ma ise käisin siiski metsas ja leidsin ühe huvitava raja.
Algul sõitsime niisama ringi ja otsisime muda, et jääks kinni ja saaks vintsi testida. Lõpuks leidsimegi ühe mülkasarnase asja, mis vett täis. ega pikka mõtlemist ei olnud, sõitsin sisse aga ei midagi. kindel põhi all ja auto tuli omal jõul vabalt välja. Sõitsime siis tagasi veits ja leidsime ühe metsa sihi kus ei olnud puid, kergelt märg ja kohe kõrval oli kraav. hakkasin mööda kraavi kallast sõitma, algus oli kerge ja ebahuvitav. Aga siis hakkas maasik muutuma ja seda loomulikult raskemaks - pehmed kohad, vesi ja kuradi kännud
. sõitsin korra kraavi kaldale ja seal sai lõpuks vintsi testida, tross puukülge ja edasi.sellel vintsimisel otsustas üks puuraigas tagumise suunatule ära lõhkuda, tõbras siuke . vintsisime veel umbes 3 korda ja järsku mõtlesime, et kas teiselt poolt üldse välja saab või mitte ja kell oli ka kole palju. mul oli vaja veel tööle jõuda, 1 tund oli veel aega. vintsman lonkis siis jalgsi edasi, et vaadata kas saab välja või mitte. maastik osutus ka tema jaoks raskeks, komistas korra kõhuli ja sai käed ette, et ise viga ei saanud. tema telefon aga küll sai, sest see oli tal käes ning sattus vee alla. üheskoos otsustasime tagasi tulema hakata. hakkasin siis ringi keerama aga oh häda jälle kinni. maa muutus aina pehmemaks. jälle sai vintsida. lõpuks sain auto ringi keeratud aga enam samast kohast tagasi ei tahtnud sõita, kus just kinni olin olnud. liiga sügavaks kippus seal minema. kõrval oli väike võsataoline asjanudus ja hulk puurisu, otsustasime sealt läbi sõita, tegelt küll rohkem vintsida. häda ja vigastustega saime võsast läbi kui auto juba jälle kinni. esi stange mõlemad ostas paindusis kere poole ja vasak esi nurk sai muljuda. ära hakkas tüütama juba ja kellaaeg hakkas kukkuma. tross jälle kinni ja vintsima. AGA nüüd otsustas tross minuga koostöö lõpetada ja purunes. hakkas ka juba hämaraks minema ja loobusin täna veel tööle minemast. sidusime trossi kokku ja proovisime uuesti. nüüd läks juba teisest kohast katki. sidusime selle koha ka kokku, see oli ca 4 meetri kaugusel vintsist kui tross täitsa maha keritud oli. enam niisama vintsida polnud mõtet, tross ei pea vastu. võtsime appi vana hea hi-lifti ja tõstsime auto üles. oh üllatust auto all oli igasugu suuri puu tükke. tõmbasime need välja suure vaevaga ja panime rataste alla igasugu puid et auto enam nii sügavale ei vajuks. hakkasime siis jälle proovima. nüüd otsustasime. et vintsman peaks lükkama ka koos kolmanda mehega, kes kaasas oli. algul proovisime ilma vintsita aga õige vähe jäi puudu, et välja oleks saanud, tõbasin vintsiga ka ja oh õnne, saimegi välja. pani varustuse autosse ja hakkasime vaikselt tagasi hiilima. pool maad juba läbitud kui üks känd otsustas auto alla kinni jääda. esimene mõte oli vintsida, proovisime kergelt aga ei tahtnud tulla ja otsustasime trossi säästa, tõsõtsime esiotsa hi-liftida üles. ratase alla puid ja üritasime uuesti . aga nüüd oh häda, mitte tross ei läinud katki vaid tuli hoopis üldse vintsi küljest lahti. korra panime trossi tagasi külge aga ega nüüdki pidanud. võtsime appi jälle hi-lifti ning kergitasime auto kõvasti taeva poole, mis ka aitas. saime kännu otsast tulema. edasi luurasime vaikselt rada, et enam kinni ei jääks, mida õnneks ei juhtunud. sõit mööda seda sihti edasi kestis vaid 30 min, aga tagasi tulime 3 tundi.
lõpetuseks ütlen veel seda et hi-lift on ikka see kõige kindlam abimees ja muidu oli sõit vahva
pilte sai väga vähe küll tehtud, aga kui vintsman need mulle kunagi toob, siis panen netti.
Kaarel
