Dikson 2015.

[pilgrems]

Väike kopi paste FB

Üks etapp tundrast läbitud. Jõudsime Dudinkase.
Ei suuda kuidagi seda tundrat sõnadesse panna. Ehk annab pilt selle võlu ja ilu edasi.
Üks on kindel, ilma selle Arctic rehvita oleksime väga hädas olnud.Esimene zimnik 150 km oli hästi sõidetav, sealt edasi läks pônevaks.Olime mingil zimnikul kus olla ei tohtunud, siis olime mingil tohutul maaalal mis oli ruutudeks jagatud ja sonareid täis topitud. Seal pidime tegema 1,5 h lõunapausi kuna meie sõitmine oleks häirinud nede tööd, meie puksimine lumes annab neile valesid impulsse/võnkeid.Otsivad kõike mis võib kloobuse sügavusest leida. Igalt poolt pidime kiirelt jalga laskma. See aga tähendas meile sõitu puutumata tundras. Vahepeal sõitsime mööda jõge ~ 40 km.
Tundras on korraga päike, kuu, tuisk,Neenets põtradega, 0 nähtavus jne. Lihtsalt see tundra võtab endasse ja see on hea tunne. Virmalised on meile selgetel õhtutel pidevalt saatjateks.
Tehnika on meil siiani laitmatult toiminud, va Vene ekipaazi auto amordi purunemine.
Edasi läheme uuesti tundrasse ja ikka Diksoni poole. Arvatavasti oleme mõned päevad ilma levita.

[pilgrems]

Üle sateliidi tuli sõnum.

Boksipeatus remondime autosid ja naudime loodust.

[pilgrems]

Raidil õnnestus keset tundrat kus isegi telefonilevi pole internet leida.

Dudinkast võtsime suuna Diksoni poole, Norilskit külastame tagasitulles kuna suurte tormide tõttu Dudinka ja Norilskivaheline jäätee suletud. Diksonile linnulennult ~500 km,sõidame nii otse kui võimalik.Jää ja tundratee on huvitavad ning tuisuvaalused. Pidevalt peame usaldama oma vaistu ja valima õige raja, sest vahel teed hargnevad või on mõni suurem tehnika endale otseraja teinud. Suunaga Diksonole esimesed 200km sõitsime päris usinasti, kell 03.00 öösel sundis tuisk meid paikseks jääma ja hommikuni ootama.Ööbisime naftapuurijate baasis, suurtehnika varjus. Temp natuke langeb, siiani madalam 30c ja vaikselt juba kiusab tehnikat. Hommikul 1ekipaazil külmus karteri tuulutus ja teisel autol mõlemad tagumised amordid tilguvad ja meie autol lihtsalt külmunud amordid. Kõikide autode kaalu suurendab tohutu jää,mis koguneb autode kõhualla, et autosid kergemaks saada on igahommikune võimlemine karanteeritud mis aga sellise külma ja tuisuga ei ole üldse meeldiv tegevus.



Läheb põnevaks, edasi sõidame Enissei jõge mööda. Peame liikuma 5 km kauguselt kaldast ja paralleelselt laevateega. Ja üllatus, üllatus ilmus meie kõrvale jäälõhkuja ja tema järgi kaubalaev. Sõit jätkus.Ees lookles meil ka ,,Drikollirada'' aga kahjuks kaotasime jälje. Nüüd teeme ise raja aga kästi eriti ettevaatlik olla jääpragude ja jääs olevate õhuaukkudega. Kohalike juhendamised on meile väga suureks abiks olnud.
Põnev, laevatee äärde ehitatud konteineritest koosnev ajutine väike kalastuskompleks Virnades kotid, külmutatud kaladega.
Tundra on huvitav ja võib muuta oma iseloomu 5 minutiga. Tuiskab, sajab lund,selge,päikseline. Sõites hoiame kolonni koos, siis ei teki võimalust üksteist ära kaotada.õhtuks jõudsime Sopkargasse.sõitsime 160 km. Saime ka selle seltskonna kätte kes meist 5 päeva varem startisid(Vene ekipaaz kelle suund on läbi Diksoni, Seljuskini saarele







Meie ööbimis kohtadele lisandub nüüd veel metreoloogia jaam.
Elu on siin karm. Voolu teeb 1 diislil töötav keneraator, hanged tuiskab üle maja. Kohalikud (3 inimest) näitasid kuhu võib autod parkida, et hommikul ei oleks lumeall

[pilgrems]

