Nagu iga lugu algab agusest, peaks minagi seekord sealtpoolt alustama. Laupäeval oli tahe minna metsa ja roheline Jimny katta Jackson Pollock'like joontega. Mõeldud-tehtud!
Kodukohast lahkudes olin teadlik labida olemasolust minu autovarustuses ja kaasas veel sõber, kes ühe hobujõuna arvesse läheb, et viimast sikutada. Plaanis mul kinni jääda loomulikult polnud - kellel siis oleks!? Vints - vot see on nüüd teine lugu. Peal ta mul on, aga midagi ta ei tee. Vähemasti senikaua kuniks hooliv peremees oma amatöörlikud vead parandab ja käed taguotsast välja võtab ning ta korda teeb. Ühesõnaga - sõber vints on mul kaasas niisama, et mul igav ei hakkaks vist.
Tund peale väljasõitu avastasime end Valga ja Viljandimaa vahelisel alal, tuled suunatud elektiliinide alla, kust paistis miski tee. Liinihooldus ma mõtlesin - tundmata mingit ohutunnet vuristasingi mäkke ja liikusin mööda liine edasi pimedusse. Kaua aega ei läinud kuniks lähemal vaatlusel selgus, et olime omadega rappa jõudnud - sõnaotseses ja ka kauges mõttes. Ees lahmuut mägi, mille vallutamine algselt hea ideena tundus, kuniks meenus, et vints on mul ju moepärast kaasas ning et ta midagi ei tee.
Paar tundi sai suuremate ja veel suuremate vägistamiskatsete tulemusel Jimny ikkagi vaevu liikuma, kuid tõele näkku vaadates olin ennast korralikult kinni s*ttunud. Seega nüüd ulungi siin ja palvetan suuri off-road jumalaid, kes mulle appi tuleks. Auto on metsas alates laupäeval ööst seisnud ja vaevu, et ta sealt kusagile ka läheb. Suuremat infot annaks telefoni teel, kui keegi välja tahab sikutada. Vints, mis niisama moepärast küljes nagu minulgi on, võiks pääste-apastaadil olemas olla. Labidas on mul seal endal, aga suure tõenäosusega piisab vintsimisest, et Jimny tagasi koju tuua. #Jimnykoju
Oleks vist viisakes ette juba ära tänada!

56692259