BTR-id müüki?

[Roostekoll]

Ma tegin auto sumpsil hädaabikorras paar ussikest juurde ükskord kunagi. Bentsupaak oli ka seal kusagil lähedal. Ei juhtund nagu midagi
Ei juhtu selle diisliga midagi kui mõistlikus tempos ja kaalutletult asjale läheneda. Või kuidas?
Jänes tsampust ei joo

[puhvel]

davidsoniharald kirjutas:
OT jätkuks, tänan kommnetaari eest isand puhvel. Olen tuttav masinaehituse erinevate aspektidega, viis aastat mehaanika teaduskonnas õppimist andis tugeva teadmiste pagasi selles osas. Antud vägivaldne lausekonstruktsioon minu allkirjas aga tundub mulle siiani päris naljaks, selle pärast ma teda seal ka hoian. Kaasfoorumlane ibra on ka muidu päris häid pärle pannud. Meenub üks kus ta kirjutas, et keevitab diisli paake, kui seal on kütus sees. Edasised järeldused teeb igaüks ise.

Selles pole midagi imelikku ju,et paaki keevitada,milles on kütust sees,,enamasti keeviatan kah auto küljes,kui ligi päeseb ja auk põhjas pole

No nii, mul rõõm tõdeda, et mehaanika teaduskond on köömes võrreldes praktikaga

[Praks1]

Üldiselt pole selles midagi imelikku,kütus plahvatab(mõni paremini,teine sitemini) hapniku käes,seega kui lased näiteks vanakooli pilli sumbutist co2 paaki,siis keevita mida tahad,tähtis,et keevitatav auk on kõrgemal,kui kütus,kuna rasvast asja ei ole võimalik keevitada kvaliteetselt.

[ibra]

Selles pole midagi imelikku ju,et paaki keevitada,milles on kütust sees,,enamasti keeviatan kah auto küljes,kui ligi päeseb ja auk põhjas pole

Täpselt nii. Näha et kaasfoorumlane Praks1 on asjaga kursis. Minagi õppisin selle nipi juba vene ajal ühelt profikeevitajalt ära. Arvan, et oma paarkümmend korda olen paake koos diiselkütusega keevitanud. Kusjuures ma pole keevitaja.

[rato]

Ok, pole ma ise BTR-ga kimanud aga kahtlustan temal suht tõsist kaalu....
kuda selle läbivusega tegelt on ka ? Usun, et meil siin on inimesi, kes omavad kogemusi.

Oman kogemust piloodina, jagan. Need mis olid käigus, olid kõrgendatud ülaosaga BTR-80 staabi/side/meditsiinimasinad http://et.wikipedia.org/wiki/BTR-80 . Lahingukoolil oli ka 2 BTR-70 mis 2 bensukaga.