Täna hommikul lahkus siit ilmast ühe ekipaazi tagasilla reduktor. Oleme sunnitud pausil. Varuosasi on siia väga keeruline saada. Praeguse seisuga oleme leidnud Moskvast teise reduktori mis saadetakse lennukiga Norilskisse. Sealt on vaja see organiseerida Dudinkasse. Seal seiseb jäälõhkuja mis peaks praegustel andmetel hakkama homme tagasi tulema. Ehk õnnestub jutule saada ja viskavad meile selle siin üle parda. Nii pidi siin kaubavahetus toimima. Asi on naljast kaugel. Ühe silla veoga siit autot ära ei saa.
Kui nüüd asi millegi taha toppama jääb siis jätame selle auto hetkeks maha, paigutame inimesed autodesse ja lähme kahe autoga diksonile. Haagis mida tõenäoliselt vaja pole jätame maha, 1 tagavararatta ja suured reisikotid üleliigsete riietega. Kõik see mahajätmine selleks, et autode kaalu vähendada ja lumel püsida. Tagasi tulles peaks reduktor kindlasti siin olema. Lapime haavad ja liigume taas kolme autoga.


Infoks tagasilla reduktor pooldus venelaste LC78 al.

[margus11]

Mehed on 27km kaugusel Diksonist!

[tyyp07]

4x4 reisid

Rait saatsis sõnumi: Vesi otsas. Sulatavad lund. Jää pidi soolane olema. Kolme päevaga 200 km. Lahe!

[pilgrems]

Kohal.

[pilgrems]

Oleme levis tagasi!
1auto jätsime Sopkargosse maha kuniks varuosad jäälõhkujaga tulevad ja tagasitulles auto korda saab tehtud.Paigutasime 5seiklejat Raidi autosse ja 4 teise. Jätsime maha 1tagavararatta,haagise,üleliigsed riided ja söögid, kõik selleks,et auto kergem oleks ja inimesed ära mahuks.Sõit jätkus!Keerasime autodel ees lisatuled hästi maha, et lumeharjasi näha. Kohati nähtavus nii kehva ja tuisune. Orjenteerusime majakate rohelisele valgusele. Külma 11c aga väga külm tuul.Naistel pissilkäimine paras katsumus.Sõitsime 14h ja 102km, väga hästi! Meie tähelepanu äratas lisaks rohelistele tulukestele ka 2 väikest valgustäppi. Polaarrebane tukkus vaikselt keras.Otsustasime talle seltsiks jääda ja ka magama minna. Siis hakkasime oma asju sättima, nii et me kenasti viiekeisti magama mahuks. Ei midagi keerulist, kotid, kanistrid põrandale, Kristo kes on juba kogemustega eesistmel magaja kolis ka seekord juhiistmele.Teised 4 pugesid taha. Hommikul kui Lilleke kõik välja pissile saatis, pani voodi kokku ja supi tulele.Julja kodus valmistatud Lagman oli ülesoendatult väga hea lihakas supp. Hommikuks veel eile valmis tehtud ja termosesse pandud kohvi. Jätkame loksumist ja tagapingil olijad said veel põõnata.

[keidzo]

Dikson!
Diksonile jõudmine on paras katsumus. Rüsijää ja selle vahel läbipääsu otsimine ei ole lihtne ülessanne. Vahepeal on lootusetu tunne. Jääkamakad on kohati auto suurused. 20km veel, tulesi näed aga kaldale ei saa. Nii jäimegi jääle ööbima. Hommikul sõitsime 10km tagasi ja saime lõpuks kaldale. 240km sõitsime 3 päeva.
Dikson on ise on oma 300 elanikuga(kunagi7000) nagu üks suur jää kapp. Palju on mahajäätud maju ja tehnikat mis on üleni jääs ja tekitavad natuke sellise külma haua tunnet.
Olemas on keskkool. Koolis on muusiom kohalikust elust ja Taimõõri kultuurist. Ei puudu ka mammuti luud. Hästi on säilinud ausambad ja Staalini ajal ehitatud majad.
Eile oli just jäkkarud linnast eemale peletatud. Meie muidugi uurisime ikka võimalust karu näha. Prügimäel pidi olema ja seal kus meie ööbisime.
Meil oli vedanud, et tuul suunda ei muutnud. Oleksime võinud oma tehnikaga lihtsalt hommikuks olla kuskil jää kamakate otsas ja kui vesi kuskilt lahti siis on karud platsis.
Prügimäe asukohta meile ei näidatud ja üldse suhtuti sellesse karu värki nagu tahaksime rabas konna näha. Neile on jääkaru tavaline asi.
Toidupoolest on Dikson hästi varustatud. Iga kahe nädala tagant käib lennuk ja toob värsket toitu. Hinnad on u. 4x kallimad kui venemaal.
Hotelliks on 1 toaline korter koos oma jääs akendega. Toas on jube palav aga akent lahti ei saa. Tagusin triikrauaga jää ära. 2x ühetoaline korter maksis 30000 rutsi.
Kütuse probleem lahenes väga soodsalt. Lennujaama pealik lasi meil lihtsalt paagid täis. Sellele eelnes eelmine õhtu kõhutäis napsu ja läbirääkimine. Vana Tallinn tegi ka asja libedamaks.
Üldiselt on aga kord selline, et kes omab siin mingit tehnikat tellib suvel omale talvise kütuse ära. Talvel lennukiga juurde ei tooda ja jäälõkuja Diksoni sadamast läbi ei käi.
Diksonilt tagasi.
Tagasi sõit läks libedamalt. Kasutasime oma vana rada. Öösel jõudsime Sopkargosse kuhu jäi me kolmas auto. Teine reduktor oli juba Tudinkast kohale jõudnud. 5h tööd-32 käes ja oleme jälle 3 autoga tajal.Ees ootab Norilsk.

