Ironman 12000lbs vints plõksib.

[usamosse]

Nii ongi, plõkisb solenoididest aga mootorit ei liiguta. Kasutasin vintsi madala koormusega, metsas palgikeste kärule veeretamisel ning tõrge tekkis hoopis pärast pisikest väljalaskmist. Reeglina tõmban välja käsitsi, aga seekord oli vints juba ühendatud kuid tross jäi lühikeseks nii 70 cm, lasin puldist välja. Panin konksu kuhu vaja ja ... mõlemas suunas plõks ainult.

Vints tuli koos autoga, on kenasti stange sisse peidetud kõige täiega, nii et ega ligi muidu ei saa kui auto näopilt laiali võtta, seetõttu pole veel pääsenud ühenduste kallale et neid kontrollida. Kas kellegil võiks olla sellise vintsi wiring diagram'mi, sest ma pole kindel kuidas neljaklemmilist (ilmselt nii on, näinud veel pole) otse akult testida, mingi sild tuleb lisaks kahe klemmi vahele saada, sõltuval kerimissuunast. Ironmani kodukas eriti ei aita sellega, otsing on hetkel veel kasutu ka sest täpset mudelit koodiga ma veel ei saa kuskilt lugeda.

Kui keegi saab nõu anda, olen tänulik.

[gerds]

Kas juhtmega puldiga ka ainult plõksib?

[usamosse]

Jah.

[Landy]

Ega muidu teda ei saa, kui lahti ei kisu. Võimlik, et releed tuksis, kui mõni päev tagzsi käis üks Wzrni mootoriga vints Imedepõllul samade sümptomitega ja seal oli mootor tuksis.

[usamosse]

Juhtub see mootor tuksi minema siis hetkel kui mootorit ei pruugita? Pullisin trossi välja ja lõpetasin ise, töötas. Kolm minutit hiljem proovisin uuesti sisse vedada aga tutkit.

Niipalju sain teha praegu et vints ise on maas, ülemise poolel klemmid: must, punane, kollane, all must mis läheb aku miinusesse ja lisakse veel peenema juhtmega veel kuhugi kuhu mu näpud veel ei ulatu. Ülemise poole kollane oli selgelt roostetanud kaablikingaga, sest nähtavasti on releeplokk peidetud esikoopa ja esitule vahelisse piirkonda ja nimel kollane juhe on jäänud paigalduseks lühikeseks, nii on seda pikendatud ca 15cm poltliidesega mis kahanevasse rüüsse tõmmatud.

Kuna minu ettekujutus releeploki (niiskuse ja veetakistuse läbimise mõttes) turvalisest asukohast on veidi teine kui seda paigaldanud inseneril, siis üritan releeploki sealt välja tuua ja esmalt üldse vaadata kuidas seal seis on, mõnedel plokkidel on ka seal kruviühendusi mis võivad ikalduda kuna koostatud kuivalt. Oletan et see perfoomans on seal olnud niisugusena ilmselt kuni viis aastat ja hooldamata, kuna XJ radikavõre kinnitused mis vintsi asetamiseks lahti võeti, olid needitud, mitte kruvi/poldiga taastatud, seega siis pärast ehitust kokku pandud ja nii jäänud.
Pagan, vintsiriiul on ka nii kitsas et veidi kohevam tross kriibib riiulipõhja ja tagaseina, samas pooli otsi ühendavad torud olid suht normaalsed, seega nibin nabin (muidu mõistlik riiul tundub).

[usamosse]

Kraamisin nüüd kogu kola autolt maha. Ja ütlen teile et mehed - ärge teinekord enam releeplokki rattakoopasse toppige, kui karp on valesti puuritud ning lihtsalt jookseb läbi

Releeplokk oli puuritud alt ja ülalt, põhi oli liiva täis ning kuna ventava oli liivaga kinni, siis tuli ülalt niiskust peale ning välja see väga ei läinud. Ma olen omajagu teinud raadiolinke mastidesse, kasutades ka plastkarpe, olen need alati ainult alt tuulduvaks teinud, elektroonika keemiaga kaitsnud ning 0 (null) probleemi, kuigi masti otsas on tingimused kohati hullemad kui auto stange taga.
Selline on releeploki seisund rattakoopast asumiselt tulles:

IMG_5773.JPG (313.79 KiB) Vaadatud 4405 korda

[usamosse]

Solenoidid on nüüd ilma koormuseta mõõtes korras, karp küll alles koostamata kahjuks. Oli hommikul natuke aega, proovisin netist leitud tarkuse abil mootorit otse testida, aga ei midagi. Pole ka moment aega tegeleda sellega, kuid põgus katse mootori kaan avada ebaõnnestus. Kas piisab sel vintsil lihtsalt kahe tikkpoldi avamisest et harjadeni pääseda või vaja veel midagi teha? Ma ei julenud väga koputada kaant mootorist eemale, sest ei saa hästi aru millest see kaan üldse on, mingi selgelt metall nagu polegi (mingi kahtlane sulam või lausa plastik).
Näeb välja see vints identne Badland 12000lbs mudeliga ( http://www.harborfreight.com/12000-lb-o ... 61256.html ), välja arvatud kleepsud (eks see badland/engo/ironman muidugi üks chinaman on .
Kas seda mootorikaant võib tugevamalt ära koputada või laguneb see siis ära ja peab kuidagi teistmoodi avama?

