Enne, kui metsa lähed- vaata

[MetsaVikat]

Lingid ei tööta.

Terv. Villu

[Landy]

Harku mets võetakse looduskaitse alla

Allikas: https://www.postimees.ee/6549401/harku- ... aitse-alla

Harku metsa kaitseala piiride skeem.

FOTO: Tallinna linnavalitsus
Tallinna linnavalitsuse tänase istungi päevakorras on punkt, millega algatatakse Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmine.


Harku metsa kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi Tallinna edelaosas.

«Harku mets omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana, toimides rändekoridorina erinevatele looma- ja linnuliikidele. Kaitseala põhjaosas paiknevad Valgesoo laugastiku serva-alad esinduslikus seisundis madalsoolaikudega. Kaitseala põhja- ja keskosas levivad 70–90-aastased palumetsad ja lõunaosas segametsa kasvukohatüübid. Alal leidub lamapuitu ja surnult seisvaid puid, mis soodustavad elustiku liigirikkust. Kaitseala on ülelinnalise tähtsusega virgestusala, mis pakub Tallinna linna ja Harku valla tervisesportlastele, loodushuvilistele ja korilastele arvukalt loodushüvesid, kirjutatakse linnavalitsuse korralduse eelnõus.

Looduskaitseseaduse kohaselt võib igaüks esitada ettepanekuid loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Harku metsa kaitse alla võtmise ettepaneku esitas linnale Nõmme Tee Selts.

Harku metsa kaitseala asub Nõmme linnaosas. Kaitstava ala suuruseks on kavandatud ligikaudu 79 hektarit.

«Harku raba ja mets oma asukohaga omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana, mis pakub mitmeid ökosüsteemi teenuseid. Ala on rändekoridoriks erinevatele looma ja linnuliikidele ning see on osa suuremast rohealade võrgustikust, mis tihedalt asustatud piirkondades omavad erilist rolli ka kliimamuutustega kohanemise ja õhukvaliteedi parandamise seisukohast. Kuigi Harku raba ja seda ümbritsevate metsade kaitse on tagatud ka planeeringutega, väärib ala mitmekesine maastik ja eriilmeline mets kaitset vähemalt kohalikul tasandil. Antud piirkonna nagu ka teiste linnaliste rohealade kasutuskoormus on suhteliselt suur, mistõttu vajab see rohkem tähelepanu. Kaitse-eeskiri koos kaitsekorralduskavaga annab konkreetsemad suunised ala väärtuste säilitamiseks ja kasutuse reguleerimiseks. Ekspert soovitab kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valda jääva tervikliku roheala, kuid põhjendatud on ka ainult Tallinna linna piiresse loodav kaitseala,» kirjutab elustiku ekspert Timo Kark möödunud aastal koostatud ekspertarvamuses.

[Pleku]

Lennukoridor? Millised loomad seal nii erileised elavad? Bullshit.

[Landy]

Allikas:
https://www.postimees.ee/6934038/riik-l ... -kaitseala

Riik laiendab ohustatud linnuliikide säilimiseks Paadenurme kaitseala
Carl-Robert Puhm
26. märts 2020, 14:49

Valitsus otsustas, et suurendab 1992. aastal moodustatud Paadenurme looduskaitseala ja
kehtestas uue kaitse-eeskirja. Sel moel saavad parema kaitse haruldased ja ohustatud
looduslikud metsakooslused ning seal elavad must-toonekured ja metsised.

Paadenurme looduskaitseala asub kolmes maakonnas - Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas,
Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas ning Jõgeva maakonnas Mustvee vallas. See on Tudusoo
loodus- ja linnualal asuv Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala.
Kaitsealal asub metsise mängupaik. Paadenurme metsisemäng, mis kukkede arvu poolest
liigitub suurte mängude hulka, on üks teineteisele lähedal asuvatest ja levikubarjäärideta
elupaigalaikudest, mis kokku moodustavad liigi jaoks tuumala. Sidusatest mängudest
koosnevatel tuumaladel on väga oluline roll Eesti metsisepopulatsiooni säilimisel ja
taastootmisel. Kuna metsis on paikne lind ja veedab olulise osa ajast nii pesitsusajal kui ka
väljaspool pesitsusaega 3 km raadiuses ümber mängupaiga, on oluline ühtlase metsamassiivi
säilitamine kogu metsise elupaigas.
Paadenurme looduskaitseala pindala suureneb 74,7 ha võrra. Kaitseala pindala kokku on 419,5
ha ja on kogu ulatuses riigimaa. Kaitsekorra uuendamisega arvatakse kaitseala
sihtkaitsevööndisse varem kaitseta olnud maa ja 160 hektarit varem piiranguvööndis olnud
maad.
Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt ulatub seoses täiendavate piirangutega
riigil iga-aastane saamata jääv puidutulu ligikaudu 11 680 euroni. Maamaksu laekub Vinni
vallavalitsusele ligikaudu 130 eurot, Alutaguse vallavalitsusele 353 eurot ja Mustvee
vallavalitsusele 535 eurot aastas vähem.
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid
metsa kõrvalsaadusi. Lubatud on ka jahipidamine, välja arvatud Paadenurme
sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini.

