mõjub tööpiduri klotsidele). Iseenesest väga töökindel asi kui trosside kõri pikkust vähendada (vedada tross lahtiselt, kõri vaid vedrustuse liigendi juures) või vedada trossid päris lahtiselt (plastkattega silmad e. aasad trossi suuna muutumise kohtades).
Teine argument seisu- ja tööpiduri lahushoidmiseks, peale ohutuse (seisupidur avariipidurina), on juriidiline moment vöimaliku avarii korral. Ekspertiis leiab tööpiduri ahelasse paigaldatud lisavidinad eriti suure vaevata ja avarii "süüdlane" võib seetõttu muutuda. Nt. helkurita, purupurjus külamees otsustab ootamatult sõiduteele tukastama heita vms. Hiljem lehed kirjutavad "auto pidurisüsteemis oli tehtud omavolilisi ümberehitusi ja see ei vastanud tehnilistele nõuetele"Kõik me mõtleme "minuga seda ei juhtu", ometi pea iga päev keegi alla aetakse.
See ei ole virisemine, lihtsalt võimalikele ebameeldivustele tähelepanu juhtimine ja puudutab ennekõike teeliikluses osalevaid autosid.

Nüüd sa ajad jama, esiteks trossiga toimivat ja kettale mõjuvate seisupidurite supordite valik pole just kiita, piisavalt suuri, mis sobiks maasturile polegi mõistliku raha eest saada. Pidurisüsteemi trosside pikendamine ja lühendamine kodusel teel on väga libedale teele minek ja ilma kõrita tross, tähendaks seda, et silla asukoht kere suhtes ei liigu aga sellist autot ei ole. Ma usuks, et hädapidurdamisel võib rõhk tõusta 100 bar`ni aga 200`ni, sellist rõhku ei talu ükski tavaline 1 kordse turvisega piduri voolik.
Ma ei usu, et ükski liiklusekspert ütleks, et litsenseeritud tootja poolt toodetud hüdrosilinder võiks põhjustada pidurite kadumise, mis sest, et se on ise paigaldatud.
Ma saaks aru, et sa soovitaks paigaldada tagumistele ketastele täiendavad hüdrosadulad, mis oleks ainult seisupiduri tarbeks.
Ja peale kauba, miks on sinu pakutud iseratsitud trosside mingi suvalise auto sõidupidurisadul legaalsem, kui korralikult töötav hüdrosüsteem? Kas siis eksperdid ei mögise?

[hmm]

Lisaks veel, et ketspiduri sadulad millel on lisaks trossiga käsipiduri süsteem on igavesed kolakad ja seal on palju kaitsmata liikuvaid detaile mis ei sobi muda sisse kuna seal on nede liikumine raskendatud.
Proovisn päris mitut sellist sadulat aga ära mahutada ei õnnestunud ühtegi. Seetõttu läks käiku just eelpool mainitud süsteem.
Kes tahab suuremat kindlust, tuleks ilmselt paigutada eraldi kontuur ja sadul käsipiduri jaoks.

[totu]

Suport ei peagi olema suur, pidurdusjõu määrab ennekõike ketta läbimõõt. Trosside aretamine ei ole jah parim, küll parem tööpidurite kontuuri "rikkumisest" st. seisu- ja tööpidur jäävad teineteisest sõltumatuks. Lahtine tross aasadega töötab suurepäraselt kui aasad astsevad nii et nende omavaheline kaugus ei muutu, muutub vaid nurk. Ainult peab jälgima plastikust juhtpindade olemasolu, kui läbi kulub, hävitab trossi kiiresti. Ei tea et ükski tootja annaks peasilindrile garantii reservuaariliini töörõhu sisestamisel (va. ehk autorallis kasutatavad spetssilindrid). Ilma võimendita pidurisüsteemis olen ise välja mõõtnud 120 bar. Sinna lisanduvad võimendi ja ekstreempidurdusel adrenaliini poolt tekitatav lisajõud jalatallal. Vooliku rõhutaluvus sõltub koordi materjalist, kihtide arvust, vooliku läbimõõdust(!) ja veel hulgast pisiasjadest. Täismehaaniliste lisasadulate paigaldamine tundub väägagi arukas. Ja kui tõesti ei saa ilma hüdraulikata siis ikka eraldi sadulatega. Ise valiksin, kui aretama hakkaksin, sama auto uuema mudeli ketaspidurid trumlite asemele + täismehaaniline ketaspidur vahekastile (ka trummel töötab seal täitsa edukalt). Kardaanilt pidurdamine vajab ca. 4 korda väiksemat jõudu tänu peaülekandele (lisaväärtusena on TÜV stendis seisupiduri efektiivsus tagaratastel alati 50:50). Legaalne selline isearetus loomulikult ei ole, vähemalt vastab ta üldlevinud pidurisüsteemide ehitusele ja nõuetele (seisupidur rakendub mehaaniliselt nt. tross, varras, vedru vms. ja kogu ajam on tööpidurist sõltumatu, mis võimaldab seisupidurit kasutada avariipidurina). Täislegaalne on ainult valmistajatehase poolt komplekteeritud süsteem ja isiklikult üritan ka seda säilitada, õnneks 4X ketas + trummel vahekastil.
PS. parkima peab alati seisupiduriga, käik sees hoitakse autot paigal mootori komressiooni abil, see aga võimaldab autol üliväikesel kiirusel veereda (leke kolvirõngaste vahelt).

