Elektrilised jahutusventilaatorid

[Külahull]

Kuskil oli mingi teema, mida lugesin ammu ja mida enam ei suuda leida. Teeme siis uue.
Olen veetnud voodis mitmed unetud ööd ja mõelnud, et kuidas parendada G66 jahutussüsteemi. Häda on nimelt selles, et praeguse, ehk originaalse jahutuse puhul jookseb ventikas kogu aeg kaasa. See tähendab talvel jahedat mootorit sest plokist eraldub nii palju soojust, et mootor ei saavuta normaalset töötemperatuuri. See jälle mitmeti paha. Lisaks ei saa näiteks veetaksituse ületamisel asja niisama lihtsalt ära killida, vaid tuleb genekas lahti lasta ja pärast uuesti ära pingutada jne. Usun, et elektrilisega saaks asja paremaks, mootor normaalse töötempi ja vajadusel asi seisata. Seoses sellega olekski vaja leida lollikindel vent, mis soostuks ka pisut raskemates oludes töötama. Lisan kärje mõõdud lähiajal.

[helar]

Ega siin polegi midagi. Kui mõõdud teada mine viisakalt lammutustest küsima- hästi läheb saad ise riiulite vahel kolada. Kindlasti koos kojaga.
2 vendiga oleks mõistlikum lahendada. kui üks saba annab. Elektriga käitatavate asjadega on nagu on. Soovitan teha nii, et vajadusel saab metsas originaalseade taastada.

[virgo]

Püttseppa härral olid ennevanasti väga moodsalt tõhusad ja piisavalt õhukesed vendid müügis mida kannatas häste mehhaanilise asemele pookida. Miski kõrgema tembiga termostaat ehk sellega seoses sisse pookida?
Virgo

[Külahull]

Üks suur küsimärk ongi asja leotamine ja vastupidavus. G66 on radika/mootori vahe poolest selline suht kompaktne ja palju ruumi seal pole. See tähendab seda, et veepumba võll tuleb pooleks lõigata ja asja kordategemine nt metsas ei ole mõeldav. Iseenesest ettepoole saaks pana puhuma... Peab vist romulaid aja olemasolul revideerima jah.

[helar]

Kui ees on ruumi pane puhuma. Vahet pole. Mul moogil oli vaja korra metsas tehaseseaded taastada. Veokal sesmõttes lihtne- saab veits tavaari kaasas tassida.

[Külahull]

Viskosidur on ka ju lahendus veel. Hea ja lollikindel, kuid seisma ei saa panna vajaduse korral. Peab vist ventika maha monteerima ja proovima liigelda, et kui palju ringlus radikas süsteemi jahutab. Kui väga kuumaks ei lähe, siis ehk teeks asja visko peale. Originaal peaks olema projekteeritud vist -50 kuni +50 kraadi vahemikus tööle.

[helar]

Visko ei ole minumeelest hea mõte. Selline poolkõva asi eriti bentsukale.
Kui vähegi veetakistus ees paistab saab el vendi välja lülitada. Visko paneb vees mõnuga edasi.
Eks peab hiljem muidugi ka tähelepanelik olema , et sisse trigger aktiveerida

[puhvel]

Olen siiani aru saanud, et see visko on ikka täispask, talvel uhab kohe lampi külmast peast ja suvel ei jahuta usaldusväärselt....pole nii ?

[Külahull]

Olen siiani aru saanud, et see visko on ikka täispask, talvel uhab kohe lampi külmast peast ja suvel ei jahuta usaldusväärselt....pole nii ?

Päris nii vist ikka ei ole. Minu kokkupuuted viskoga on küll veoautodega seoses. Näiteks suvel sõites ei lülitu visko ene taha kui mootori temperatuur tõuseb üle 90 kraadi. Selle saavutamiseks tuleb ka linnas jõnksutada palju või selline mehine 5km tõus. Siis rakendub vent korralikult ja toob temperatuuri alla. Suvel sõites mööda maanteed rahulikult jookseb visko niisama kaasa. Metsa ehk ei ole jah kõige parem lahendus kui õhuvool ei ole piisav. Seega elektrivent parim. Sõelale on jäänud kaks tootjat, Spal ja Tripac, mis saadaval suht normaalse hinna eest. Spal vähe kallim, kuid lugedes arvamusi, siis peaks olema vägagi ok. Ip klass on 68 ja tolmu/veekindel. Nüüd on taas probleem, et kas võtta kõige-kõige, ehk mingi ca 4000 kuupmeetrit tunnis puhuva Tripac vent või rahulduda mingi 2200 kuubisega Spaliga.

[--kala--]

ˇkui visko korras on siis masinat käivitades ongi natukese aega järgi nii 10sec. umbes.