Draakonid ja suure ratta mehed

[margus11]

Ürituse korraldaja peaks ise loll olema.Loll tunneb ikka lolli ära,kes temast veel lollim on.Siis on ta nii õnnelik kui tark ta on.Ja kui loll korraldaja hakkab tarka panema siis ongi loll leitud ja seda lolli rajale ei lase.

[v6sa]

Vaevalt, et keegi meelega kuskil kellegi vilja trambiks.
...

Paraku sääraseid türnüffleid jagub pea igale teisele põllule Tõsi, mitte kõik ei sõida maasturiga, aga persekeeratud põllul pole paraku vahet.

[Madlobster]

Ma pigem mõtlesin seda, et vaevalt, et keegi meelega kellegi vara lõhub. St paljudel pole õrna aimugi sügiskülvidest vms.
Mingil porisel põllul tuiamine ei tundu kellelegi mingi kahju tegemisena. Kevadel sõidab ader läbi ja mis see paar jälge seal siis teeb nüüd. Enamus juhtudel on kahju tegemine pigem teadmatusest kui meelega. Noh eks kindlasti leidub ka mingil määral neid, kes reaalselt vilja sees sõidavad või bemmiga golfimurul paarutavad aga see on pigem väike erand lihtsalt kisa tõuseb sellest taevani kuna kahju on kaugele näha.
Ma ise mingi amööbide lugeja ei ole ning olen vahest ka mere ääres liiva katki teinud. Aga teadlikult lagastama ja lõhkuma ma ei lähe. Eks need piirid on sellised ähmased ja valuläved erinevad. Mõni saab rabanduse nähes autot liiga tee äärde pargituna rattad rohelise peal, teisel pole probleemi seenel käies iga seeneni autoga sõita.
Kõigi valuläved ei ühti ja nii see ruigamine ja ära panemine tekibki. Katsu sa see piir vedada, et 40 autot rabasse lasta on ok, aga kui nüüd keegi on dustermusteriga puude vahelt mere äärde ukerdanud tuleb selle eest kellapidi räästasse kõlkuma tõmmata. Milliste kriteeriumite järgi see riputamine siis käib? Hukka saanud ainuraksete hulk, murtud võsa pindala, stressis partide kogus, või kellegi arvamus? Kelle arvamus see kõikse tähtsam on, mille järgi joondu võtta?
Pehme paprega rõngast pühkida tahavad hommikul kõik aga puid maha võtta ei tohi.
Pildikarbist õhtul tulistamist vaadata tahavad kõik aga elektrijaamasi ehitada ei tohi.
Selle foorumi poomisi vaadates tundub ainult tähtsa mehe arvamuse järgi tuleb joondu võtta, kuna lombi äärses võsas higiste akendega kõikuv dustermuster tuleks koos sees asjatavate kodanikega pressi alt läbi lasta ja sohu uputada.
Kui kamp TR3 si rabakamara koos kullerkuppude ja ainuraksetega taeva alla lendu saadab ja puid sõidetakse maha saja rõnga pühkimiseks saadava pehme papre jagu, siis käib kaasa ruigamine põlevate silmade ja higiste peopesadega.
Mõne teise foorumi arust võiks selle foorumi tegelased eranditult räästasse riputada ja autod lillepottideks ümber töödelda.
Kõigil on oma arvamus ja loomulikult on see ainuõige ja ülejäänud on lollid lambad, kes ei tea midagi.
Igatahes muhe jõululugemine

[t4nel]

Muidugi ei lõhu meelega...sellistel tegelastel on ajukoor sile nagu kelgumägi ja nad ei saagi aru mis toimub. Suvel parkis üks turakas oma käru õitseva rapsi sisse, et saaks pilti teha autost. Ise ta muidugi aru ei saanud ja arvas, et tegemist on umbrohuga.

[mihkel1671]

Eks vingujaid vahest rohkem kui vajagi. Nii igalt rindelt.

Meie noored põlunikud lubasid saanimeestel KÕIK hambad välja taguda.... Tra sõidad üle põllu! Tal talivili maas ja sada muud värki! Sügisel kui võtuks läks siis nimme sõitsin sinna põlluserva ja vaatasin kahjusi. Minuarust ühtegi saani jälge seal polnud!....
Aga valu ikka karjub. Kui ei ole vingu siis pole ka elu.......