[Landy]

https://www.postimees.ee/7000268/kolm-k ... -alt-valja

Valitsus otsustas täna arvata riikliku kaitse alt välja Pärnumaal asuvad kaitsealad Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets. Nendel aladel ei ole loodusväärtuseid, mida oleks otstarbekas kaitsta kaitsealana. Seal esinevate väärtuste kaitse on edaspidi tagatud vääriselupaikadena.

[Landy]

Osa Haku metsa kaitse alla:
https://www.pealinn.ee/newset/video-osa ... la-n262035

[Landy]

Aastakümneid menuka sõidukohana tuntud Astangu kaldapealne on nüüd siis lõplikult kasutuskõlbamatu:
https://www.err.ee/1608575908/tallinnas ... a-vajumine

[Landy]

HOIATUS!

https://www.err.ee/1609158814/harku-val ... skaitseala

Harku valda võib tekkida üle 2000 hektari suurune looduskaitseala
EESTI
Vahur Lauri
08.11.2023 18:48

Kliimaminister Kristen Michal saatis kooskõlastamisele Sõrve looduskaitseala loomise eelnõu. Vald tegi ettepaneku juba 16 aastat tagasi, kuid seni on kaitseala kehtestamist mõjutanud samale alale jäävad lubjakivi-varud.

Sõrve looduskaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas, hõlmab rohkem kui 2000 hektarit ja on piirkonnas ainuke terviklikult säilinud ühtne loodusmassiiv. Harku vald tegi ettepaneku kaitseala moodustamiseks 2006. aastal ja ministeeriumide kooskõlastusringile läheb kehtestamise eelnõu juba teist korda.

Eelmisel aastal kooskõlastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eelnõu tingimusel, et kaitsealast jäetakse välja kolm geoloogilise uuringu ala - kokku 177 hektarit. Põhjus - kohalik paas sobib killustiku tootmiseks.

"Aga need augud asuvad täpselt selle viimasena säilinud Tallinna lähedase suure loodusliku massiivi keskel. Kui need augud sinna sisse jätta, põhimõtteliselt ei oleks sellel kaitsealal mõtet. Seal, kus kaevatakse, kaob kogu looduslik ökosüsteem ja maastik," ütles Harku vallavolikogu liige Val Rajasaar.


Harjumaa uue looduskaitseala sisse jääb ehituslubjakivi 46 aasta kogus
Kliimaminister ütles, et kaevandamiseks valmib Harju maakonna teemaplaneering siinsete varude kohta. Looduskaitsealalt kaevandama ei hakata.

"Selle valitsuse ajal seal kaevandamist ei tule. Ja on mõistlik see otsus ära teha, et selline ootus lõpetada ja teha looduskaitseala, et see pilt oleks ka selge," sõnas Michal.

Seda debatti on peetud 17 aastat. Et looduskaitseala moodustamisel eraomanikel tekib ka võimalus saada selle ala eest kas tasu, kui nende maad sellele jäävad, müüa oma maad ja saada kompensatsiooni.

Harku vald on viidanud, et Sõrve looduskaitseala aitaks täita Euroopa Liidu elurikkuse strateegia eesmärki – võtta 30 protsenti maismaast kaitse alla. Kindel on, et röövlindudele oleks kaitsela kehtestamine hea uudis.

"Sõrve kandi metsades elab kakulisi kuni kümme korda rohkem kui majandatavas metsas ja paar-kolm korda rohkem kui Lahemaa rahvuspargi sarnastes metsades," ütles Rajasaar.

Kliimaminister loodab mõne nädalaga saada vastused kõigilt ministeeriumidelt. Seejärel saab valitsus teha otsuse.

Toimetaja: Mari PeegelAllikas: AK

[Landy]

Uued hullud plaanid https://www.err.ee/1609497070/alutaguse ... plaanidega

[Landy]

Kohalik volikogu on vastu riigi plaanile laiendada Alutaguse rahvusparki enam kui kolmandiku võrra.
Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aastal 45 000 hektari suuruselt. Nüüd plaanib riik rahvusparki Eesti Looduse Fondi ettepanekul suurendada peaaegu 25 000 hektari võrra.
(...)
Veel on lahtine, kas ja millal Alutaguse rahvuspargi laienemine teoks saab.

Kliimaministeeriumi osakonna asejuht Taimo Aasmaa märkis, et lainemine sõltub edasistest aruteludest huvirühmadega. "Kas kokkulepped sünnivad, millised erimeelsused jäävad. Lõppotsuse teeb ju vabariigi valitsus pärast seda, kui minister on vastava ettepaneku sinna viinud, aga see eeldab läbirääkimisi ettepanuid teinud osapooltega," lausus ta.

