Suures plaanis väga asjalik jutt aga....honkomees kirjutas:Nt kultuuriministeeriumi süsteemis maakondliku muuseumi direktor saab umbes nii, muuseumi peaspetsialistidele (nt Põlvamaa muuseumi peavarahoidja) on 500 märjaks unistuseks. Maanteeameti tavatöötaja maakondlikus kontoris (ametinimetuselt spetsialist või peaspetsialist) saab peo peale 600-800 ja nõutakse kandideerimisel kõrgharidust, tõsi vanast ajast on mõned kesk-eriharidusega inimesed veel tööl, aga suurem osa töötajaid on viimase 10 a jooksul välja vahetatud. Samas on ka töötajate arv maakondlikes kontorites vähenenud ca 4 KORDA. Töö hulk kasvab reaalselt ja üsna tavaline on lugeda kord nädalas meililistist kirja sisuga a la "kallid kolleegid, täna on minu viimane tööpäev MA, tänan teid kõiki nende 10-15-20 aasta eest ... kahjuks on meie süsteemis olukord muutunud selliseks, et eelistan otsida uusi väljakutseid erasektoris ..." ausalt öeldes on üsna kurb lugeda neid kirju ja vaadata uusi, igati kõrgharitud spetsialistide toimetamisi.rommel kirjutas:honkomees, vahetuse vanem ja ministeeriumi spetsialist ei saa kindlasti mitte 600 € kätte millist numbrit ennist näitena kasutatiKOV , PPA jne kasutavad siiani keskharidusega töötajaid , EMTA-s töötab siiani rakendusliku kõrgharitusega (pm kesk-http://www.stokker.ee/p:2087800/rehvid- ... -16-5-10pr) letitöölisi ja spetsialiste...
Minu põhimõtteline seisukoht on, et riiki ei tohi õhemaks viilutada. Vastupidi, riik peab looma töökohti ja eriti maale: politsei, tuletõrje eelkõige, metsavahid kasvõi. Kui peres ühel inimesel on kindel töökoht, siis jääb pere maale ja inimesi otsivad firmad saavad ka tööjõudu. Kuna erasektoris on reeglina ebastabiilsus sõltuvalt turuolukorrast suur, siis ei saa pereinimene pere heaolu tagamisel jääda lootma vaid ühe erafirmas töölkäiva palgale ja otsib paremat kohta, pealinna või väljamaad. Infrastruktuuri strateegilised ettevõtted (teed, raudteed, elekter, side) võiks kõik olla riigi omandis ja arvestada tegutsemisel mitte üksnes ärihuve, vaid ka ühiskonna vajadusi, st et üksused peavad olema kohapeal (optimeerimata) ja andma kohalikele inimestele tööd. St et riigi eesmärgiks ei peaks olema nende dividende väljavõtmine nagu täna, vaid ühiskonna vajaduste max rahuldamine 0-tulemiga, sots. ja julgeolekuküsimuste lahendamine ning eelkõige konkurentsi tekitamine erasektorile (kus eesmärgiks on kasum) ja hinna allalöömine, millest võidaksid kõik tarbijad.
....alustama peab Eesti Vabariigi taastamisega, de fakto. Hetkel ei ole meil raha ega seadusi (mingid on aga EU omad on ülemuslikud). Ehk keegi selgitab, milleks me peame nuumama rahandusministeeriumi, keskpanka ja justiitsstruktuure jms. Nendest ei olene ju niikuinii midagi.