G-Mersu bensukast diisliks. Jõuülekanded.

[MartinG]

Terv! Minu liikur on eelmise omaniku poolt ümber ehitatud 1983 aasta G230, millel nüüd sõiduautolt võetud 300TD R5 mootor ja 4 käigulise kasti asemel 5-käiguline, ehk siis bensukast sai mootori poolest diiselliikur justnagu G300TD:). Sillad, vahekast ja muud ülekande seadmed on algsed. Olen selle aparaadiga sellisel kujul umbes kaks aastat ringi kärutanud ja tunne selline, et viimane garaaz saab olema seal, kust enam tagasi ei tulda;) ja sinna loodan, et on veel palju aega:)
Kuid nüüd küsimus teadjatele: Kuidas ja kas selline "hübriid"kombinatsioon mõjub kuidagi halvasti diffritele? Ehk et kas on üldse vahet muudes ülekannetes pärast vahekasti? Või mõjub see kombinatsioon halvasti käigu või vahekastile? Tagasilla gardaanil puudub ka see kummimuhv, mida olen muudel originaal-diislitel näinud. Ühesõnaga, loodan, et olen teemaalgatuseks piisavalt siia infi ladunud ja kui teema areneb, siis loodan lõpuks teada saada, millised ohud mind ähvardavad. Et neid siis ennetada. On ehk tark tegu miskit veel kiiremas korras ära vahetada? Tulevikukulude vältimiseks? Tänud vastajatele! Väike lisainf: vahekasti kang vibreerib sõidu ajal korralikult, selle arvan olevat käigu ja vahekasti vahelise gardaaniristide vea, ning käiguvahetuste ajal on tunda sellist metalset kolakat, mille arvan tulenevat sellest kummimuhvi puudumisest tagasilla gardaanil. Või on need tavalised sümptomid selle auto juures?

[ed101]

Vahekasti, sildade ja kardaanidega sellest küll midagi juhtuda ei tohiks.
Sillaülekaded peaks 460 kere bensukal ja diislil standardis ühed olema.
Kuna liikumiskiirused on ju samad, siis sillad, kardaanid ja vahekast pöörleb ju samade pööretega, mis enne.
Probleem võiks olla mootoriga, et tuleb liiga kõrgete pööretega sõita, eriti maanteel.
Kiirem ja kiirendava ülekandega käigukast peaks selle probleemi lahendama, või on juba lahendanud.

See kummimuhv on tegelikult üleni terasest ja tema täpne kasulikus jääb teadmatuks suuruseks. Meie võislusautol polnud ja ei tule ka. Diisel, toimis ka ilma selleta.

Bensukast diisli tegemisel on soovituslik panna vaakumakumulaator (pidurivõimedile), kuna diisel nii kõvasti ei ime.

Igasugu kolksud ja vibratsioonid on vanade G'de põhihädad. See oleks rikas mees, kes oskaks kätte näidata täpselt kust ja miks mõni asi koliseb ja väriseb.

http://www.vinthers.dk/troubles.htm
http://4x4abc.com/G-Class/vibrations.html

Mingid juhiseid just nagu oleks aga selle kõige taga peidus on kaunis lihtne lahendus: veheta kõik puksid, kontrolli kõik laagrid, tasakaalusta kõik kardaanid, pidurikettad/trummlid, veljed ja rattad ning pisike maagiline puudutus vahekastile, mis paneb ta õigesse kohta istuma.


Ed, ka vana G omanik, sai antud sisse tellimus hunnikule puksidele...

[trc]

Terv! Minu liikur on eelmise omaniku poolt ümber ehitatud 1983 aasta G230, millel nüüd sõiduautolt võetud 300TD R5 mootor ja 4 käigulise kasti asemel 5-käiguline, ehk siis bensukast sai mootori poolest diiselliikur justnagu G300TD:). Sillad, vahekast ja muud ülekande seadmed on algsed. Olen selle aparaadiga sellisel kujul umbes kaks aastat ringi kärutanud ja tunne selline, et viimane garaaz saab olema seal, kust enam tagasi ei tulda;) ja sinna loodan, et on veel palju aega:)
Kuid nüüd küsimus teadjatele: Kuidas ja kas selline "hübriid"kombinatsioon mõjub kuidagi halvasti diffritele? Ehk et kas on üldse vahet muudes ülekannetes pärast vahekasti? Või mõjub see kombinatsioon halvasti käigu või vahekastile? Tagasilla gardaanil puudub ka see kummimuhv, mida olen muudel originaal-diislitel näinud. Ühesõnaga, loodan, et olen teemaalgatuseks piisavalt siia infi ladunud ja kui teema areneb, siis loodan lõpuks teada saada, millised ohud mind ähvardavad. Et neid siis ennetada. On ehk tark tegu miskit veel kiiremas korras ära vahetada? Tulevikukulude vältimiseks? Tänud vastajatele! Väike lisainf: vahekasti kang vibreerib sõidu ajal korralikult, selle arvan olevat käigu ja vahekasti vahelise gardaaniristide vea, ning käiguvahetuste ajal on tunda sellist metalset kolakat, mille arvan tulenevat sellest kummimuhvi puudumisest tagasilla gardaanil. Või on need tavalised sümptomid selle auto juures?

