Mõtsi ,et kirjutan siia lühidalt sellest reisist, et järgmistel minejatel ehk mõnevõrra lihtsam.
Reisi alustasime 25 mai hommikul . Sõites piiripunkti poole tekkis juba esimene jama: Landrover (edaspidi LR)
Otsustas tagasillast õli välja sülitada. Kuna olime piirijärjekorda juba kergelt hilinemas läks esimeses tanklas TAD tüüpi
Õli silda. Ja nii me seda silda terve reisi jookusul täitsime.
Piiriületus sujus suhteliselt tõrkevabalt. Kui me poleks Eesti poolel veidi pätti teinud , saaks öelda ,et täitsa muretult.
Õnneks oli piirikas normaalne.
Peale piiriületust hakkasime sõitma esimese laagriplatsi poole. Peale piiterit keerasime enne Neeva jõge vasakule põhja ja hakkasime mööda järveäärseid
teid ringiga pihta. Lõpuks peale küla nimega Ladoskoje Osero sai tee otsa. Kaardil jookseb aga ilus asfalt. Otsa selles mõttes ,et keset teed oli mingisugune kontrollpunkt
ja sealt edasi ei saa. Meie aga otsustasime kõrvalt metsast mööda sõita, mis meil ka õnnestus. Hiljem alles saime teada, et see mingi tsoon kus liikumiseks on luba vaja- tüüpiline venemaa.
Leidsimegi ilusa koha kaldal ja jäime sinna laagrisse.
Hommikul saime sõita 4 km kui teele tekkis sügavam lomp. Sellest sai küll kõrvalt mööda sõita kuid LR i tüürimees otsustas auto veekindlust testida. See oli viga.
Vee all olid sügavad rööpad ja selle aja peale kui auto välja vintsisime oli see juba välja surnud. Snorkel ei pidanud. Mootor kuivatatud ,algasid käivituskatsed.
4 tundi nägime vaeva ,et autot käima saada. Mittekäivitumise põhjuseks oli see mees:
Lõpuks õnnestus siiski aju niipalju kuivaks saada ,et masin käivitus.
Lõpuks jõudsime otsaga teise kontrollpunkti mis asub More külas. Putkast tuli välja turva ja kukkus luba küsima. Ütlesin , et meil on load olemas , ja sõitsin vastust ootamata edasi.
Meil vedas. Saime natuke edasi sõita ja jälle tee kinni. Kraskovo külast meid enam edasi ei lastud. Ja ei jäänudki muud üle kui suure tee peale keerata.
Proovisime küll igatpidi järve kaldale saada kuid tulutult. Hiljem selgus ,et kogu läänekallas kuni Vuoksa jõe suudmeni on kontrollala, milles liikudes on luba vaja.
Seega sinna pole mõtet üldse ronida.
Vuoksa jõe ületamisega tekkis ka probleem. Paar aastat tagasi käis seal veel praam ,kuid nüüd enam mitte. Meil ei jäänudki muud üle kui sõita mööta jõekallast läände, linna nimega
Losevo, kus oli võimalik üle silla sõita, ning sealt siis uuesti järve poole tagasi.
Seal hakkasid juba 2008 a Grand turisti punktid tekkima ja neid me terve reisi jooksul ümber järve noppima hakkasime. Muda, savi, mets, raba, kahtlase väärtusega sillad, sildade puudumine, jõeületused, krusateed , katkine asfalt,
kivironimine , kaunid vaated ning kohad ja autoremont- need märksõnad iseloomustavad seda reisi kõige paremini.
Tehnikakaod:
Patrol: 1 murdunud suporti polt.
4 runner: Lekkiv tagasilla simmer, tagumine kardaanirist, lekkiv radikas.
Cherokee : Lekkiv tagasillasimmer, tagumine kardaanirist, esirattalager, ja väga elegantse pauguga orbiidile lennanud radikas.
Land cruiser: Sisemine rooliots, katkine piduritoru.
LR: siinkohal väsiksid näpud kirjutamast
Enne sellist reisi tuleb tehnika mitu korda üle käia.
7 päeva ja ca 2500 km
Super puhkus oli.
