Mehaanika põhitõdede test

[erik]

Krt, mingi 94 % aga see õhurõhk... kuidas siis kompressorid töötavad?

Neil on küll ainult 2 töötakti aga vaakumi abil täidetakse ikka silindrit, krt nagu süstal ju. Mis siis 4 taktilisel teist moodi on? Õhurõhk pigem soodustab täitumist.

[zum]

Õhurõhk pigem soodustab täitumist.

No just
Mina saan niimoodi aru, et vaakum on ju lihtsalt tühjus. Kui nüüd väljaspool silindrit ka mingit survet ei ole, siis mis hea pärast see küttesegu sinna "potti" peaks trügima?
(Kusjuures fööniga mootoritel ei ole see "atmospheric pressure" vast ka kõige õigem termin... )

zum@ esimene kord 84, täna 88...

[jr]

Õhurõhk pigem soodustab täitumist.

No just
Mina saan niimoodi aru, et vaakum on ju lihtsalt tühjus. Kui nüüd väljaspool silindrit ka mingit survet ei ole, siis mis hea pärast see küttesegu sinna "potti" peaks trügima?
(Kusjuures fööniga mootoritel ei ole see "atmospheric pressure" vast ka kõige õigem termin... )

zum@ esimene kord 84, täna 88...

Oota nüüd. Normaalrõhk on meie kandis ~1000hpa. Seega on väljaspool silindrit "ülerõhk" ju täitsa olemas sisselaske takti ajal.

[zum]

Õhurõhk pigem soodustab täitumist.

No just
Mina saan niimoodi aru, et vaakum on ju lihtsalt tühjus. Kui nüüd väljaspool silindrit ka mingit survet ei ole, siis mis hea pärast see küttesegu sinna "potti" peaks trügima?
(Kusjuures fööniga mootoritel ei ole see "atmospheric pressure" vast ka kõige õigem termin... )

zum@ esimene kord 84, täna 88...

Oota nüüd. Normaalrõhk on meie kandis ~1000hpa. Seega on väljaspool silindrit "ülerõhk" ju täitsa olemas sisselaske takti ajal.

No aga kui sul seda atmosfääri ei oleks väljaspool silindrit? Sellepärast ju mägedes ei käigi mootorid nii hästi. Aga see kisub tegelikult sinna filosoofia poole ära natuke...

[erik]

No just
Mina saan niimoodi aru, et vaakum on ju lihtsalt tühjus. Kui nüüd väljaspool silindrit ka mingit survet ei ole, siis mis hea pärast see küttesegu sinna "potti" peaks trügima?
(Kusjuures fööniga mootoritel ei ole see "atmospheric pressure" vast ka kõige õigem termin... )

zum@ esimene kord 84, täna 88...

Oota nüüd. Normaalrõhk on meie kandis ~1000hpa. Seega on väljaspool silindrit "ülerõhk" ju täitsa olemas sisselaske takti ajal.

No aga kui sul seda atmosfääri ei oleks väljaspool silindrit? Sellepärast ju mägedes ei käigi mootorid nii hästi. Aga see kisub tegelikult sinna filosoofia poole ära natuke...

Mägedes ei käi mootorid hapniku vähesuse tõttu, minuarust. Endalgi on seal üleval raske hingata, vaevalt, et õhurõhk mind 3000 meetripeal kotib.

[zum]

Aga MIKS sul seda hapnikku seal 3000 meetri peal vähem on?

[erik]

Aga MIKS sul seda hapnikku seal 3000 meetri peal vähem on?

Miks, miks eks ikka sellepärast, et õhurõhk on väiksem ja atmosfäär sellepärast hõredam. Aga mootor täitub ainult õhurõhu abil, ausalt ennem ei usu, kui keegi tark inimene seda mulle tõestab.

[zum]

Ausalt, ma ei ole TARK omastarust, mulle meeldib lihtsalt teooriaid aretada...
TTÜ-s üks õppejõud tegi kunagi selgeks, et purjelaevad ka ei liigu mitte sellepärast, et tuul neid tõukab, vaid hoopis sellepärast, et purje ees on õhk hõredam Go figure...

[erik]

Ausalt, ma ei ole TARK omastarust, mulle meeldib lihtsalt teooriaid aretada...
TTÜ-s üks õppejõud tegi kunagi selgeks, et purjelaevad ka ei liigu mitte sellepärast, et tuul neid tõukab, vaid hoopis sellepärast, et purje ees on õhk hõredam Go figure...

Ja lennukid püsivad õhus sellepärast, et tiiva peal on õhurõhk väiksem, kui tiiva all, mitte et kiiresti liikudes läbi õhu tõstab tiib lennuki üles. Jah ma tean seda aga ma ei suuda seda mudelit kuidagi mootorisse rakendada. Inimene ju hingab, mitte ei tee suud lahti ja kopsud täituvad vilinal õhuga?

[zum]

Mina saan niimoodi aru, et allapoole liikuv kolb tekitab tühja ruumi, mida siis õhurõhk üritab kompenseerida. Või midagi sellist...