[tanel]

Suvel parkis üks turakas oma käru õitseva rapsi sisse, et saaks pilti teha autost. Ise ta muidugi aru ei saanud ja arvas, et tegemist on umbrohuga.

Noh, tead... kõikidest näidetest just see on mõnes mõttes halvim, suhtes et ma suudan täitsa ette kujutada sellise inimese peas toimuvat. Ega seda ilmaasjata rakvere raipeks kutsuta. Jaa, ma tean, õlitaim. A kujuta endale ette, linnamees ei pruugi kühvlil ja labidal ka vahet teha, rääkimata põllukultuuridest. Punane ristik või raps, üks söötis põld kõik. Ma pole isegi kindel, kas kõiki haakesse käivaid riistu nimetada oskan, mis talu või farmi juurde käivad. Viimati suvel ämma juures vahtisin ka üle tee ja mõtisklesin, et on see nüüd hein või oras seal. Läbi-lõhki linnalaps, mis siis, et juba ülekasvanud...
On muidugi ka idioote kes risti läbi kuldse rukki raiuvad, ses suhtes pole tühja koha pealt see kirumine...

(Siinkohal ma loomulikult eeldan, et peale selgitustööd asjaosaline vabandas, ehk pakkus härrasmehelikult ka kahju hüvitamist...)

Aga tõsi ta on, ka normid ja suhtumine on aastatega muutunud. Ma ei pea siin põllumajandust silmas vaid maa- ja teekasutust. Mis kunagi oli okei, see enam ei ole. Sigatsemas ei käinud me kunagi ja kraavid-ojadki said peale forsseerimist labidaga ära remonditud, aga praegu saaks sarnaste trikkide eest pikemata vastu mune. Maailm on lihtsalt edasi läinud.


Tanel, lõpetas metsas enne seda aega millest uputaja esimesed nostalgilised vanakooli mälestused pärinevad...

[pilgrems]

Eks vingujaid vahest rohkem kui vajagi. Nii igalt rindelt.

Meie noored põlunikud lubasid saanimeestel KÕIK hambad välja taguda.... Tra sõidad üle põllu! Tal talivili maas ja sada muud värki! Sügisel kui võtuks läks siis nimme sõitsin sinna põlluserva ja vaatasin kahjusi. Minuarust ühtegi saani jälge seal polnud!....
Aga valu ikka karjub. Kui ei ole vingu siis pole ka elu.......

Tüüpiline , käisin vaatasin ja polnudki midagi näha. AGA kui olekski olnud mustad jutid mööda põldu mis juttu sa siis räägiksid siin praegu.
Ilmselgelt sinu valu on vajadus õigustada oma lollusi, tagajärgedele mõtlemata.

Kurat millal saadakse aru et see mis pole sinu, on kellegi teise oma.

[uputaja]

Ei saadagi, pole kunagi saadud, ega´s hakatagi saama.

Kurb aga tõsi.

Näiteks järgmisel korral me enam sellist Turismi värki ei taha teha...

[beginner]

Kuna see on siin selline väljaelamise teema, siis: Kurat, millal saadakse aru, et eratee silte pole vaja igale poole toppida, eriti kui iga tänapäevase kaardi peal on näha, et tee ei lõpe kellegi hoovis. Ja kui tee lõpeb hoovis, siis silti pole

Tegelikult tahtsin öelda hoopis seda, et Muuvi oli ka hiljuti (salaja) väikse ratta mees, alles paar nädalat tagasi ostsin talt 285/75 R16, mis ta just alt võtnud oli Ja muidu paistis ka normaalne.

[mihkel1671]

Tüüpiline , käisin vaatasin ja polnudki midagi näha. AGA kui olekski olnud mustad jutid mööda põldu mis juttu sa siis räägiksid siin praegu.
Ilmselgelt sinu valu on vajadus õigustada oma lollusi, tagajärgedele mõtlemata.

Kurat millal saadakse aru et see mis pole sinu, on kellegi teise oma.