mina loen sellest jutust välja, et sa peaksid vahetama ära mootori padjad, kasti padjad, jms. kinnitused. Olen päris kindel et vibratsioonid sellega vähenevad.
Kas käigukast, millest räägid, on automaat? Kui nii siis soovitan soojalt vahetada õlid. Enda 4käigulisel vahetati just nädalake tagasi ja võin öelda, et värske õli teeb imesid - kui enne lajatati viimane käik päris impressivse laksuga sisse 100km/h juures siis praegu on käiguvahetused pea märkamatud.
Ülekannetega on tiba keerulisem lugu - need sõltuvad konkreetselt mudelist. Miski ülevaate saad siit: http://www.g4rce.net/engl/models.html ja http://4x4abc.com/G-Class/transmissions/getriebe.html
PS. Miks talle üldse 5-käiguline vahele topiti? Afaik on 3-diisel ja 4-käikar MB'l asjad mida võib nimetada tuuma-, vesinik-, neutronpommi kindlaks.

[Rax888]

Kas viies käik on läbi kiirendaja? Mul ootab selline kast "külge leiutamist",probleemiks on, et sellel kastil on starter teise poole peal. Kuidas muidu sellel mootoril jõoga on?

[trc]

Kas viies käik on läbi kiirendaja? Mul ootab selline kast "külge leiutamist",probleemiks on, et sellel kastil on starter teise poole peal. Kuidas muidu sellel mootoril jõoga on?

Kui jutt käib OM617, mida ma eeldan, et käib siis saab see olla kas 80 või 88hp.

PS. mis kuradi käigukasti küljes sul starter on?

[hmm]

Valel pool asuva starteriga käigukasti mootori otsa aretamine on üks tobedamaid tegusid mida G aretamisel üldse teha on. Vanemad mootorid (OM 617; 616) on paremal asuva starteriga. Uuemad (602; 603) vasakul asuva starteriga. Mõlemale on saada neljakäigulisi kui ka kiirendava 5. käiguga 5-e käigulisi käigukaste. Hinnaks 3-5 tuh. Haruldasem on 5-käiguline esimese üli aeglase käiguga käigukast kus 5-s käik on otsekäik. Ka seda kasti saab panna nii vanemale kui ka uuemale mootorile vahe on ainult sidurikojas. Jutt on manuaalkastidest.

[MartinG]

Nüüd kohe teadjam tunne. Ilmselt jätkan siis vaikselt kõige liikuva ja kuluva väljavahetamist kuni vanast autost on saanud uus:) esimesed pidurikettad esmajärjkorras ja siis kõikvõimalikud puksid.
Käigukast on mul manuaal, kuid selle kohta ei oska kommenteerida, kas läbi kiirendaja või mitte. Kuidas see välja näeb? Kui 4. käigult 5-le minna siis nagu väga äärmuslikult suurt vahet ei ole, vähemalt mitte nii suurt nagu 3-4 vahetamisel. See nüüd veits tobe jutt, endalgi imelik rääkida:)) Kuid tuurid on 100ga sõites ikka üleval küll, pikalt ei taha sellist kiirust hoida. Kõige rahulikum hääl tundub olevat 5k kusagil 85km/h, 90 kisub kah juba veidi piinamiseks. Kas tasub kastivahetusele mõelda?
Mootori jõu kohta oskan miskit kosta siis kui olen lasknud pihustid kontrollida ja välja selgitanud eriti käivitamisel ja tühikäigul kilomeetrite kaugusele kostva tiksuva heli põhjuse, justnagu miski üksik nokkur või midagi sinnapoole. Praegu küll ikka selline tunne, et pigem ökonoomsusele kui jõule rõhuv mootor. Kuid hetkel käib küll, foori tagant saab ikka kiiremini minema kui Kamaz;) Loodan vigade kõrvaldamisel avastada seni kasutamata jõuvarusid.
Kasti õli vahetan kindlasti. Tänud rahvas!