[Olle]

Inimene ju hingab, mitte ei tee suud lahti ja kopsud täituvad vilinal õhuga?

Väga hea tähelepanek
Aga jah. Tegelikuses on kõik õige, loomulikult surub õhurõhk selle sinna sisse, kuid jah, olgem ausad selleni jõudmine on keeruline. Täpselt sama jutt kui purjekal ja lennukil. kuigi kõige selle teadmise eeldamist lihtsalt mehaanikult on vast liiga palju nõutud. Lisaks on kõik suhteline. Kolb siiski ju tekitab vaakum, kui panna näpp küünla augu ette ja proovida keerata mootorit ringi, siis on ju tunda, kuidas kolb teatud määral vaakumit tekitab, samas tekitatakse vaakum, mis on alarõhk. kui alarõhustatud põlemiskambris avatakse klapp, siis tekib ühendatud anumate efekt, ehk rõhud tasakaalustuvad, vaatamata sellele , et avatud oleku aeg on niivõrd lühike, on siiski rõhkude erinevus piisav, et väline atmosfääris olev ülerõhk tasakaalustaks rõhu silindris.

[raunts33]

Koolis õpetati meile nii.

1. takt- sisselasketakt. Sisselaskeklapp on avatud, kolb liigub ülemisest surnud
seisust alumisse surnud seisu, tekitades enda järel hõrenduse. Hõrenduse
tõttu imetakse silindrisse õhu ja bensiini segu, ehk rõhkude vahe tõttu
silindris ja väliskeskkonnas surutakse välisõhu toimel segu silindrisse.
2. takt- survetakt. Sisselaske- ja väljalaskeklapid on kinni, kolb liigub alumisest
surnud seisust ülemisse, surudes õhu ja bensiini segu kokku.
3. takt- töötakt. Kokkusurutud segu süüdatakse elektrisädemega. Mõlemad
klapid on kinni. Süüdatud segu paisub ja kolb liigub ülemisest surnud seisust
alumisse.
4. takt- väljalasketakt. Väljalaskeklapp avatakse, kolb liigub alumisest surnud
seisust ülemisse, surudes läbitöötanud gaasid välisõhku.
Neljataktilise diiselmootori töötsükkel on sama, välja arvatud:
1. Sisselasketakti ajal imetakse silindrisse puhas õhk.
2. Põlevsegu ei valmistata bensiinist ja õhust, vaid diislikütusest ning õhust
3. Põlevsegu ei valmistata eriseadmes, vaid otse silindris.
4. Segu ei süüdata elektrisädemega, vaid see süttib isesüttimise teel, kui
diiselkütust pritsitakse kokkusurutud kuuma õhu sisse silindris.

[zum]

Koolis õpetati meile nii.
1. Sisselasketakti ajal imetakse silindrisse puhas õhk.

No vot see ongi kogu asja lahendus... Et kas IMETAKSE või SURUTAKSE.
P.S. Vaadake tv3-e mustkunsti trikkide paljastust praegu... Süsteem on alati targem, kui meie

[erik]

Koolis õpetati meile nii.

1. takt- sisselasketakt. Sisselaskeklapp on avatud, kolb liigub ülemisest surnud
seisust alumisse surnud seisu, tekitades enda järel hõrenduse. Hõrenduse
tõttu imetakse silindrisse õhu ja bensiini segu, ehk rõhkude vahe tõttu
silindris ja väliskeskkonnas surutakse välisõhu toimel segu silindrisse.
2. takt- survetakt. Sisselaske- ja väljalaskeklapid on kinni, kolb liigub alumisest
surnud seisust ülemisse, surudes õhu ja bensiini segu kokku.
3. takt- töötakt. Kokkusurutud segu süüdatakse elektrisädemega. Mõlemad
klapid on kinni. Süüdatud segu paisub ja kolb liigub ülemisest surnud seisust
alumisse.
4. takt- väljalasketakt. Väljalaskeklapp avatakse, kolb liigub alumisest surnud
seisust ülemisse, surudes läbitöötanud gaasid välisõhku.
Neljataktilise diiselmootori töötsükkel on sama, välja arvatud:
1. Sisselasketakti ajal imetakse silindrisse puhas õhk.
2. Põlevsegu ei valmistata bensiinist ja õhust, vaid diislikütusest ning õhust
3. Põlevsegu ei valmistata eriseadmes, vaid otse silindris.
4. Segu ei süüdata elektrisädemega, vaid see süttib isesüttimise teel, kui
diiselkütust pritsitakse kokkusurutud kuuma õhu sisse silindris.

Jah, nii ongi ja selle eest sain ma keskkooli füüsikatunnis ka ka viie, krt kui vaja võin näidata ka:))

[zum]

Kuna meil keelduti füüsika tunni raames "Kiisu" (Gaz53) mootorit laiali võtmast, siis ma ei viitsinud seal juures passida No ei ole r4-l nii head häält lihtsalt... Aga hinne oli vaatamata pingutustele (laiskusele..) ikka 4 vähemalt