Ei lagunenud ära, oli hoopis paberist tihendiga kinni liimitud. Harjad osutusid mõistlikeks, ära olid kahe harja kereühendused, veekahjustus. Harjade alus peaks idee järgi olema isegi veekindel, aga hoidiku poldi alune kummitihend oli kahel juhul puruks keeratud (tehases). Aku miinusklemmi polt oli hakanud seestpoolt välja korrodeeruma. Takistused olid igatpidi mõõtes suurusjärgus 0,0 oomi, mis arvestades madalat pinget ja vajalikku võimsust, ei pruugi tähendada totaalset lühist vaid näiteks 0,03 oomi - mida minu tester ei suuda enam mõõta. Mis see õige norm väärtus oleks ma ei tea. Kes öelda oskab, võiks öelda. Sama kehtib ka kerimissuuna elektromagnetite mähiste suhtes.

[usamosse]

Oli täna veidi aega nokitseda vintsi kallal - puhastasin mootori korpuse seestpoolt ja harjahoidiku aluspunktid, panin kuivalt kokku ja lisasin ajutsed sillad suunamähistele peale, hakkas tööle kenasti. Pean algaval nädalal mingi O-ringi leidma millega mootorikaan tagasi panna, peaks ca 1mm vähemalt olema paks sest praegu kuivalt ei lähe kaan tegelikult vastu korpust. Muud poldikesed peab vist mingi pehmeks jääva silikooniga kinni panema.

Sees olnud oksüdatsioonijälgede järgi oli mootorisse kogunenud ca 1,5-2cm vett, see tegi siis 1-0 harjahoidiku massiühendusega.

[TRANSIIT]

Kraamisin nüüd kogu kola autolt maha. Ja ütlen teile et mehed - ärge teinekord enam releeplokki rattakoopasse toppige, kui karp on valesti puuritud ning lihtsalt jookseb läbi

Releeplokk oli puuritud alt ja ülalt, põhi oli liiva täis ning kuna ventava oli liivaga kinni, siis tuli ülalt niiskust peale ning välja see väga ei läinud. Ma olen omajagu teinud raadiolinke mastidesse, kasutades ka plastkarpe, olen need alati ainult alt tuulduvaks teinud, elektroonika keemiaga kaitsnud ning 0 (null) probleemi, kuigi masti otsas on tingimused kohati hullemad kui auto stange taga.
Selline on releeploki seisund rattakoopast asumiselt tulles:

IMG_5773.JPG

Sorry aga puurinud ma ei ole.

[usamosse]

Peale sind ja enne mind on auto passis kaks kasutajat kirjas olnud - keegi neist ikka puurida sai.

Muu paigutuse osas ma saan aru miks osututus valituks just see koht, mootorijuhtmed ju lihtsalt mujale ei ulatu. Aga sellele on rohi pikemate väljundjuhtmete ja vastavalt lühemate sisendjuhtmete näol. Originaal sisendjuhe on konkreetsel autol niigi rohkem kui pool meetrit liiga pikk, otsi kuhu jalust toppida. Elektrotehniliselt, amprite jaoks, ei ole mingit vahet kummast otsast neid kommuteeritakse, seega releeploki asukoht ei ole selle mõttes kriitiline.
Senises paigutuses oli halb see et kui auto jääb parema küljega vette vintsimist ootama, läheb releeplokk lihtsalt vett täis, mis pärast n.ö. loodi minnes küll jälle lahkub aga jama on juba tehtud. Piisab ka ainult ninapidi kraavi läbida, et sama juhtuks.
Puurimine nähtavasti võeti ette kuna raadiomoodul ei töötanud, otsiti ehk kehva ühendust ja selle põhjuseid. Tegelikult on läbi mooduli kvarts, mis on tavaline hiinakas ja ei kannata sellist vibrat mis auto nurkades kere küljes tekib. Need moodulid tuleks panna salongi, läbi salongijuhtimise ühenduse, sest raadiomoodul ei pea asuma releeplokis - mis siis et juutuubis videotes sinna topitakse . Lisaks on need ju lõppeks raadiomoodulid, järelikult kere sisse paigutades on levi igal juhul ebakindlam kui avatud paigutuses. Moblalevi ju raudkonteineris kukub ka trastiliselt, kui analooge tuua...