[pilgrems]

Norilsk.
Dudinkasse jõudsine lihtsa vaevaga. Kasutasime oma vana läbitud träkki. Ainuke mure oli autode jäätumine.
Omaette ettevõtmine on Dudinkast Norilskisse saamine. Lund ei saja aga tuiskab hullupööra. Kohati nähtavus 0.
Norilskis käisime memoriaalis kus on mälestusmärgid küüditatutele. Kodust andis hr. Ott meile kaasa küünla, et võimalusel süütaksime Eestlaste mälestusmärgil. Seekord oli meil teine katse seda teha ja saime edukalt tehtud. Mälestusmärgid ja memorial on heas seisukorras kuigi natuke lumme tuisanud, nagu kogu Norilsk.
Üldiselt on kogu linna keskus igati kaasaegne. Keskusest kaugemal on aga kõik tahma täis ja trööstitu. Kaevandused, rasketehnika, igasugu torustikud ja muu räga mis on nagu kummitus.
Edasised plaanid on .....
Lähme läbi Hatanga ja Jakutski. Tuleb juurde veel u. 2000km jagu zimnikuid ja reis läheb pikemaks.
Kristol kahjuks lõpeb aeg otsa ja lendab Norilskist koju. Rait ja Kai vallutavad Taimõõri edasi.
Esimene osa Norilskist Hatangasse on kõige ettearvamatum.
Täna lahkume jälle tsivilisatsioonist ja interneedusest. Kui saame jälle levisse anname endast märku.

[pilgrems]

[igiliikur]

Super

[helar]

Norilskist Khatanga poole sõit hakkas kohe katsumustega. Zimniku teisel km oli jõeületus. Kalda ääred jääs ja üles saamine keeruline, vintsida pole millegist. Leidsime mingisuguse toru ja prussi, nende abil saime jõest välja. Tuul muutus maruks ja lumesajuga nähtavus 0. Aknad jääs kojamehed pühkida ei suuda. Autode vahe 50m ja jäljed kaovad. Lumi poeb igale poole, katuseboks ka lund täis. Keset tundrat vezdehod lindi maha sõitnud, aitasime vintsidega lindi sirgeks tõmmata.
Tuisk läks nii tugevaks, et hommikul kl 8 sõita ei näe. 175km Norilskist jääme ankrusse. Khatangasse u. 700 km.
Küla Volotsanka.
Maailmaga ühendus kas suvel paadiga või talvel saaniga.
Elatuvad kütimisest. 1 põhjapõder lihana maksab 60€
Saame suure kauplemise peale kütust. Asi selline, et kui nägu ei meeldi siis kütust ei anta ka. Härra on kunagi Eestlast ja Lätlast näinud. Mina ka eestlane, järelikult tuleb aidata. Eraldati 400l.
Liikumine jube raske. Lund palju ja õues soe. Istume keset päeva, ootame millal ilm jahedamaks ja pimedamaks läheb. Päeval nii valge, et ei näe ühtegi lohku ega hange. Pidevalt kuskil upakil ja kütust läheb jubedalt.
Õhtul läheb külmemaks ja siis on lumi kergem, nähtavus

[helar]

Käimasoleva 2015 talvereisi raames oleme sõitnud üle 7000km. Täna saime võimaluse autod dieedile panna ehk soojas hangaaris jäävabaks sulatada. Homme alustame järgmist 600km pikkust teedeta seiklust, et jõuda hooldatud zimnikuni (lumele lükatud talvetee).



Meie hotell. Voodist peb kinni hoidma. Kui magama jääd, kukud välja. Olemas on kuum vesi, kraani sulgeda ei tohi - külmub ära. Hooga vett ka ei või lasta. Kraanikauss kukub alla. Tualett on euro. Ainult potile saamine nõuab nats trurnimist. Kui jõuad obiektile siis on seal hea jalgu kõigutada.
@ Khatanga

[helar]

Labidas on meie suur sober.Jube tuisk. 1 autol rehvid tuksis,kulje pealt punnitab ja praod sees.Oosel vahetasime rehvi.3auto peale 1tagavararehv.