Liivaprits soodustab roostetamist?
Moderaatorid: jr, Maasturid, margus4x4ee, boob, Stupiduser, Veiko, hulkur, kala, ennukas, Daniel, erik, Moderators
Huvitav, kuidas liivaprits soodustab tulevikus roostetama hakkamist? Ehk räägid oma teooriast lähemalt...Beast kirjutas:kas liivaprits mitte ei soodusta tulevikus roostetama hakkamist? olemas on ka haavli pritsi varjant.
Läks Stirlitz mööda tänavat ja nägi, kuidas valges ürbis mees plangul roppusi üle värvib.
-Moderaator, mõtles Stirlitz.
-Moderaator, mõtles Stirlitz.
Mul sõber oli kunagi kusagilt lugenud selle kohta (praegu ei õnnestunud seda teksti enm leida). Jutt oli olnud matalli aktiivseks muutmisest, liivapritsi toimel. Soovitatud oli bensiiniga kindlasti üle pesta pärast (passiveerimiseks vist nimetati seda).
Tollel ajal olid pea kõik benad pliisisaldusega. Äkki see midagi mõjub seal. Kas keemikud oskavad midagi õelda räni, plii, hapnik, bensiin koosluse kohta? Kindlasti on foorumis mõni sellise haridusega liige.
Tollel ajal olid pea kõik benad pliisisaldusega. Äkki see midagi mõjub seal. Kas keemikud oskavad midagi õelda räni, plii, hapnik, bensiin koosluse kohta? Kindlasti on foorumis mõni sellise haridusega liige.
-
erik
- Aktiivne Pikendus
- Postitusi: 2777
- Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
- Asukoht: Jõe laboratoorium
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&page=1
Kui viitsid loe läbi, 70 % tekstist on BS aga sa saad sealt oma kõikidele küsimustele vastused.
Kui viitsid loe läbi, 70 % tekstist on BS aga sa saad sealt oma kõikidele küsimustele vastused.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
-
erik
- Aktiivne Pikendus
- Postitusi: 2777
- Liitunud: L Juul 23, 2005 11:05 pm
- Asukoht: Jõe laboratoorium
Et kui sauna aitasid, siis vihtle ka. Ausalt väga ei viitsi ja hariv lugemine ei jookse kunagi mööda külgi alla.
Heakene küll, mingi enese jaoks universaalse kokkuvõtte võin tuua.
Kui eesmärgiks võimalikult kauaegne kaitse väliste tegurite eest:
1. Liiva kui haavelpritsitud tahab pärast töötlemist mehhaanilist üleharjamist, selleks sobilik tööriist olek nurklihvija otsa käiv traatketas. (seda selleks, et vabaneda pleki sisse pekstud liiva ja muu saasta kõvematest osakestest)
2. pärast harjamist pestakse plekki karukeele ja pesuauinega (sobib ka bensiin õige oleks aga maalripesu aine)
3. Kui plekki kohe üle ei krundita siis on vaja pinda hilisemal käsitlemisel roostemuunduriga töödela ja siis kruntida.
4. esimene krunt on rooste muundamis võimega - või Zn kahekomponentne krunt
5. teine krundi kiht aga kahekomponentne aluskrunt.
6. nüüd võib vist pahteldama ja värvima hakata.
NB. Liivapritsitud detailile otse pulbervärvi peale lastes on tulemus ilus, kuni esimese värvi läbiva vigastuseni, peale seda algab korrosioon juba värvi ja detaili vahel ja levib soodsatel tingimustel paari aastaga nagu vähkkasvaja.
Heakene küll, mingi enese jaoks universaalse kokkuvõtte võin tuua.
Kui eesmärgiks võimalikult kauaegne kaitse väliste tegurite eest:
1. Liiva kui haavelpritsitud tahab pärast töötlemist mehhaanilist üleharjamist, selleks sobilik tööriist olek nurklihvija otsa käiv traatketas. (seda selleks, et vabaneda pleki sisse pekstud liiva ja muu saasta kõvematest osakestest)
2. pärast harjamist pestakse plekki karukeele ja pesuauinega (sobib ka bensiin õige oleks aga maalripesu aine)
3. Kui plekki kohe üle ei krundita siis on vaja pinda hilisemal käsitlemisel roostemuunduriga töödela ja siis kruntida.
4. esimene krunt on rooste muundamis võimega - või Zn kahekomponentne krunt
5. teine krundi kiht aga kahekomponentne aluskrunt.
6. nüüd võib vist pahteldama ja värvima hakata.
NB. Liivapritsitud detailile otse pulbervärvi peale lastes on tulemus ilus, kuni esimese värvi läbiva vigastuseni, peale seda algab korrosioon juba värvi ja detaili vahel ja levib soodsatel tingimustel paari aastaga nagu vähkkasvaja.
Asju ehitatakse korralikult ja teemasse lähenetakse süviti!
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.
Erik Metsis, Mudanägu aastast 1999.