Reaalne kaal tühjalt u. 12+tonni.(- meeskond varustusega, relvastus) 8 ratast jagavad kaalu päris hästi ära ja tühi rehv loomulikult suurendab läbivust märgatavalt ning täis rehv annab maanteel 90kmh ilusti kätte, isegi üle. kui ära harjud, on manööverdamine ka üksi lihtne nii edasi kui tagasi. (esisillad välja, käik sisse, käsigaas peale, sidur lahti ja istmele püsti või seljatoe otsa. Jalaga roolid.) Stabiilselt veavad 2 tagumist silda ning vahekastist lükkad esimesed 2 eraldi järgi. Lukud töötavad pidevalt, eraldi lülitada ei saa. Läbivuse osas pole erilist probleemi sõita üle horisontaal palkide millest nokk üle ulatub (vajutab maha), betoon ja kivi, kui rauaosa üle läheb, ronib rattaga ilusti peale ja üle (50 cm kindlasti) . Vertikaalsed puud kuni 30cm pole ka miski erilina takistus. Pehmematest lehtpuudest peab tasakesi üle sõitma, hooga lõikab pooleks ja saad ladva katusele. Liiv ja pehmem ollus tahab ikka tühja rehvi ja kõiki sildu. Täpne läbivussügavus oleneb pinnasest aga siiski, 8 ratast veavad ja päris isuga. Samas loll uputab nii paadi kui lõhub ka raua ära. Küngaste puhul peab arvestama balanssi ja leidma tasakaalu momendi ja vastavalt sellele võtma gaasi pealt jala maha säilitades inertsi samas. Muidu maandub esiots teisel pool küngast päris kõva litiga ja võib allamäge driftima võtta. olenevalt nõlvast ja hoost võid ka niisama kraapima jääda keset mäge nagu autogagi. Turbaste põldude peal kiirelt minema saamiseks on targem startida (nii imelik kui pole) ainult tagasildade veoga, sidur all, pöörded üles, sidur järsku lahti ja niimoodi mitu korda järjest kuni hoog üleval. Kui on liiga pehme ja sisse kaevab ikkagi, siis esisildadega saab välja enamasti aga kokkuvõttes kulub liiga palju aega. Kardab kõige rohkem kändu kõhu alla. Siis peab kas tõmbama või lükkama maha. Sildade lülitus käib suhteliselt lihtsalt ja saab edasi tagasi lapata max läbivuse ja kiiruse saavutamiseks erinevates oludes. Libedaga kannatab 180 kraadi kannakaid teha vahesiduriga, selliste järskude kurvide võtmiseks jäisel teel hoopealt esisillad välja, madalama käiguga keerad, sidur lahti, lased rattad lohisema ja tallad õigel ajal gaasi. Hoopealt jõuab veel esisillad sisse lükata ja vahesiduri ja gaasi abil saab esisildadega drifti lõpetada ja edasi panna. Pidurdamine libedal ei ole lihtne! Võtab kääri ka käiguga pidurdamisel. Vedrustus on üllatavalt pehme ja vastupidav. olen ka terve masina (kõik 8 ratast) maast lahti saanud üle mingi teetammi lennates. Ei lõhkunud midagi ära. Rehvisurvete kontrollimiseks on kabiinis igale sillale eraldi kraan ja saab ka nii teha, et lased kõiki korraga, 1 korraga või erinevate kraanide sulgemisel pumpad ainult ühe silla 1 ratast. Vette nendega (kõik eestis olevad 80ned) üldiselt ei kannata enam minna, kered kõverad ja tihendid ei pea.

[joe80]

... Lahingukoolil oli ka 2 BTR-70 mis 2 bensukaga.

Tegelikult oli Lahingukoolil 3 BTR-i. Kindlalt 100% ei oska öelda, aga minu arust oli üks küll BTR-70(kaks V8-t), aga teine BTR-60(kaks R6-t). Kolmas aga sõiduvõimetu (ei teagi, kas 60 või 70), millele oli kaks Chevi K30 100kw diislit peale aretatud, aga mingil põhjusel üks mootoritest kokku jooksnud.

[Lomp]

uuemal btr-il on üks kamza diizel mootor;)

[rato]

... Lahingukoolil oli ka 2 BTR-70 mis 2 bensukaga.

Tegelikult oli Lahingukoolil 3 BTR-i. Kindlalt 100% ei oska öelda, aga minu arust oli üks küll BTR-70(kaks V8-t), aga teine BTR-60(kaks R6-t). Kolmas aga sõiduvõimetu (ei teagi, kas 60 või 70), millele oli kaks Chevi K30 100kw diislit peale aretatud, aga mingil põhjusel üks mootoritest kokku jooksnud.

Tõsi:) kolmas oli doonor millele kuldsete kätega veebel kivest üritas hobikorras neid chevy diisleid peale ajada kuid polnud veel valmis saanud, kui mina seal olin. Peale selle oli veel 2 BRDM-i millest üks täitsa sõitis, päris kole riist. sidur libises ja ujus teepeal kui vanakurat