Keegi sai jälle pihta..... Mina ei pauguta(veel) kui ilusal suveõhtul mõni oma rapsi mürgitab ületee ja tuul kogu saasta hoovi tassib. Rääkige nüüd, et jube ohutu ja loodusõbralik. Ainult pealuu/kondid kankul mis vaati valatakse. Must jutt my ass.....




Tõmban veidi pööret alla ja las olla. Soovitaks sama teha....

[seroi]

Ei ole siin keerulist ju miskit, reeglid kõik kenasti kirjas. Oled sa suure draakoniga või väikse 39,5 boggeriga, teekeselt maha ei sõida, linnukest ei ehmata ja jõekesest läbi ei lähe. Ja kummikule tõmbad kenasti turvakummi otsa. Ole ainult tubli ja täida off-roadi piibli kümmet käsku: http://forum.4x4.ee/viewtopic.php?f=22&t=32018

Meile meeldib olla looduses. Meile meeldib teha lõket, vaadata voolavat vett ja pilvi. Nautida linnulaulu ja merelaineid ning avastada ilusaid paiku. TIHTI KÄIME LOODUSES AUTOGA.
Kord avastatud kaunid kohad jäävad sageli üksnes MEIE saladuseks, teinekord jagame neid sõpradega, mõnikord märkame, et keegi peale meie käib seal veel. AUTOGA.

Meie meelispaigad, kus käime istumas, mõtlemas, puhkamas, ei ole ainult meie omad. Tegelikult oleme me külas. LOODUSEL JA SELLE ASUKATEL. Ütlevad ju targadki, et lärma linnas, kui tahad, aga metsas ole vakka, sest seal oled ju külaline. Parem kuulata, nuusuta, naudi.

Eesti on võrratu paik elamiseks. Naabermaadega võrreldes on siin erakordne looduslik mitmekesisus; enamuse maailmaga võrreldes veel üks suur eelis: tervelt neli aastaaega ja väga vahelduv ilmastik. Igav ei hakka igatahes. Seda väärtust hoidkem endale, lastele, loodusele. Ja osakem märgata ning tõepoolest ka näha; taibakem hoida, mis meil on, ja sealjuures ka tõepoolest mõista iga meie liigutuse olulisust. Meile ju meeldib olla looduses ning tulla armsaks saanud paikadesse peagi tagasi.

Kümme käsku autoga looduses liiklejaile

1. Prügikast on autos. See käsk kehtib ju ka suurtel teedel või kus iganes. Tankla on selline koht, kus autosse kogutud sodi ja allesjäänud raha vahetatakse bensiini vastu.

[Tegelikult on selle käsu sisu (ja laias plaanis kogu edaspidine juttki) iseenesestmõistetav ja “lastetoa” või küpse maailmavaate küsimus, aga siin ja allpool on see nüüd kokkuvõtlikult kirja pandud. Siinkohal loe edasise sissejuhatuseks punkti 10.]

2. Mitte ainult liikluseeskiri vaid ka Sinu kaine mõistus hoidku Sind sõitmast väljaspool teid. Tee on mõistlikult arutledes selline koht, kus sõiduautoga mõõtmetelt võrdne või suurem liiklusvahend juba enne Sind korduvalt ja põhjendatult liikunud on (mitte segi ajada põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatavate maadega ning tee mõistet andestamatult valesti käsitlenud liiklejate jälgedega). Uute teede rajamine jäägu teedeehitajatele. Kui teelt mahasõitmine on möödapääsmatu, siis tee seda nii, et Sinu autost taastumatuid jälgi maha ei jääks. Rohi ja puhmad tõusevad üles paari päevaga, sügavad mudased rööpad kaovad aasta-kahega, mahasõidetud puu jääbki maha. Niisama kaua püsigu armid Sinu hinges.

3. Kui autoga veekogu läbimine on möödapääsmatu, siis püüa seda teha teelt välja sõitmata (selleks ettenähtud kohas) ning vali selleks selline sõiduk, kust ei leki õli, kütust ega muid mürgiseid ning muidu ebameeldivaid aineid. Kala ja kiil, vähk ja kõrkjas tahavad ka elada. Muide, kummisaabas ja muu jalats ei jäta vette jälgi. Mine parem jala. Autoga koolmekohta läbides järgi võimalikult täpselt varem sissesõidetud jälgi. Sedasi tekitad veeasukaile vähem kahju.