Septembrikuu lõpus on Alutaguse vallas plaanis korraldada rahvuspargi laienemise teemaline rahvakoosolek.

https://www.err.ee/1609793679/kohalikud ... ahvusparki

[Landy]

Alutaguse rahvuspark laieneb ligi 25 000 hektari võrra

https://www.err.ee/1610136565/alutaguse ... tari-vorra

Valitsus kinnitas Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on ühendada senised kaitstavad alad ja kaitsealuste liikide elupaigad üheks toimivaks tervikuks. Rahvuspark laieneb 24 749 hektari võrra ja selle uus pindala on 69 768 hektarit.

"Alutaguse on Eesti kõige ulatuslikum ühtne metsa- ja soomaastik ning ainus paik, kus lendorav meil veel elab. Praegune kaitse on aga killustunud: väikesed püsielupaigad keset majandusmetsa ei ole suutnud liigi seisundit parandada. Laiendusega ühendame need eraldiseisvad killud toimivaks tervikuks," ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Olemasolevate, üksteisest eraldatud rahvuspargi lahustükkide ja ligi saja väikese püsielupaiga sidumine ökoloogiliselt toimivaks metsamassiiviks on eeldus kahe katusliigi, lendorava ja metsise, kaitse tõhustamiseks.

Rahvuspargi laiendus toimub peaaegu tervenisti riigimaadel: täiendavalt kaitse alla võetavatest aladest on eramaad 24 hektarit ehk ligikaudu 0,1 protsenti kogu laiendusest. See eramaa arvatakse piiranguvööndisse, kus metsa majandamine jääb teatud tingimustel võimalikuks.

Rahvuspargiga liidetakse 97 seni eraldiseisvat liigi püsielupaika kogupindalaga 7506 hektarit ning esmakordselt võetakse kaitse alla 17 237 hektarit maad. Suuremas osas on tegemist erinevate väärtuslike metsakooslustega. Kaitse alla võetakse ka 3040 hektarit seni kaitseta soid, sealhulgas Virunurme raba ning Lemmaku, Kaasiku, Kassisaare, Õpetaja ja Pikasilla soo.

Lendorava levila piirdub Eestis Alutaguse piirkonnaga ja liik on kriitilises seisundis. Senised lendorava püsielupaigad on 25 meetri raadiusega ringid ümber pesapuude. Lendorav ei lenda, vaid liugleb puult puule, seega on tal vaja katkematut võrastikku. Kui ümberkaudne mets maha võetakse, jääb kaitstud ring keset lagendikku: loomal ei ole kust toitu leida ega mööda mida edasi liikuda. Nii tekivad üksteisest ära lõigatud väikesed asurkonnad, mis ilma omavahelise ühenduseta pika peale hääbuvad. Sama loogika kehtib metsise ja teiste vanu metsi vajavate liikide puhul: määrav ei ole mitte üksikute laikude arv, vaid see, kas need on ühendatud.

Metsise elupaiku lisandub kaitse alla 10 513 hektarit. Alutaguse on riigi mastaabis olulisemaid metsise tuumalasid. Kokku paraneb laiendusega kaitse 37 ohustatud või kahaneva arvukusega liigil.

Lähinaabrite, näiteks Leedu ja Soome kogemusele tuginedes on rahvuspargi laiendamisel positiivne mõju loodusturismile ja sellest otseselt sõltuvale teenindussektorile.

Alutagusel on Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad, järvederohkeim maastik Kurtnas, pikim liivarand Peipsi kaldal ja Puhatus üks Põhja-Euroopa suurimaid soostikke. Rahvuspargi olemasolu annab ka rahvusvahelise signaali, et piirkonnas on loodusväärtustega tutvumiseks olemas kvaliteetne külastustaristu.

RMK rajab Kauksisse Eestis unikaalse puulatvades kulgeva loodusraja ja rekonstrueerib Kauksi puhkeala. Uuskülas avati hiljuti loodusspaa ning Peipsi põhjaranniku suvilapiirkondades on arendustegevus varasemaga võrreldes hoogustunud. Koosmõjus olemasolevate vaatamisväärsuste ja majutusettevõtetega toetab laiendus külastajate pikemaajalist viibimist piirkonnas ka väljaspool suvist põhihooaega.

Menetlus algatati kliimaministri 17. oktoobri 2024. aasta käskkirjaga ning kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus 18. juunist 5. septembrini 2025. Laekunud ettepanekute alusel leevendati muu hulgas Metsiste piiranguvööndi raietingimusi, arvati kaitse alt välja 1,7 hektarit elamumaad ja lisati õuemaal ehitamise võimalus. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

ERR kirjutas aprillis, et Alutaguse rahvuspargi võimalik laienemine on jäänud venima.

Ligi kuus aastat tagasi tegi Eestimaa Looduse Fond ettepaneku, et Alutaguse rahvusparki tuleks laiendada. Riik plaanis aastatepikkuseks veninud laienemisotsuse siiski langetada ja vajaduse korral ilma omavalitsuse seisukohata, sest Alutaguse vald oli olnud looduspargi laienemisele pikalt vastu.

Kui 2024. aasta sügisel algatas toonane kliimaminister Yoko Alender Iisaku looduskeskuses Alutaguse rahvuspargi laienemise, taheti protsessiga lõpule jõuda poole aastaga.