Politseinik peatab maanteel kalli mersu, akna avab naisterahvas.
- Te üetasite kiirust, peate trahvi maksma!
Naine väljub, ilus selline, üleni karusnahas ja kallites ehetes. Astub pagasiluugi juurde, avab selle, pagasiruum triiki dollareid täis.
- S-s-sa kurat! imestab politseinik. Kellena te küll töötate?
- Minetti teen.
- Seda, et ... imete m...i?
- No kuulge...kas teie naisel on sellised ehted?
- Ei.
- Aga sellised karusnahad?
- Ei!
- Aga nii palju raha?
- Ei!
- Vot siis teadke, tema imeb m...i, mina teen minetti!
Kuulus Vene imearst ja hüpnotisöör Anatoli Kašpirovski esineb New Yorgis. Saalis on vähemalt 5000 inimest. Kašpirovski alustab numbrit, tõstes käed ja hüüdes:
"Dance!"
Ja kogu saalitäis rahvast hakkab tantsima.
"Cry!" hüüab Kašpirovski ja kogu rahvas purskab nutma.
"Laugh!" hüüab Kašpirovski ja kõik kukuvad laginal naerma.
Äkki takerdub Kašpirovski jalg laval olevaisse juhtmeisse ja tema huulilt pääseb lendu vandesõna:
Mees läheb postkontorisse tööle kandideerima. Ülemus küsib töövestlusel esimese küsimuse: "Kas olete sõjaväes aega teeninud?"
"Jah," vastas mees, "olin kolm aastat relvajõududes."
"Väga hea, selle eest saab meil kindlasti lisapunkte. Kas saite toona ka vigastada?"
Mees vastab: "Jah, pommiplahvatus rebis mul munandid ära."
"Hea küll, olete tööle võetud. Tööaeg on kella 8–17, võite alustada homme. Ootame teid kella kümneks."
Mees on hämmingus: "Kui tööaeg on kella 8–17, siis mis hea pärast te mind alles kella kümneks ootate?" "Meil on ju riigitöö," vastas ülemus.
"Esimesed kaks tundi sügame mune, nii et sul pole vist erilist põhjust kohale tulla või mis?"