[erik]

Ok, siin selgelt eri nägemused ja igaüks ikka oma.
Aga näit. see et suport ei pea olema suur, ketas peab, on ebakõlas. Suurele kettale väikest suportit pannes, ei klapi nende raadiused ja klots hakkab suure tõenäosusega tööle nii, et osa tööpinnast ei kata ketast, et seda välita peaks nagu hakkama suporit ringi lõikama - freesima.
Ja üldlevinud ja talvel ainuõige parkimise viis on käik sees, mitte käsipidur peal. Ma sooviks õnne inimesele, kes tuleb talvel metsast märgade trummelpiduritega ja pargib käsipiduri abil. On ikka väga suur tõenäosus, et katted jäävad trummlite külge.
See kompressiooni leke ja muu on natuke ulme, kui auto ei hakka kohe käik sees veerema, siis hiljem ta seda vaevalt teeb.
Piduri töösurve kavatsen ära mõõta, kuna ise ma reaalselt ühtki mõõtnud pole, tuginesin autode remondikäsiraamatutele. Äkki ongi rõhk nii suur, eks näeb...

[hmm]

to: totu

Sa vist ei saa aru mis foorumis ja mis alajaotuses teema on.
Keegi ei hakka pidureid lõhkuma ja ümber ehitama kui selleks ei ole tõsist vajadust.

Võistlusautode puhul on igasugused trossid täiesti vastunäidustatud, sest need jäävad risu sisse kinni, mingi ork tõmbab käsipiduri peale ja tulemuseks rikutud pidurid... Mehaanilist ketaspiduri sadulat oled näinud, suur tähendab sada, et tema külje peale jääb paras kolaks hoovastik mis läheb metsas sitta täis.

Kardaanile pandud mehhaaniline pidur on hea lahendus kui seda õnnestub aretada. Paljudel juhtudel ei võimalda vahekast sadulat normaalselt kinnitada või on tagakardaan nii lühike, et sinna vahele ei areta enam midagi. Siis ongi alternatiiviks hüdraudiline käsipidur kas eraldi kontuuriga või vahele pandud. Olen kasutanud mõlemat ja toimib. Jutt, et masin on hommikuks naabri aias on ulme. Korraliku ilma leketeta süsteemi puhul on rõhk ka kuu aga hiljem peal ja auto ei liigu ilma käsipidurit maha võtmata kuhugi. Elus järele proovitud!

Veel võiksid koolifüüsikast teda, et ühendatud hudraudilises süsteemis on kõikjal vedeliku rõhk võrdne, nii et peasilindris ja voolikutes on alati sama rõhk ehk peasilinder peab liinirõhku taluma.

[totu]

Loomulikult ei ole ühest reeglit ümberehitusteks. Kui tegemist puhtalt võistlusautoga, määrab eelkõge töökindlus/mugavus/kiirus, eriti kui sihtkohta rändab ta treileril. Igapäevaselt ei tahaks aga liikluses osaleda koos autoga, mille tööpiduri kontuuri on poogitud mosse siduri peasilinder (koolifüüsikast- tean võrdsetest rõhkudest ja hüdraulikast, peasilindri kolvi all ei ole ehituslikult rõhku kui pedaal on vabastatud ja anumaavast sinna suunatud rõhk surub kolvi kaudu stopperrõngale 20 mm sel silindril 100 bar rõhuga rohkem kui 300kg!). Ilmselt teate minust paremini, kui kerge on poris lõhkuda pidurivoolikut. sel juhul jäävad heal juhul vaid esipidurid, halvemal mitte midagi.
Vaatan alt üles võistlusautode ehitajatele, ainult paluksin seda teha liiklust veelgi ohtlikumaks tegemata. Ja kui auto vastab liikurmasina (muuseas isegi neil on seisupidur mehaaniline või hüdraulilise vabastusega) tehnilistele nõuetele, liigelge sellega vastavalt.
Ideaalvariandis võiks võistlusauto olla varustatud kinniste, märgade (õlikeskonnas), mitmekettaliste pidurite ja vaheksti sisese seisupiduriga. Tean küll et absurd, õigemini liiga kallis.

[Rax888]

http://www.x-eng.co.uk/Images/X-Eng/X-Brake/index.htm
Sellel leheküljel on mõned käsipiduri lahendused.

[D-90]

http://www.x-eng.co.uk/Images/X-Eng/X-Brake/index.htm
Sellel leheküljel on mõned käsipiduri lahendused.

Meil see asjandus küljes