4. Kui õnnetul kombel juhtub, et vigastad puid, siis palu neilt kohe andeks (keeleoskuses pole küsimus – taimed mõistavad kõiki keeli). Kui suure häda sunnil otsustad seadusi rikkuda ja langetada puu, siis enne räägi temaga ja küsi luba. Lepalt saad loa lihtsamalt, tammelt ei tasu küsidagi (aupaklik kummardus ehk vabandab lolli küsimuse välja). Kui loata raiud, kisud endale õnnetuse kaela. Viga saanud puud ei ole ilus jätta nii nagu ta langes. Kui juba oled langetanud, siis laasi ja järka ka parajateks juppideks ning lao riita. Nii annad metsale mõista, et Sa pead temast lugu. Ka lillede peale peaks mõtlema. Paljud suvelilled ei pane tallamist väga pahaks, aga on selliseid, kes ei andesta. Näiteks orhideed ehk käpalised. Nemad on enne esimest õitsemist aastakümneid maa sees oma korda oodanud. Nad on vanemad kui Sinu auto. Usu, nad ei ole seal oodanud selleks, et neil otsas trambitaks. Need kaunitarid ei andesta. Vähesõidetud metsateedele ei pea tingimata autoga trügima.

5. Sul lubatakse valida, ja kui langetad targa otsuse, saad metshaldjailt, näkkidelt või pokudelt kiita. Mõtlema peab korda kolm, et õige oleks kolmas. Kui vintsitrossi pidemeks on valida vana jäme känd ja täies elujõus puu, siis vali elutu. Kui valikus on sõnajalgadesse ja samblikku kasvanud kivi ning suur jäme puu (kelle tüve kaitsed kaitsevööga), siis vali puu, sest sõnajalad kividel on tihtipeale haruldastest liikidest ning sellele kivile kinnitumiseks kulus neil aastasadu. Kui puu ei püsi piisavalt kindlalt maas, siis katkesta vintsimine kohe. Enne, kui puukese jaoks on liiga hilja. Pehmel pinnasel kasvavate väikeste puude juurestik on toeks vaid siis, kui lööd näiteks raudkangi täies pikkuses poolviltu puu taha ja kinnitad vintsitrossi hästi maapinna lähedale. Inimesele on antud mõistus. Seda kasutades avastad teinekord, et oled geenius. Avasta seda sagedamini.

6. Ära muuda maastikku. Kui pead ehitama silla või muul moel maastikku muutma, siis sea ümbrus enda järel samasse korda, nagu see oli enne Sind. Ei tea Sina ega keegi teine päris täpselt, miks on asjad just nii nagu nad on. Parem hoidu riskidest ja ära võta vastutust ümberkorralduste eest enese kanda. Ükskord tahtnud keegi Siberi jõgesid teistpidi voolama panna. Õnneks jäi see mõte katki.

7. Ettevaatust, lapsed! Suvi on linnu- ja loomalaste kasvamise aeg. Ole tähelepanelik ja arvesta, et äsja iseseisvasse ellu astunud noored ei oska lähenevas autos näha mingit ohtu. Mida teab imik ekskavaatorist! Vastutus on meie, sest meie mõtlesime välja autod ja maanteed. Hoia kiirus suurtel teedel alla 80 km/h. Siis jõuavad linnud-loomad enamasti teelt pageda. Põllu- ja metsateedel väldid mõrvu, kui sõidad alla 50 km/h.

