Mootori dekarboniseerimine - ehk siis mida silmas pidada.

[KeegiVeel]

Hei! On kellelgi kogemusi sellise asjaga. Nimelt plaan lasta sd33 mootor üle, aga mis silmas pidada. Kui soe peaks olema mootor ja mis tööretel (youtubest sain pööreteks 1600 - 2500)? Samas, R6 mootor, kas jäävad ikka kepsud sisse On mõnel kogemusi ja oskab ehk täpsemalt seletada.

[KeegiVeel]

Julgemalt härrased! Ühesõnaga plaan nädalavahetusel asi ära teha. Proovin ehk ka mõne videoklipi teha (telefoniga), eks siis ole näha. Just huvitab vee temp (kui üldse on oluline) ja mootori pöörded ning mootori temp.

[Taivo]

Ma enda arust palju aastaid tehnikaga tegelenud, aga sellisest asjast veel kuulnud ei ole.. Milles see protsess seisneb, ehk lihtsalt ei ole nimetusest aimu olnud või olen lihtsalt loll..?

[helar]

Ma ka küsisin just kuuglilt. Lihtsustatult: asja mõte eemaldada sisselaskest, kolbidelt, rõngastelt, klappidelt põlemisjäägid ilma mootorit lahti võtmata..
Seda siis tehakse kas keemiliste ainete või vee auruga. Arvamused metoodikast on vastukäivad.
Isiklikult arvan, et ainus mis selle pasa eemaldamise vastu aitab on mehhaaniliste vahenditega sekkumine.

[ibra]

Julgemalt härrased! Ühesõnaga plaan nädalavahetusel asi ära teha. Proovin ehk ka mõne videoklipi teha (telefoniga), eks siis ole näha. Just huvitab vee temp (kui üldse on oluline) ja mootori pöörded ning mootori temp.

Milleks sul seda vaja on? Mootor peab olema vähemalt 60+ soe. Vee temp ei oma mingit tähtsust, ainult vett ei tohi palju korraga peale valada. Palju üle 2000 pöörde esialgu ära näita. Olen mõned korrad teinud Kamaz-i mootorile. Ajas teine sumpast valget auru ja musta vett välja. Ei tea kas see must vesi oli sumpast või mootorist. Vene ajal mõni mees tegi seda vanale mootorile, kui rõngad olid kinni pigitanud. Minul selle asja peale head usku ei ole. Halvemaks ta kindlasti ei lähe, aga kas paremaks...

[Tercel]

Bensukal proovinud, 2 silindert olid natuke laisad ja tahamasid küünlaid, vesi läbi ja hääl läks päris heaks kuni küünlad jälle ära tahmas. Niiet tundub et vast ikkagi aitab põlemiskambrist midagi eemaldada.

[KeegiVeel]

Ma enda arust palju aastaid tehnikaga tegelenud, aga sellisest asjast veel kuulnud ei ole.. Milles see protsess seisneb, ehk lihtsalt ei ole nimetusest aimu olnud või olen lihtsalt loll..?

Ehk siis maakeeli mootori sisepesu veega. Põhimõtteliselt lased vett peene joana õhuavast töötavasse mootorisse. Vanakoolimehed vist ravisid nii kinnikiilunud kolvirõngaid. Kui liiga palju vett lasta, siis võib mõni keps minna maailma avastama...
Aga youtubes on sellest paar videot ka üleval, mõni oli isegi suht asjalik ("decarbonize engine with water").

[LR90]

Ei tea kas nüüd kolvirõngaid lahti sai, aga sügaval nõuka ajal pandi
siksi jagaja ja karbussi vahelisse vaakum voolikusse süstla nõel
mis ühendati voolikuga mingi anumaga kus oli vesi.
Tulemust ja vee kulu enam ei mäleta aga si..maks ka ei teinud
mootori tööd.

[LR90]

Nt. jahutusvedeliku leke põlemiskambrisse, vigasest plokikaanetihendist, teeb ideaalse sisepesu. Punast jahutusvedeliku ei soovita värvaine ja vett, abrasiivsuse pärast kasutada.
Kuidas nt. kübemefiltrid sellele reageerivad, see teave minul puudub.
Dekarboniseerimine

Teeb küll aga ainult sellele silindrile mille tihend ei pea, kaasaegsetel autodel on all katalüsaatorid mis umbe lähevad,
niiet ei soovitaks .

[igiliikur]

Omal ajal sai puhastamise eesmärgil Moskvitsi karbussi otse liiter vett kallatud. Muidugi niipalju korraga, et välja ei surnud Eks ta puhtamaks ikka köhis

[Maaks]

Külas naaber kunagi kaugetel aegadel sõitis leivaautoga (TA6) ja tal oli karburaatorisse vesi voolikuga juurde viidud. Kui mootor töötas (R6), siis tehti väike kraan natuke lahti ja lasti vett vähehaaval peale karburaatori õhulõõri, aga seda kindlasti mitte "dekarboniseerimiseks". Väidetavalt oli võimalik suht arvestatavalt bensiini säästa (mis on ilmselt isegi õige, sest vesi temp tõustes aurustub ja paisuv aur teeb samamoodi tööd kui paisuvad bensiini põlemisproduktid)
Iidne Tõstamaa vanasõna ütleb: Ära remondi töötavat asja

[TTUUL]

Kunagi ammustel aegadel samuti Mosse, Volga ja mingi Sierra sisse vett valanud. Need olid muidugi bensukad. Ei juhtunud miskit paha. Diisliga pole kogemust, aga proovida võid. Samas kui ajad mootori kõvasti pöördesse ja veekoguse doseerimisega liialdad, võib vist pauhti kah teha.

[Mell]

Diiselmootori ja bensiinimootori ehitus teatavasti vähe erinev.Esimesse vett ei julgeks valada.

[Praks1]

Pole vahet on see bensiin,või diisel vett taluvad samamoodi,kui just voolikust jooksvad vett sisse ei lase,iseasi on selle tegevuse mõtekus ja kindlasti ei julgeks ma seda teha kaasaeksete mootoritega.
Etanooli pritse kasutatakse mõlemi mootoritüübi puhul,küll vähe teisel eesmärgil.
Ja kepsud saab kõveraks alles pöördega vette sõites(proovitud korduvalt)pooleks pole siiani ükski läinud,aga on nii kõveraks läinud,et enam välja ei mahu hülsist

[Maaks]

Diiselmootori ja bensiinimootori ehitus teatavasti vähe erinev.Esimesse vett ei julgeks valada.

Sa nüüd võib-olla ei usu, aga nad on ikka väga sarnased. Mõlemal liigub kolb üles<-> alla ja väntvõll koos nukkvõllidega käivad ringi ja vända ja kolvi vahel on keps mis neid omavahel seob
Erinevusi muidugi on - suurim on surveastmes, aga kummassegi ei tohi silindrisse sattuda rohkem vedelikku kui on põlemiskambri maht, sest vedelik suht kokkusurumatu.
(ei olnud aasimisena mõeldud - pisut igav on)
EDIT: Arvudest kah, et ei oleks tuim tekst. Näiteks 2L mootoril oleks diislil (surveaste ~19) põlemiskambri maht ~25cm3 ja bensukal (surveaste ~12) aga ~40cm3.
Samas uus Mazda SkyActiv tehnoloogia lubab, et nii diilil kui ka bensukal on täpselt samasuur surveaste