PS. Kommentaarid ikka oodatud kui veel mõni soovitus.

[ed101]

Off-roadlik ja lihtne lähenemine 'tuuride' alla saamiseks oleks installeerida suuremad rehvid

[MartinG]

Kas suuremad rehvid ei tekita olukorda, et ma möödasõitudest Tartu-Tallinn maanteel sootuks loobuma pean, ehk et püsivalt suuremate rehvidega kiirust hoida on hea, vähem tuure vaja, kuid vahel siiski ilmnevale kiirendusvajadusele ei leia jõudu? Samuti peaks see röövima näiteks kallakust ülessaamiseks vajalikku jõudu. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

[Peep]

Kusagilt ma nagu lugesin, et su autol on käigukast olemas, sellest järeldaks, et möödasõidud ja mäed ei tohiks segada.

Tsiteerides klassikuid: käigukast on nõrga mootori tunnus !

[trc]

Kas suuremad rehvid ei tekita olukorda, et ma möödasõitudest Tartu-Tallinn maanteel sootuks loobuma pean, ehk et püsivalt suuremate rehvidega kiirust hoida on hea, vähem tuure vaja, kuid vahel siiski ilmnevale kiirendusvajadusele ei leia jõudu? Samuti peaks see röövima näiteks kallakust ülessaamiseks vajalikku jõudu. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Kas praegu on veel olukordi kus sa teed möödasõite Tartu maanteel? Seda 85-90kmh juures?

Su 617 (rõhutan, et endiselt vaid oletan) kannatab väga edukalt välja turbokompressori, juhul kui tal seda juba ei ole. See peaks natuke su kiirendusvajadust leevendama. Samas mitte väga palju - G lihtsalt ei ole mõeldud kiirendusautoks, seda eriti veel vanemate diislite puhul.

Klõbin su mootoris on kiirdiagnoosi põhjal valedest klapivahedest. Võib ka olla nukkvõlli veninud ketist. Pihustiotste lihvimine/vahetus/reguleerimine kindlasti asja halvemaks ei tee.

Ma vist sinu situatsioonis vahetaks ennem erinevad mootoripadjad ja siis pidurikettad. Seda muidugi juhul kui nad eriti koledalt propelleris ei ole.

[MartinG]

Möödasõite rakendan enamasti siis kui mõni rekka kojameestele liigset tööd kipub andma, muidu mul kiire ei ole. Kui kiire oleks, siis ilmselt kasutaks selleks teisi abivahendeid
Mootor on jah 617 ja turbo täitsa originaalis olemas, kuid kas on 617 või 617A, vot seda ma enam jälle ei tea, mootor võetud 81 aastakäigu 123 kerega sõidukilt. Väidetava põhjusega, et sellele sai remont tehtud ja siis ei raatsinud koos lagunenud kerega romulasse saata, vaid tõstis selle auto peale.
Piduriketastest on mul seepärast hea alustada, et need juba kapis ootamas , kuid kummipuksid ilmselt siis järgmine ost, enne jõuan selgusele, mis käigukast mul seal on. Ise arvan, et tabeli ja pildi järgi see GL 275. Auto all on vedeletud juba küll, kuid selle numbrit ei ole silma jäänud. Eelmine omanik väitis, et on mingi sportauto pealt või miskit sellist.

[MartinG]

ed 101: väitsid et: Bensukast diisli tegemisel on soovituslik panna vaakumakumulaator (pidurivõimedile), kuna diisel nii kõvasti ei ime.

Kas see regulaator mootoriga kaasa ei tulnud? Või on diislitel teistsugune pidurivõimendi? Piduritega on ülevaatusel probleeme olnud küll, seepärast ka pidurikettad kapis ootamas.
Ühe asjana on tagumistel piduritel süsteemist vahelt välja ühendatud ka miski hoovaga tagasilla küljes olev klapp või ma ei tea mis asjandus see seal on. Oletan, et vajalik jubin igatahes raske ligi pääseda, muidu oleks juba ära teinud. Kuid ehk lahendab kõik probleemid juba ülalpool mainitud klapp

[MartinG]

vabandust, tahtsin kirjutada, et piduriprobleemid lahendab ülalmainitud vaakumregulaator mitte klapp.

[Olle]

mitte et ma targutada vai möliseda tahaks, aga viimast postitust on võimalik nii muuta, et keegi midagi arugi ei saa kasutades selleks paremal üleval olevat edit klahvi