huvi korral ps või tel: 53584634.

Moderaatorid: jr, boob, Moderators

Minumeelest mõttetult julm käik nii noore koera suhtes, kui ta on veel alles 1/4 oma elust elanud... ja äkki pole nii õrna hingeline pealegi?nipper kirjutas:Kui koera enam ei saa/taheta pidada, tuleks ta magama panna. Ega koer ei saa aru et, OLUDE SUNNIL. Selline teise peresse andmine teeb koera hinge ikka väga haigeks. Kui ütled et, koer on sõbralik, siis jääb koerale veel enam tunne, et mida ta vanas peres valesti tegi.
Sellise jutuga, et koera kohe magama panna, võid sa perse minna ja aasta lõpuni ! Milleks kohe koera mama panna ????? Uues kodus kohanemine võtab küll aega, kuid koer leiab endale alati uued sõbrad. Olen seda oma elus ise kogenud. Nii et kui sa millesti ei tea siis ära sitta suust välja aja.nipper kirjutas:Kui koera enam ei saa/taheta pidada, tuleks ta magama panna. Ega koer ei saa aru et, OLUDE SUNNIL. Selline teise peresse andmine teeb koera hinge ikka väga haigeks. Kui ütled et, koer on sõbralik, siis jääb koerale veel enam tunne, et mida ta vanas peres valesti tegi.
Mihkel89 kirjutas:Sellise jutuga, et koera kohe magama panna, võid sa perse minna ja aasta lõpuni ! Milleks kohe koera mama panna ????? Uues kodus kohanemine võtab küll aega, kuid koer leiab endale alati uued sõbrad. Olen seda oma elus ise kogenud. Nii et kui sa millesti ei tea siis ära sitta suust välja aja.nipper kirjutas:Kui koera enam ei saa/taheta pidada, tuleks ta magama panna. Ega koer ei saa aru et, OLUDE SUNNIL. Selline teise peresse andmine teeb koera hinge ikka väga haigeks. Kui ütled et, koer on sõbralik, siis jääb koerale veel enam tunne, et mida ta vanas peres valesti tegi.
Folkloori valda võib Sinu postituse liigitada.nipper kirjutas: Arvan, et tean koertest nii mõndagi. Samas tean kahte tuttava-tuttavate koeri kes on kuu jooksul peale uute peresse kolimist surnud, siis kolmas jooksis päris minema(vana pere otsima, VIST) ja neljas ootas vana peremeest ukse ees ja suri nälga. Päris head näited, ahh???
Ilmselt on iga normaalne foorumlane siin koerte julma kohtlemise vastu ja sinna alla käib ka nende surnuks mürgitamine. Ja mul on ka lapsest saati koerad olnud. Ükskord võtsime omale 8aastase suure koera, kes oli olnud 1 peremehe koer terve elu ja kellega elas ainult kahekesi metsa sees. Peremees paraku aga lahkus maamunalt ja lisaks sellele tuli ta maalt vabast piireteta keskkonnast linnamüra sisse elama tuua. Kuu aega oli vähe imelik ja tiba stressas aga peale seda muutus rõõmsaks sõbraks. Käitus väga hästi ja rõõmu sai tast palju. Loomulikult võivad koerad ära joosta peale uude elu kohta viimist aga see on loomulik ja uue omaniku rida valvata. Koerad võivad uuest kohast plehku pannes sinna mitte tagasi osata minna või auto alla jääda jne. See on aga asjade loomulik käik inimeste hoolimatuse ja ükskõiksuse süül. Ma pole mingi koeraõiguslane aga minumeelest tuleks küll vaimselt ja füüsiliselt tervete koerte magama panemine ära keelata, ajuvaba ju. Kuidas saab selline asi võimalik ollaurmas kirjutas:Folkloori valda võib Sinu postituse liigitada.nipper kirjutas: Arvan, et tean koertest nii mõndagi. Samas tean kahte tuttava-tuttavate koeri kes on kuu jooksul peale uute peresse kolimist surnud, siis kolmas jooksis päris minema(vana pere otsima, VIST) ja neljas ootas vana peremeest ukse ees ja suri nälga. Päris head näited, ahh???
Koer saab vägagi uues peres hakkama. Koer pigem magama panna...pooletoobine jutt.
Erandid kinnitavad reeglit.urmas kirjutas:Folkloori valda võib Sinu postituse liigitada. Koer saab vägagi uues peres hakkama. Koer pigem magama panna...pooletoobine jutt.
Koer asub täpsemalt pärnust 55km Ikla piiri ääres ning on veel alles.RAMBO kirjutas:Küsin korra vahele,et kas see koer asub pärnus ja kas on veel alles? Uurin selleks,et äkki on võimalik üks koer juurde võtta maale.
kalleo kirjutas:Erandid kinnitavad reeglit.urmas kirjutas:Folkloori valda võib Sinu postituse liigitada. Koer saab vägagi uues peres hakkama. Koer pigem magama panna...pooletoobine jutt.
Aastatagune keiss värskelt meeles. Sugulane lahkus siitilmast ja kuna elasime ühes majas, siis jäi koer otse loomulikult meie hoolde. Olgugi, et olime koeraga kõik koos 6 aastat ühe katuse all elanud, ei saanud koer oma "pärisperemehe" kaotusest üle. Varem kõigiga mänguhimuline ja liikuv koer ei söönud ja isegi ei joonud peaaegu enam. Liikus vähe ja ei mingit suhtlust. Paari nädala pärast tuli magama panna, kurb oli kuidas piinles. Tundub küll uskumatu lugu aga nii juhtus, koeri ja koerte kiindumust on erinevaid. Paljud lepivad uue koha ja peremehega aga on ka erandeid kes ripuvad ainult ühes inimeses kinni. Ja meeldiv lugu see meile igatahes polnud, nüüdki, aasta hiljem meenub tihti...
Samas sai suvel lubatud ühe teise pruugitud peni perre võtmine. Peaks lähiajal meile toodama. Eks ta üks suure riskiga värk ole. Hää oleks ju kui jääks selline proovimise võimalus, et kui ei lepi ja sobi, siis saab tagasi viia... Koera magamapanek on ikka s****s sant üritus millest ei tahaks enam kunagi osa võtta.
Teemaalgatajale. Tore koer. Kuidas tal muidu toa ja õue % on? On tal kogemust, ja mismoodi seedib aia taga sebivaid keppkõndijaid ja rollerimaniakke?