8. Hämarikus ja öösel hoia pilk teeservadel. Kui sõidad kiiremaid lõike siledatel teedel, siis pea silmas pigem teeservi kui teed ennast. Hämarikus on metsloomad liikvel ja võivad ootamatult teele astuda. Autotulede valguses on nende silmad teeäärses padrikus hästi märgatavad. Kui kaugel ees ületab teed metsloom, siis tõenäoliselt järgneb ühele veel mitu. Ole tähelepanelik! Ehmatuse korral kargavad maantee ületanud loomad sageli teele tagasi, sest see on nende jaoks juba käidud, seega ohutuim rada. Ära anna signaali ega vajuta äkitselt gaasi. Las lähevad rahus. Kui teele satub jänes, siis võta kiirus maha ja lülita kaugtuled ümber lähituledeks. Muidu ei saa jänes autotulede valgusvihust välja hüpata (tema silmad on pea külgedel ja tuled pimestavad teda kohe kui ta üritab kõrvale karata). Ole hooliv ka väikeimetajate (siilid jt.) ning konnade ja madude suhtes. Tulede valguses on nad hästi nähtavad. Sinu eelis nende ees on ainult suurus. Elude väärtus maa ja taeva vahel on kõigil võrdne.

9. Austa ligimest, tema omandit ja mõtteviisi. Kui maaomanik on oma maid läbiva eratee sulgenud, siis ära pressi jõuga, vaid palu peremehelt luba tema territooriumi läbimiseks. Pearu moodi olek on mõnele elamise ja liikumise viis. Jäägu siis talle see rõem olla omal moal see, kes ta on. Ära otsi konflikte, mis Sinu olemise mõnu rikuksid ja ligimese elamise ilu segaksid. Üldkasutatavate teede kaardiatlasele kantud teid ei tohiks ükski maaomanik lõplikult sulgeda. Teedel olevad väravad, mida saab avada, on iseenesest mõistetavalt vaja enda järel ka sulgeda.

10. Kui näed viga, siis paranda ära. Inimese tehtud vead paistavad looduses kaugele välja. Liigikaaslaste tehtud apsude klaarimine jäägu liigisiseseks asjaks. Et ei peaks looduse ees oma liigilist kuuluvust häbenema. Vaata veelkord läbi eelnevad üheksa käsku. Võib-olla saad osa kurjast ära hoida juba eos. Õige sõna õiges kohas ja õigel hetkel võib parandada paljugi.

PS. (10’). Lihtsalt meeldetuletuseks: tuli on hea ainult siis, kui teda kindlalt talitsetakse (nagu metsik ratsu). Piisab vaid lasta lõkkel korraks ülekäte minna ja enam ta niisama lihtsalt ei alistu. Kaval tuli saadab mõnikord välja terve rügemendi dessantsädemeid, kes üritavad ootamatult Su selja taga oma väge näidata. Tule taltsutamisel juhtigu Sinu karmi kätt aupaklik suhtumine suurtesse jõududesse.

[Madlobster]

Peale esimest punkti tekkis küsimus millises tanklas saab sodi bensiini vastu vahetada ?
Rohkem ei viitsinud lugeda
Ok lugesin edasi ja sain mingit sorti mürgituse.
See on nagu 10% kainet mõistust 30% lasteraamatut ja 70% lolliks läind vanaeide heietusi.

[Tarmu]

[Ax]

Peale esimest punkti tekkis küsimus millises tanklas saab sodi bensiini vastu vahetada ?
Rohkem ei viitsinud lugeda
Ok lugesin edasi ja sain mingit sorti mürgituse.
See on nagu 10% kainet mõistust 30% lasteraamatut ja 70% lolliks läind vanaeide heietusi.

Lugesin ka läbi. Kui sa omi mõtteid tõesti niiviisi esitad siis ära enam kunagi mine metsa, isegi selle lähedusse. Loe lasteraamatut Siil Priidikust (vist oli, olen ainult kaugelt kuulnud) ja mõtle oma arengupeetuse tasandil edasi. Üks asi on võistlused, teine asi on kellegi eramaa ja kolmandaks on suvaline lollus kuskil ei tea kus (ilmselt sa ise ka ei tea). Need reeglid on kirjutatud selle jaoks kui sa ei tea kelle maal sa viibid.

[MahviaDeTyrk]

Mina olen üldiselt aru saanud, et põllumehed saavad riigilt toetust.
Tegeldakse hobina miskise jampari kasvatamisega mida kellegil vaja pole.
Kasvatavad nad oma umbrohtu põhimõtselt minu kui maksumaksja raha eest.
Nahui siis hädaldada kui ma enda makstud maksude jagu miskist "kultuuri" hävitan ??